← Eesti

1-06-10514\5

Obsah (7)§ 424§ 73§ 78§ 50§ 82§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2006.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-10514 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistung

§ 424

järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav K.O karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistatus kustunud, varem väärteokorras karistatud viiel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Maano Saareväli Tartu I osakonna RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 159, § 306, § 309, § 311-314, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.O

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.O ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 alusel mõista K.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, kusjuures lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. K.O-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 KrMS § 175 lg 1 p 5, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja K.O-lt riigituludesse menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni;  toimikust koopia tegemise kulu 46 (nelikümmend kuus) krooni ja 60 senti  postikulud 79 (seitsekümmend üheksa) krooni ja 20 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber

  1. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. I Süüdistusakti sisu K.O anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 29.05.
  2. a Järva Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 13 500 krooni, - 09.10.
  3. a kella 17.30 ajal Järvamaal Albu vallas Kaalepi-Lehtmetsa tee
  4. km-l juhtis mootorsõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, olles alkoholijoobes; - 10.10.
  5. a kella 07.55 ajal Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  6. km-l juhtis mootorsõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, olles alkoholijoobes. Sellega pani K.O toime karistusseadustiku (edaspidi

) § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga K.O kellegi kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Tunnistaja Helen Sopp, Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna konstaabel andis kohtus ütlusi selle kohta, et väljakutse peale Kaalepi külla kohale minnes pidas ta kohas, mis ei jäänud Kaalepi puidutöökojast väga palju eemale, kinni kõrvalteelt peateele välja sõitva ilma haagiseta veoki, mille roolis oli K.O. Ta palus K.O puhuda indikaatorvahendisse ja see näitas joovet. Lisaks täheldas tunnistaja, et juhi kõne oli ebaselge. Ka kõnnak oli teistsugune ning liigutused aeglasemad, kui kainel inimesel. Juht joobe tuvastamist ei vaidlustanud ning ekspertiisi ei nõudnud. Tunnistaja Ago Mägimets, Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel rääkis kohtus, et see võis olla

  1. a oktoobris, kui kella 07.00-08.00 ajal hommikul Tartu-Aravete-Jõgeva maanteel peeti politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus kinni süüdistatava juhitud veoauto Scania. Juhil lasti puhuda nii indikaatorvahendisse kui ka alkomeetrisse ning mõlemad näitasid alkoholijoobe 2 olemasolu. Kuigi tunnistaja tegi juhile ettepaneku ka ekspertiisi tegemiseks, nõustus juht kohapealse joobe tuvastamisega. Kohapeal Kaire 3 andmeid kontrollides selgus, et isikul on kehtiv joobes juhtimine juba olemas. Sellest informeeriti ka K.O. Süüdistatav K.O tunnistas end süüdistuses nimetatud tegudes süüdi ja kahetses toimepandut. Ta rääkis kohtus, et 09.10.
  2. a ei olnud tal plaanis pikemale sõidule minna, vaid ta manööverdas veokiga selleks, et puutöökoja esisel platsil ühendada auto taha haagist. Samas nõustus ta kohtus sellega, et ka manööverdamine tähendab sõitmist. Sel ajal, kui kohale tulnud politsei andis talle peatumismärguande, oli ta parasjagu kohapeal. Ta pidi alkomeetrisse puhuma. Alkomeeter näitas 1,29 promilli. K.O nõustus joobega ega nõudnud ekspertiisi. Süüdistatav võttis omaks, et oli pool tundi enne kinnipidamist joonud konjakit ja pitsikese viina. Järgmisel hommikul hakkas ta kella 06.30 ajal Scaniaga sõitma. Õhtul ta peale seda, kui politsei oli ta kinni pidanud, ta alkoholi enam ei tarvitanud ja tundis end rooli istudes kainena. Tartumaal peeti ta operatsiooni käigus kella 07.45 ajal kinni. Puhumine andis positiivse tulemuse. Talle öeldi, et olemas on kehtiv karistus ning tuleb kriminaalmenetlus.
  3. a karistusest ning sellest, et see on kehtiv, sai süüdistatav teada
  4. a märtsikuus, kui pöördus politseisse. Kohtus avaldatud Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  5. a väärteoasjas nr 2510,03,001367 tehtud 19 otsuse (koopia tl 5) kohaselt on K.O karistatud LS § 74 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 13 500 krooni, kuna K.O, rikkudes liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, 08.05.
  6. a kella 22.15 ajal Paides Järve teel juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Otsus jõustus 23.06.
  7. a. Kohtus avaldatud 09.10.
  8. a joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 28) nähtub, et 09.10.
  9. a kella 17.30 ajal Järva maakonnas Kaalepi-Lehtmetsa tee
  10. km-l teostas Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna konstaabel H. Sopp sõiduki Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, juhil K.O joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga LION 500 nr 1305A
  11. Kuivõrd indikaatorvahendi tabloole kuvati näit 1,29 mg/l, siis tehti K.O kindlaks alkoholijoove. Protokolli kantud tähelepanekutest isiku kohta ilmneb, et K.O reaktsioonivõime oli eriti aeglane; ta oli rahutu ja ärritunud ning higistas; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel oli tema tasakaal häiritud, ka tema kõnnak oli tuigerdav; tema silmad punetasid ning olid märjad ja läikivad; ka tuli tema suust alkoholilõhna. Protokollist nähtuvalt K.O nõustus joobeseisundi kohapealse tuvastamisega, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Samuti nähtub protokollist, et K.O loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Kohtus avaldatud 10.10.
  12. a joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 1) nähtub, et 10.10.
  13. a kella 07.55 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  14. km-l teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel A. Mägimets K.O joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 95-
  15. Kuivõrd indikaatorvahendi tablool jäi põlema ainult punane tuli, tehti K.O poolt väljahingatavas õhus kindlaks alkoholisisaldus. Joobeseisundit kontrolliti täiendavalt ka indikaatorvahendiga LION SD-400 nr 016208D, mille tabloole kuvati näit 0,46 mg/l. Protokolli kantud tähelepanekutest isiku kohta ilmneb, et K.O oli aeglane reaktsioonivõime; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel oli tema tasakaal häiritud ning kergelt häiritud oli ka tema kõnnak; tema silmad punetasid ning olid märjad ja läikivad; ka tuli tema suust alkoholilõhna. Protokollist nähtuvalt K.O nõustus joobeseisundi kohapealse tuvastamisega, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Samuti nähtub protokollist, et K.O loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Isik tunnistas endal joobeseisundi olemasolu. 3 Kohtus avaldatud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli A. Mägimetsa 10.10.
  16. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 2) nähtub, et 10.10.
  17. a kõrvaldati K.O sõiduki Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Kohtus avaldatud karistusregistri teatise (tl 42-43) kohaselt oli 02.11.
  18. a seisuga karistusregistrisse kantud K.O järgmised karistused:
  19. Järva Maakohtu 03.06.
  20. a otsusega kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 järgi mõistetud 1 aasta pikkune tingimisi vabadusekaotus, katseajaga 2 aastat;
  21. Järva Politseiprefektuuri 27.05.
  22. a otsusega haldusõiguserikkumiste seadustiku (edaspidi HÕS) § 101 lg 2 ja HÕS § 1101 lg 1 järgi ning HÕS § 27 lg 2 kohaldades määratud rahatrahv 6000 krooni;
  23. Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  24. a otsusega LS § 7419 järgi määratud rahatrahv 13 500 krooni teo toimepanemise aeg 08.05.2003.a);
  25. Lääne Politseiprefektuuri 07.01.
  26. a otsusega alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 järgi määratud rahatrahv 1200 krooni (teo toimepanemise aeg 10.12.
  27. a);
  28. Põhja Politseiprefektuuri 04.12.
  29. a otsusega LS § 7422 lg 2 järgi määratud rahatrahv 1800 krooni (teo toimepanemise aeg 04.12.
  30. a). Kohtus avaldatud karistusregistri teatise (tl 67-69) kohaselt oli 28.07.
  31. a seisuga karistusregistrisse kantud K.O järgmised karistused:
  32. Järva Politseiprefektuuri 27.05.
  33. a otsusega HÕS § 101 lg 2 ja HÕS § 1101 lg 1 järgi ning HÕS § 27 lg 2 kohaldades määratud rahatrahv 6000 krooni;
  34. Lääne Politseiprefektuuri 07.01.
  35. a otsusega AS § 70 järgi määratud rahatrahv 1200 krooni (teo toimepanemise aeg 10.12.
  36. a);
  37. Põhja Politseiprefektuuri 04.12.
  38. a otsusega LS § 7422 lg 2 järgi määratud rahatrahv 1800 krooni (teo toimepanemise aeg 04.12.
  39. a);
  40. Lõuna Politseiprefektuuri 22.05.
  41. a otsusega LS § 7422 lg 2 järgi määratud rahatrahv 2700 krooni (teo toimepanemise aeg 04.05.
  42. a). Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  43. a otsusega LS § 7419 järgi määratud rahatrahv 13 500 krooni oli kantud karistusregistri arhiivi. Selgituseks on märgitud, et Pärnu Maakohtu 07.04.
  44. a (jõustunud 25.04.
  45. a) määrusega on otsuse täitmine vastavalt

§ 82lg 1 p-le 3 aegunud.

Kohtus avaldatud Pärnu Maakohtu 07.04.

  1. a määrusest (koopia tl 75) nähtub, et Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  2. a otsuse nr 2510,03,001367 täitmine on aegunud

§ 82lg 1 p-st 3 tulenevalt ja tuleb lõpetada.

Kohtus avaldatud väärteoõiendist (tl 44) nähtub, et seisuga 11.10.

  1. a on K.O 27.05.
  2. a otsusega HÕS § 101 lg 2 ja HÕS § 1101 lg 1 järgi määratud rahatrahv 6000 krooni tasumata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist:

§ 424

sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on sellise teo eest karistatud. 4 09.10.

  1. a episood Tunnistaja H. Sopi ütlustega on tõendatud, et väljakutse peale Kaalepi külla kohale minnes, pidas ta kinni K.O poolt juhitava veoki, mis keeras kõrvalteelt peateele. Süüdistatav K.O ei ole sellele vastu vaielnud. Ta küll rääkis seda, et ajal, mil politseinikud andsid talle peatumismärguande, seisis ta parajasti kohapeal, kuid nõustus sellega, et oli autoga manöövreid sooritamas, sest soovis sellele puidutöökoja õuel haagist taha ühendada. Tunnistaja H. Sopi ütlused tõendavad, et puidutöökoda ei olnud kaugel, kuid jäi kinnipidamiskohast siiski eemale. Seepärast leiab kohus, et asjaolu, kas K.O kinnipidamise hetkel oma sõidukiga seisis või mitte, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Süüdistatav oli mööda teed oma sõidukiga liikumas puidutöökoja õuele ning K.O tegevust tuleb käsitleda mootorsõiduki juhtimisena, mis LE § 2 lg-st 14 tuletatult on juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. 09.10.
  2. a joobeseisundi tuvastamise protokoll ning tunnistaja H. Sopi ja süüdistatava K.O ütlused kogumis tõendavad, et 09.10.
  3. a kella 17.30 ajal Järva maakonnas KaalepiLehtmetsa tee
  4. km-l K.O juhtis sõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB. 09.10.
  5. a joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna konstaabel H. Sopp indikaatorvahendiga LION 500 nr 1305A391 kindlaks, et kinnipidamise hetkel oli K.O poolt välja hingatavas õhus oli 1,29 mg/l alkoholi. Eelnevat kinnitavad ka tunnistaja H Sopi ütlused, mille kohaselt palus ta K.O puhuda indikaatorvahendisse ja see näitas joovet. Ka süüdistatav võttis omaks, et ta oli pool tundi enne kinnipidamist joonud konjakit ja pitsikese viina ning alkomeetrisse puhumine andis tulemuseks 1,29 promilli. Enne aga, kui lugeda tõendatuks see, et kinnipidamise hetkel sisaldas K.O poolt väljahingatav õhk alkoholi, tuleb võtta seisukoht indikaatorvahendiga joobeseisundi tuvastamisel saadud tulemuse ning sellest tulenevalt ka 09.10.
  6. a joobeseisundi tuvastamise protokolli usaldusvääruses. Vabariigi Valitsuse 04.02.
  7. a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“(edaspidi: Kord) § 5 lg 1 ja § 6 kohaselt on ametiisikul üldjuhul õigus tuvastada sündmuskohal alkoholijoobe seisundit vähemalt ühe tunnistaja juuresolekul indikaatorvahendi või mõõteriista abil kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtes. LS § 20 lg 4 teise lause ja Korra § 15 p 1 kohaselt on isikul peale väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist õigus nõuda tema vere alkoholisisalduse määramist. Korra § 7 p 8 lähtuvalt tuleb isiku loobumine vere alkoholisisalduse määramisest kanda joobeseisundi tuvastamise protokolli. Tulenevalt LS § 20 lg 4 lausest 2 ning Korra § 7 p 8 saab alkoholijoobe tuvastamist kõnealusel viisil lugeda seaduslikuks vaid juhul, mil isik on joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid ta on sellest õigusest loobunud. 09.10.
  8. a joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et süüdistatav K.O nõustus joobeseisundi kohapealse tuvastamisega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Seda on süüdistatav kinnitanud ka kohtus, samuti on seda rääkinud tunnistaja H. Sopp. Nii leiab kohus, et alkoholijoobe tuvastamine oli politseiametniku poolt seaduslik ja ka indikaatorvahendiga joobeseisundi tuvastamisel saadud näidu usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Sellest tulenevalt on tõendatud ka asjaolu, et kinnipidamise hetkel sisaldas K.O poolt väljahingatav õhk alkoholi. 09.10.
  9. a joobeseisundi tuvastamise protokolli ja sellega riimuvate tunnistaja H. Sopi ütlustega, mille kohaselt juhi kõne oli ebaselge ja ka kõnnak oli teistsugune ning liigutused 5 aeglasemad kui kainel inimesel, on tõendatud, et kontrollimise momendil, s.o 09.07.
  10. a kella 17.30 ajal oli K.O eriti aeglane reaktsioonivõime; ta oli rahutu ja ärritunud ning higistas; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel oli tema tasakaal häiritud ning ka tema kõnnak oli tuigerdav; tema silmad punetasid ning olid märjad ja läikivad; samuti tuli tema suust alkoholilõhna. Seega esinesid K.O terviseseisundis muutused, mis üldteada olevalt on iseloomulikud joobele. LS § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres on 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et 09.10.
  11. a kella 17.30 ajal Järvamaal Albu vallas Kaalepi-Lehtmetsa tee
  12. km-l juhtis K.O mootorsõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, olles alkoholijoobes. 10.10.
  13. a episood Tunnistaja A. Mägimets rääkis kohtus, et see võis olla
  14. a oktoobris, kui kella 07.00-08.00 ajal hommikul Tartu-Aravete-Jõgeva maanteel peeti politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus kinni süüdistatava juhitud veoauto Scania. Selle, et ta 10.10.
  15. a hommikul kella 07.45 ajal Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, roolis operatsiooni käigus kinni peeti, on omaks võtnud ka süüdistatav ise. Kuna tunnistaja ja süüdistatava ütlused langevad kokku ja kohtul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses, siis loeb ta tõendatuks, et 10.10.
  16. a kella 07.45 ajal hommikul Tartu-Aravete-Jõgeva maanteel juhtis süüdistatav K.O veoautot Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB. Tunnistaja A. Mägimetsa ütluste kohaselt lasti juhil puhuda nii indikaatorvahendisse kui ka alkomeetrisse ja mõlemad näitasid alkoholijoobe olemasolu. Ka süüdistatava ütlustest ilmneb, et puhumine andis positiivse tulemuse. 10.10.
  17. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 10.10.
  18. a kõrvaldati K.O sõiduki juhtimiselt, kuna politseiametnikel oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Eeltoodud ütlusi ja dokumentaalset tõendit kinnitab 10.10.
  19. a joobeseisundi tuvastamise protokoll, kust nähtub, et 10.10.
  20. a kella 07.55 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  21. km-l tegi Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel A. Mägimets indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 95-853 K.O poolt väljahingatavas õhus kindlaks alkoholisisalduse ning et joobeseisundit täiendavalt indikaatorvahendiga LION SD-400 nr 016208D kontrollides, saadi tulemuseks 0,46 mg/l. Ka 10.10.
  22. a joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et süüdistatav K.O nõustus joobeseisundi kohapealse tuvastamisega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Seda on süüdistatav kinnitanud ka kohtus, samuti on seda rääkinud tunnistaja A. Mägimets. Nii leiab kohus selgi juhul, et alkoholijoobe tuvastamine oli politseiametniku poolt seaduslik ja indikaatorvahendiga saadud näit usaldusväärne. Sellest tulenevalt on tõendatud ka asjaolu, et 10.10.
  23. a kella 07.55 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  24. km-l, kui K.O politseiametnike poolt Scania juhtimiselt kinni peeti, oli tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi. 10.10.
  25. a joobeseisundi tuvastamise protokolli kantud tähelepanekutest isiku kohta ilmneb seegi, et K.O oli aeglane reaktsioonivõime; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel 6 oli tema tasakaal häiritud ning kergelt häiritud oli ka tema kõnnak; tema silmad punetasid ning olid märjad ja läikivad; samuti tuli tema suust alkoholilõhna. Seega esinesid süüdistataval K.O ka 10.10.
  26. a kella 07.55 ajal muutused terviseseisundis, mis üldteada olevalt on iseloomulikud joobele. Lähtudes eelnevast ning tuginedes taas LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et ka 10.10.
  27. a kella 07.55 ajal Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  28. km-l juhtis K.O mootorsõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, olles alkoholijoobes. Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  29. a väärteoasjas nr 2510,03,001367 tehtud otsus tõendab, et 19 29.05.
  30. a karistati süüdistatavat K.O LS § 74 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 13 500 krooni, kuna 08.05.
  31. a kella 22.15 ajal Paides Järve teel juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes. Nimetatud otsus jõustus 23.06.
  32. a. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31 lg-le 1 vastavalt lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Seega selleks, et teha kindlaks, kas süüdistatav K.O vastab

§ 424

toodud erisubjekti tunnustele, st kas ta on isik, keda varem on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud, tuleb kindlaks teha, kas süüdistuses nimetatud teod olid toime pandud varasema karistuse kehtimise ajal, st ajal, mil 08.05.

  1. a toime pandud rikkumise eest Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  2. a otsusega mõistetud karistus ei olnud karistusregistrist KarRS §-de 25-28 kohaselt kustutatud. Karistusregistri väljavõte seisuga 02.11.
  3. a tõendab, et nimetatud ajal oli karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et K.O oli Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  4. a otsusega LS § 7419 järgi karistatud rahatrahviga 13 500 krooni. Samas tõendab Pärnu Maakohtu 07.04.
  5. a määrus, et

§ 82

lg 1 p-st 3 lähtudes tunnistas Pärnu Maakohus Järva Politseiprefektuuri 29.05.2003. a otsuse nr 2510,03,001367 täitmise aegunuks (otsuse täitmine aegus 1 aasta pärast otsuse jõustumist, otsus aga jõustus 23.06.2003.

  1. a)ja määras, et täitemenetlus selles asjas tuleb lõpetada. Ning karistusregistri väljavõte 28.07.2006. a-st tõendab, et nimetatud seisuga oli Järva Politseiprefektuuri 29.05.2003. 19 a otsusega K.O-le LS § 74 järgi määratud rahatrahv 13 500 krooni kantud karistusregistri arhiivi, kusjuures selgituseks on märgitud, et Pärnu Maakohtu 07.04.2006. a (jõustunud 25.04.2006.
  2. a)määrusega on otsuse täitmine vastavalt

§ 82lg 1 p-le 3 aegunud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb Kar

RS § 31 tõlgendada läbi sama seaduse paragrahvi 2, mis ütleb, et üheks karistusregistri eesmärgiks on usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta, ning juhul, kui on vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb lähtuda kohtu või kohtuvälise menetleja lahenditest, mis on karistusregistrisse kantavate karistusandmete aluseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-28-04). Kuivõrd KarRS § 4 lg 1 p 5, § 11 lg 4 p 6 ja § 12 lg 1 1 koostoimest tulenevalt on selliseks lahendiks ka Pärnu Maakohtu 07.04.

  1. a määrus otsuse täitmise aegumise kohta, siis tuleb kohtul analüüsida, kas kõnealused, 09.10.
  2. a ja 10.10.
  3. a teod olid toime pandud ajal, mil 08.05.
  4. a toime pandud rikkumise eest Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  5. a otsusega K.O-le mõistetud karistus oleks pidanud olema karistusregistrist KarRS §-de 25-28 kohaselt kustutatud ja kantud arhiivi. 7 Karistusregistri teatised tõendavad, et enne Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  6. a karistusotsust oli K.O haldusõiguserikkumiste toimepanemise eest karistatud Järva Politseiprefektuuri 27.05.
  7. a otsusega. Karistusregistri teatised ja väärteokaristusõiend tõendavad, et K.O-le selle otsusega määratud karistus, so 6000 krooni oli seisuga 28.07.
  8. a tasumata. Seda, et nimetatud otsuse täitmine oleks aegunud, karistusregistrist ei nähtu. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 1 p 1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Tulenevalt sellest asub kohus seisukohale, et K.O karistusandmete kustutamise tähtaeg ei ole hakanud kulgema ei Järva Politseiprefektuuri 27.05.
  9. a otsusega määratud karistuse ega ka hiljem toime pandud väärtegude eest määratud karistuste, sh ka K.O-le Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  10. a LS § 7419 järgi määratud rahatrahvi puhul. Lisaks tõendavad karistusregistrite teatised sedagi, et ka pärast Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  11. a karistusotsust on K.O erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud. Nii on teda 07.01.
  12. a Lääne Politseiprefektuuri poolt AS § 70 järgi karistatud 1200 krooni suuruse rahatrahviga, 04.12.
  13. a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 järgi 1800 krooni suuruse rahatrahviga ning 22.05.
  14. a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 järgi 2700 krooni suuruse rahatrahviga. Tegu, mille eest K.O 07.01.
  15. a Lääne Politseiprefektuuri otsusega AS § 70 järgi karistati, pani ta toime 10.12.
  16. a, seega enne, kui saabus Järva Politseiprefektuuri 29.05.
  17. a otsusega määratud karistuse andmete KarRS § 25 lg 1 p-st 8 ja §-st 26 tulenev kustutamise tähtaeg. Ka hilisemad väärteod pani K.O toime enne KarRS §-dest 25 ja 26 tuleneva karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist. KarRS § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb ning sel juhul arvestatakse karistusandmete kustutamise tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seetõttu leiab kohus, et K.O pani süüdistuses nimetatud teod toime ajal, mil temale Järva 19 Politseiprefektuuri 29.05.
  18. a otsusega K.O-le LS § 74 järgi mõistetud karistuse andmed ei pidanud karistusregistrist kustutatud olema. Järelikult, kuna 09.10.
  19. a ja 10.10.
  20. a tegude toimepanemise ajal oli K.O karistusregistri järgi olemas kehtiv karistus LS § 7419 järgi, vastab isik

§-s 424 toodud erisubjekti tunnustele. Sellega on tõendatud, et K.O , keda oli 29.05.

  1. a Järva Politseiprefektuuri otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 13 500 krooni, milline karistus oli kehtiv, 09.10.
  2. a kella 17.30 ajal Järvamaal Albu vallas KaalepiLehtmetsa tee
  3. km-l ja 10.10.
  4. a kella 07.55 ajal Tartumaal Tartu vallas Tartu-JõgevaAravete mnt
  5. km-l juhtis mootorsõidukit Scania R143 MA, reg. numbriga 003 ALB, olles alkoholijoobes. Kohus leiab, et mõlema episoodi puhul on täidetud ka

§ 424sätestatud kuriteo subjektiivne külg - tahtlus.

Süüdistatava kohtus antud ütlused tõendavad, et

  1. a karistusest ning sellest, et see on kehtiv, sai ta teada
  2. a märtsikuus, kui pöördus politseisse. Seega, 09.10.
  3. a ja 10.10.
  4. a 8 mootorsõidukit juhtima asudes teadis ta, et tal on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. 09.10.
  5. a episoodi puhul teadis süüdistatav ka seda, et manööverdamine on võrdsustatud mootorsõiduki juhtimisega. Seda kinnitas süüdistatav kohtus ise. Arvestades eelpool tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav oli pool tundi enne kinnipidamist joonud konjakit ja pitsikese viina, pidi ta teadma, et on alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata rooli istus, siis pani ta oma teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava ütluste kohaselt ta pärast 09.10.
  6. a kinnipidamist politseinike poolt ta enam alkoholi ei tarvitanud ning tundis end rooli istudes kainena. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta tundis end kaine olevat, ei vasta tõele. Nimelt leidis tõendamist, et 10.10.
  7. a kella 07.55 ajal täheldas politseiametnik K.O terviseseisundis muutusi, mis üldteada olevalt on iseloomulikud joobele. Kui muutusi terviseseisundis pani tähele kõrvalseisev isik, siis veel enam pidi neid muutusi täheldama süüdistatav ise. Seega pidi ta arvestama sellega, et võib veel alkoholijoobes olla. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et K.O tuleb toimepandu eest karistada. IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.O tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole.

§ 57

järgseks karistust kergendavaks asjaoluks on see, et K.O on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Tööandja X OÜ on K.O iseloomustanud kui laitmatu reputatsiooniga ja kohusetundlikku töötajat, kellele saab loota ja usaldada vastutusrikkaid tööülesandeid. Seetõttu on teda tihti seatud eeskujuks teistele juhtidele. Suhetes klientidega on K.O eeskujulik, töökaaslastega läbisaamine on olnud hea. Peale 09.10.

  1. a ja 10.10.
  2. a intsidente ei ole K.O olnud negatiivseid kokkupuuteid alkoholiga, mistõttu kollektiiv on veendunud, et K.O on juhtunust enda jaoks teinud tõsised järeldused. Karistusregistri väljavõtete kohaselt on K.O karistatud kriminaalkorras, kuid see karistus on kustunud. Väärteokorras on teda karistatud viiel korral, kusjuures Lõuna Politseiprefektuuri 22.05.
  3. a otsusega määrati talle LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahv teo eest, mille K.O pani toime 04.05.
  4. a, seega peale käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegusid. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuivõrd väärteomenetluste käigus mõistetud rahatrahvid ei ole motiveerinud K.O õiguskuulekalt käituma on põhjendatud tema suhtes kohaldada karistusena lühiaegset vangistust. Karistuse mõistmisel juhindus kohus sellestki, et käsitletavad rikkumised ei olnud K.O jaoks esimesed ega ka viimased liiklusalased rikkumised. 9 Viidatud asjaolu näitab, et isik on õiguskorra täitmise suhtes meelestatud ükskõikselt ning asub seisukohale, et karistus peab olema piisavalt range selleks, et mõjutaks K.O edaspidi käituma õiguskuulekalt. Samas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, mistõttu tuleb määrata, et tingimisi jäetakse karistus tervikuna süüdimõistetu suhtes kohaldamata,. Kohus on seisukohal, et K.O ei ole isik, keda on vaja allutada käitumiskontrollile ja tema suhtes on põhjendatud kohaldada

§-s 73 lg 3 alusel katseaega minimaalses määras, s.o. 3 aastat. Prokurör taotles K.O-le

§ 424

eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks, kaitsja aga lisakaristuse kohaldamata jätmist, sest K.O , kes on kutseline autojuht, kaotaks nii oma töö. Kohus asub seisukohale, et K.O-le tuleb kohaldada

§ 50ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

EV Riigikohus on oma mitmes lahendis (3-4-1-2-05 ja 3-1-1-20-06) avaldanud seisukoha, et liiklussüütegude korral tuleb isikul juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha. Kaitsja ei ole viidanud erandlikele asjaoludele. Isiku töötamist kutselise autojuhina ei saa vaadelda erandliku asjaoluna. Iga karistus on isikule mingil määral koormav, seda ka lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuid seda ei saa liigseks pidada, arvestades lisakaristuse eesmärki, milleks on kaasinimeste liiklusohutuse tagamine. Samas leiab kohus, et karistuse efektiivsus sõltub selle põhjendatusest ja ka lisakaristus ei tohiks olla ülemäära koormav. Arvestades asjaolu, et K.O ei ole peale 10.10.2005.a. tabatud sõidukit juhtimas joobeseisundis ja arvestades, et ka tööandja on kinnitanud, et K.O on 2005.a. toimunud sündmustest teinud oma järeldused, ei pea kohus põhjendatuks aasta peale teo toimepanemist mõista pikemat lisakaristust kui 6 kuud. Kohus on seisukohal, et mõistetud lühiaegne vangistus, mis jäetakse tingimisi kohaldamata ja 3 aasta pikkune katseaeg koostoimes lühiaegse lisakaristusega, peaks motiveerima K.O edaspidi õiguskuulekalt käituma ja võimaldab süüdimõistetul alates 2007.a. suvest asuda taas töötama oma kutsealal. V Menetluskulud Käesolevas asjas kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 4500 krooni. KrMS §-de 180 lg 1,3 ja 175 lg 1 p 5,10 kohaselt kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 46.60 krooni ning postikulu summas 79.20 krooni. Valitud kaitsjale makstav tasu 9720 krooni, mis KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on samuti menetluskulu, jääb süüdimõistetu K.O kanda. Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.