Prokuröri abi Tiiu Rõõm Süüdistatav U.S elukoht: XXX; isikukood: XXX:kodakondsus-määratlemata;haridus:keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: FIE ehitustööline; varem karistatud kriminaal- kui ka väärteokorras: 20.10.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1,3 alusel vangistusega 5 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga; - 06.06.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt
Põhja Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 600 krooni; - 13.04.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt
Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74-36 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 300 krooni; - 17.02.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 10800 krooni ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; - 29.06.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 741 lg 2, § 74-7, Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2,
Tõkend Kaitsja elukohast lahkumise keeld. Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.S ´ile 6 (kuus) kuud vangistust.
17.08.2007.a. s.o. 1 ( üks ) päev vangistust. Kandmata karistus 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui U.S ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.S Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 ( üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. 2 Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa U.S süüdistatakse selles, et tema, olles 17.02.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud rahatrahviga 10800 krooni, trahv tasumata, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 17.08.2007.a. kell 02.10 juhtis mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles joobeseisundis. Seega U.S juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
U.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Otsus väärteoasjas 17.02.2006.a., mille kohaselt 31.01.2006.a. U.S pani toime väärteo, juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel määrati U.S-ile rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses,s.o.10 800 krooni ja Liiklusseaduse § 74`19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (t.lk.2);joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, millest nähtub, et 17.08.2007.a. tuvastati U.S raske alkoholijoove (t.lk 5); tunnistaja M H ütlused, olles tööl 17.08.2007.a. sai teate, et mööda linna, suunaga Tondi poole sõidab alkoholijoobes juht, kes juhtis mootorsõidukit XXX, reg. nr XXX. Kella 02.15 paiku nägi tema mootorsõidukit XXX, reg. nr XXX XXX maja juures. Kinnipidamisel selgus, et autot juhtis tugeva alkoholitunnustega U.S (t.lk.8); kahtlustatava U.S-i ütlused, et 17.02.2006.a. oli tema suhtes Põhja Politseiprefektuuri poolt vastu võetud otsus, mille järgi oli karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga summas 10 800 krooni. Trahvi ei ole jõudnud ära tasuda täies mahus. 16.08.2007.a. oli tema pojal sünnipäev ning jõi õhtu jooksul ära ca 0,5-0,7 liitrit viina ja 0,2 liitrit džinni. 17.08.2007.a. oli vaja parkida mootorsõidukit XXX, reg. nr XXX, jõudis sõita ca 2-3 meetrit, kui peatas teda kinni politseipatrull. Ekspertiisi käigus tuvastati raske alkoholijoove ning pärast seda viidi Kesklinna PO-sse kainenema. (t.lk.13-15) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav U.S nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.S varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. U.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada 3 eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.S ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna U.S ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve täielikult, samuti tuleb tasuda menetluskulud, seega välistas U.S võimaluse kergema karistusliigi valikuks. U.S-i kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et U.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada
Samuti arvestades asjaolu, et U.S juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et U.S-i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid U.S-i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. U.S töökoht, mis on seotud juhtimisõigusega ei ole erandlik asjaolu. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.