1-06-10827\2

(06237300108)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav D.J - isikukood XXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.10.1997.a. Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 1aastase katseajaga; 2) 12.04.2001.a Rapla Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga; 3) 08.04.2002.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 17 lg 6 - § 139 lg 2 p 3 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 3aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.J KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, on kandmisele kuuluvaks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata ÜKT tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud ning sellel ajal on D.J kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 8 alusel on ta kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata D.J-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista D.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) - ekspertiisitasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 2 071,35 kr (kaks tuhat seitsekümmend üks krooni ja 35 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. D.J-i süüdistatakse selles, et ta 16.12.2005.a kella 04.00 paiku Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas Kasesalu tänaval A K sõiduautos Merzedes Benz (registreerimisnumbriga 141 AUV) lõi tekkinud tüli käigus A. Kasenurme korduvalt näkku, millega tekitas viimasele tervisekahjustuse – alalõualuu murru. Sellega pani D.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja peksmise ehk kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav D.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Väitis, et lõi kannatanut küünarnukiga näkku ühel korral ja kannatanu ees ta vabandada ei soovinud. Tema kaitsja I. Seimar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et D.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu A K avaldusega politseile (tl.3), kus ta väidab, et D.J lõi teda kaks korda näkku ja tekitas talle alalõualuu murru kahest kohast, mille tagajärjel viibis ta haiglaravil; 3 - kannatanu A. K ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 4-5; 6-7), kus ta kinnitab, et D.J lõi teda näkku küünarnukiga ja tegi seda korduvalt; samuti tema selgitustega kohtuistungil, kus ta kinnitas, et teda löödi korduvalt ja põhjustati lõualuu murd, mis vajas operatsiooni. Käesoleva aasta septembris toimunud konsultatsioonil selgus, et vajalik on veel üks operatsioon, sest paigaldatud plaadid ei istuvat õigesti; -väljavõtetega A. K haigusloost (tl. 14 – 15) ja - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (tl. 11 - 13), milles ekspert on andnud arvamuse, et löökidest või löögist kõva tömbi esemega tekitati A. K tervisekahjustus – s.o. alalõualuu murd mõlemapoolselt (vasempoolne nihkega murd vajas operatiivset ravi ja 21.12.2005.a. teostati osteosüntees plaadiga; - samuti kahtlustatava D.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 39 - 41), kus ta väitis, et on kannatanut ühel korral löönud vastu nägu ja kahetses toimepandut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o. teise inimese tervise kahjustamises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning süüdi tuleb ta tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.J-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D.J-i tuleb karistada mitte rahalise karistusega, vaid vangistusega. Süüdistataval puudub kindel töökoht, elatist on ta endale teeninud erinevatel ehitustel töötades. Tasuda tuleb tal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Tsiviilkohtupidamise korras on nii kannatanul kui Haigekassal õigus tema vastu esitada tsiviilhagid seoses ravikuludega ning kuriteoga tekitatud varalise või mittevaralise kahju sissenõudmiseks. Rahalise karistuse mõistmine sellises kontekstis poleks mõistlik ega teeniks oma eesmärke. D.J on isik, kes on kohtu alla antud juba neljandat korda. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning tema käitumine peaks olema allutatud teatud järelevalvele. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Mõistes D.J-ile aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks ja võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 69 alusel vangistuse asendamist üldkasuliku tööga nagu taotles seda süüdistatava kaitsja. D.J kinnitas kohtuistungil, et ta on terve ja töövõimeline isik ning ta andis oma kirjaliku nõusoleku ÜKT tegemiseks. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
3. Kohtunik