KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-8263 (06230100087) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Salme Lemmik

§ 141

lg 2 p 1, 3 alusel; 4) 08.03.2000.

§ 140

lg 2 p 2, 3 alusel; 5) 08.12.2004.

§ 124

’3 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; Kaitsja vandeadvokaat Marina Leis RESOLUTSIOON 1 Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Tunnistada süüdi F.S KarS § 214 lg 2 p 1, 6 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 08.12.2004.a mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine 28.12.2005.a. – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest Välja mõista F.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, ekspertiisi tasu 5 750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja kaitsja tasu 2718.70 (kaks tuhat seitsesada kaheksateist krooni ja 70 senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX, viitenumber mõlemal juhul XXX. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista F.S-ilt SD ik XXX kasuks 210 000 (kakssada kümme tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.S-i süüdistatakse selles, et tema, varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna, tegutsedes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikutega grupis, ajavahemikul 07.12.2005.a kuni 14.12.2005.a helistas Tallinnas Haabersti, Lasnamäe ja Mustamäe piirkonna erinevatest taksofonidest korduvalt SD abonentnumbrile XXX ja nõudis ajavahemikul 04.12.2005.a kella 23.00 kuni 05.12.2005.a kell 12.00 Tallinnas XXX maja juurest varastatud SD kuuluva sõiduki XXX, reg nr XXX, maksumusega 230 000 krooni, asukoha teadaandmise eest 50 000 krooni ning ähvardas kannatanut raha üleandmata jätmise korral sõiduk maha müüa ning kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas realiseeris oma ähvarduse, müües sõiduki osadena. Kohtueelses menetluses on F.S-i tegevus kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1, 2, 6 järgi, s.o varalise kasu üleandmise nõudena, kui on ähvardatud hävitada vara ning see on 2 toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ja on toime pandud grupi poolt ja vara hävitamisega. Süüdistatav F.S end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et septembris 2005.a. pöördus tema poole M. P palvega abistada teda töökaaslase vennalt varastatud auto leidmisel. Nende vestluse ajal helistaski M. P kanatanu vend ning palus neil tulla tema juurde Lasnamäele. Kannatanu ootas neid XXX. Ta ei olnud eriti huvitatud sinna sõitmisest, kuid otsustas siiski kannatanu ära kuulata. Ta sõitis koos oma tuttavatega XXX bensiinijaama Säästumarketi juures. M. P helistas oma telefonilt kannatanule ja ütles, et nad on kohal. Ca 10-15 minuti pärast tuli S. D ning ta läks läks S. D juurde. Teised olid 40-50 m kaugusel. S. D ütles , et kuigi tema autot mõned inimesed juba otsivad, oli venna initsiatiiv leida veel kedagi. Ta paberi auto numbri, aasta ja värvi kohta. Vahetati telefoninumbreid ja lepiti kokku helistada paari päeva pärast. Ta ütles, et ei luba midagi, kuid üritab midagi välja uurida. Tegelikult ei kavatsenud ta autot otsima hakata ning ütles seda ka oma tuttavatele. Kahe päeva pärast helistas ta kannatanule ja kannatanu teatas, et auto on leitud ning vabandas tülitamise pärast. Kannatanuga kohtus ta ainult selleks, et kuulata ära, mida viimane konkreetselt tahab. Võttis vastu auto andmed, kuna ei tahtnud, et inimene kaotaks lootuse, kuid ei aidanud teda millegagi. Ta helistas SD, kuna tahtis öelda, et ei saa kannatanut aidata. 5.12.2005.a –

1. või 14.12.2005 ei käinud kodunt üldse väljas, kuna naine oli haige. Sellel perioodil käisid paljud neid aitamas. Peale seda tuli ta Tallinna esimest korda 20.12.
2. D. G ta ei tunne. Tema elukohast leitud visiitkaart, millel olid D. G auto andmed, kirjutas ta üles baaris, kuna soovis vabaneda tüütust isikust, kes pöördus nende lauda. Ta ei tea isegi selle isiku eesnime, teised tema lauas tundsid vist teda. See isik pöördus baaris autovarguse jutuga kõikide inimeste poole. Hääleekspertiisist ta ei keeldunud, ta keeldus eksperimendist, mille uurija hiljem nimetas ekspertiisiks. Lühimenetluse taotlusele ja ülestunnistusele kirjutas ta alla seepärast, et kaitsja ütles, et peab taotlema lühimenetlust, siis toimub kiiresti kohus ja saab kergema karistuse. Kannatanu SD seletab, et oma onupoja K. Š kaudu tutvus ta V. L , kes võttis tema kontaktanded. ning viimane helistas talle ja nad kohtusid Viimsi Statoilis. See toimus 2005.a sügisel seoses tema Riias varastatud autoga. Oli informatsioon, et auto võis olla Eestis. V. L oli kohtumisel veel 4 inimest. Tema läks kohtumisele üksi. Vestlus V. L kestis ca 10 minutit ja ta andis V. L auto andmed. Nad leppisid kokku, et V. L helistab, kui saab informatsiooni auto kohta. Kohtumist nägid ca 50 m kauguselt tema tuttavad M. Š ja A. S , kuna nad olid enne kohtumist tuttavatega lähedalasuvas baaris. Mõne aja pärast sai ta L kõne, kuid selleks ajaks oli auto juba leitud. Teist korda varastati auto tema elukohast Liikuri tänavalt 4.12.2005.a. Tema ise oli sel ajal komandeeringus, vargusest kuulis ta A. S . Teisipäeval, 5.12.05 vestles temaga telefoni teel politsei auto asjus, kolmapäeval sai ta kõne tol hetkel tundmatult isikult, kes küsis, kas tal ei ole auto kadunud. Ta vastas jaatavalt ning temalt nõuti auto tagastamise eest 50 000 krooni ning lubati uuesti helistada. Helistaja hääl ning kõneviis tundusid talle tuttavad, kuid ta ei suutnud kohe meenutada, kellega on tegemist. Järgmine kord helistati paari päeva pärast ning küsiti, kas ta leidis raha ja inimesed, kelle kaudu raha üle anda. Ta küsis, kas raha ei ole võimalik otse üle anda, kuid öeldi, et see ei ole võimalik. Peale seda kõnet tundis ta helistajas ära V. L . Kokku oli umbes 5 kõnet, kuid ta ei suuda täpselt meenutada nende kuupäevi ja millise kõne ajal mida räägiti. Ühe kõne ajal öeldi, et kui raha ei leia, siis autot rohkem ei näe. Talle kirjeldati, mis asub tema autos. Kus oli raha, arved ja fotoaparaat. Ta veendus, et auto on helistaja käes. Anti veel üks päev vahendajate leidmiseks ning soovitati pöörduda samade isikute poole, kellega ta oli kontakteerunud esimese varguse korral Peale seda politsei soovitusel ta rohkem kõnedele ei vastanud. Politseisse pöördus ta kohe peale esimest kõnet. Ta on veendunud, et helistaja oli 3 V. L , kuna ta tundis ära tema hääletämbri, samuti tema iseloomuliku lauseehituse. Hiljem esitati talle politseis hääle järgi äratundmiseks kolm isikut ning ta tundis ära isiku, kes oli talle helistanud. V. L kõned olid lühikesed, mitte üle ühe minuti. V. L nime sai lõplikult teada politseis, peale seda kui tundis ta hääle järgi ära. Talle näidati 3 fotot ning ta tundis V. L ära, kuna tema näol on arm. Mõne aja möödumisel leidis ta oma auto veljed Kivila tänaval teise auto all. Velgedel olid eritunnused (rehvid, ventiilid). Veljed ei olnud Eestis levinud, olid küllaltki haruldased. Suvel leidis ta teise auto küljest oma auto tagumise põrkeraua. Selle vasakus nurgas olid remondi jäljed. Need osad on talle tagastatud. Talle on tekitatud materiaalne kahju on 210 000 krooni, see on hüvitamata. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et S. D tundis ära F.S-i isikuna, kellega ta tutvus septembris 2005.a ning kes lubas aidata talle kuuluva varastatud sõiduauto Audi S8, reg nr 933 ATX, otsingutes (I kd, tl 16-20). Hääle järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et S. D tunneb ära F.S-i isikuna, kes helistas talle korduvalt ajavahemikul 07—14.12.2005.a. ning pakkus võimalust tagasi osata varastatud auto (I kd, tl 54-59). Tunnistaja SS seletab, et kannatanut ega süüdistatavat ta ei tunne. XXX kasutajaks oli ta 2005.a-st kuni 2006.a veebruarini. Politsei võttis auto ära, kuna kannatanu oli oma veljed ära tundnud. Veljed ostis Lätist pool aastat peale auto omandamist. TO- nimeline tuttav 2006.a. jaanuari alguses ütles, et on müügiks rattad. Ta ostis 5 velge 8000 krooni eest. Kaupluses maksavad need ca 40 tuhat. Ta ei mõelnud, et need võivad olla varastatud. Internetileheküljel XXX on neid palju sama hinnaga. Kõik 5 velge võttis politsei ära. Auto oli liisitud. Tunnistaja AS seletab, et SDon tema sõber. 2005.a läks SDbaarist vastasuvasse Statoili tanklasse kohtuma isikutega seoses oma auto vargusega. Tema koos seltskonnaga jäi baari, kuid hiljem väljus ta koos M. Š ning nad nägid inimest, kellega D kohtus. Ta ei tunneks seda inimest ära, kuna ta nägu ei näinud. Süüdistatavat ei tunne. Politseis esitati talle isikuid fotode järgi ning siis ta tundis umbes ühe isiku ära. Kohtumise kestvust ei tea. Tema vaatas seda kõrvalt ca 5-10 minutit. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et AS tundis 80% kindlusega ära F.S-i isikuna, kellega S. D kohtus septembris 2005.a linna ja Viimsi vahel asuvas Statoili tanklas (I kd, tl 87-91). Tunnistaja MI seletab kohtus, et V. L ei saanud seda kuritegu toime panna. Ta oli umbes 05.12.- 14.
3. 2005.a haige, valud algasid 02.12.2005, F.S oli seetõttu kodus, nende väiksem laps oli 3-kuune.Tal on tervisekindlustus, kuid ta ei pöördunud arsti poole ega kutsunud ka arsti koju. Tema juures käis tuttav meditsiiniõde V. Ž . Peale seda jõi F.S 10 päeva. Joomise ajal ei käi ta kunagi kuskil. Nende juures käisid sugulased ja K .. Külastajate saabumine-lahkumine märgitakse kellaajaliselt maja valvežurnaali. Alkoholi tõi naaber NF, sõbrad käisid külas pudelitega. 2005.a. alguses töötas ta mingis aktsiaseltsis, kuid ei mäleta selle nime ega asukohta. Tunnistaja TV seletab kohtus, et majas töötab graafiku alusel 4 valvurit. Tema oli ajavahemikus 4.-14.12.2005.a valves umbes 4 korda. F.S neil kordadel väljas ei käinud. M. I võis käia. Žurnaali märgivad valvurid võõraid, nende tuleku ja väljumise kellaaja. Kes tihti käivad ja ollakse isikus kindlad, võib mitte märkida. Kui keegi käib edasi- 4 tagasi mitu korda, võib teda kirja panna üks kord. Ta ei tea, kas F.S lahkus majast nendel päevadel, kui tema valves ei olnud. F.S jõi 2005.a. pikalt ning alkoholi tõid talle tuttavad. Joomise ajal F.S väljas ei käi. Ta ei tea, kas nende juures käis arst, kuna meditsiinitöötajaid nad žurnaalis ei registreeri. Majal on kaks väljapääsu. Ühe väljapääsu juures istuvad nemad, teine on tagapool. Tunnistaja KG seletab kohtule, et suhtles F.S-iga üle päeva, kuid juhtus ka nii, et nad kuu aega ei näinud. Nad tegid koos laos haltuurat. Ta käis F.S-i kodus 7.12.2005.a kaks korda ja 9.12.2005.a. 9.detsembril oli tal vaja inimest metallitööks. F.S oli pohmell ja teised olid haiged. Tema ise ei mäletanud, et ta 07.12.2005.a. F.S-i juures käis, kuid seda meenutas talle M. I . 9.12.2005.a. külastust mäletas ta ise. Ta ei mäleta, millega ta tegeles 2007.a. jaanuari erinevatel kuupäevadel. Külastajate registreerimise žurnaalist nähtub, et F.S-i korteris on 7.12.2005.a.viibinud sõber kella 13.34-15.16 ja 15.13-15.
4. 9.12.2005.a. on sõber F.S-i elukohas viibinud 17.21.-17.23 (II kd, tl 68,70). Tunnistaja GH seletab kohtus, et oli 2005.a detsembris valves 7.
5. kell 07:00-19:
6. F.S-i juurde on registreeritud kell 13:34 sõber, kell 14:11 kuni 16:40 naine ja mees, kell 15:13 sõber. Tunnistaja teab, et sõbra nimi on K , sest tunneb teda ajast, kui ta oli väike. Naisterahvas oli NF, kes elab samas majas. Tunnistaja töötas ka 11.12., kella 12 ajal käis ta F.S-i korteris, sest M. I oli väga halb olla. Ta tahtis anda paar soovitust rahvameditsiini raamatust, mida teha. F.S oli kodus, alkoholijoobes. Oli näha, et ta oli joonud mitu päeva, pool kuud vähemalt. Peale järgmist valvet umbes 15.
7. kohtas tunnistaja F.S-i väljas. M. I nägi ta väljumas umbes kahel korral. Toiduaineid tõid neile N. F ja M. I sõbrannad. F.S-i juures käis üks ja sama sõber nimega K . Rohkem tuttavaid käis ta naise juures. Tunnistuste andmisest vajadusest rääkis talle T. V , M. I ei ole selles küsimuses tema poole pöördunud. F.S jõi umbes detsembri algusest. Kui ta alustas joomist, ütles seda ta naine ja N. F . Tunnistaja nägi F.S-i 7.12., kui ta tuli alla, sest toksikomaanist naaber keetis halva lõhnaga asja. Teine sissepääs asub teisel korrusel, see on kinni. Välja saavad sealt kõik. Žurnaali märgitakse inimesi, kes tulevad ja lähevad ning mis on toimunud, kindlasti ajaliselt. Oma maja elanikke ei märgita. Tunnistaja valve ajal F.S ei lahkunud majast. Valvur lahkub vajadusel laua tagant umbes minutiks. Sel ajal ei saa keegi majja sisse. Tagumine uks on lukus, keegi ei saa väljuda. Kui on müra, läheb valvur ka üles. Tunnistaja oli 7 päeva puhkusel alates
8. või 23.12.2005.a. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et F.S-i elukohast XXX leiti ja võeti kaasa 3 mobiiltelefoni Nokia, telefonikaart Turbo, visiitkaart „ OÜ“, mille teisel küljel märge „XXX, XXX“, 5 TELE2 sim-kaartide ümbrist (I kd, tl 35-36). Politseivaneminspektor U. E ettekandest nähtub, et F.S-i elukohast XXX oli leitud ja ära võetud OÜ visiitkaart V J nimele, mille tagaküljele oli pastapliiatsiga kirjutatud „XXX, XXX ser.met. XXX. Andmebaasi Polis järgi kuulub antud sõiduk D G ja oli 13.12.2005.a varastatud Tallinnas XXX maja eest (I kd, tl 35-36). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu SD kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6310i mälus on olemas kahe isiku venekeelse vestluse salvestus kestvusega 01 minut 35 sekundit ja 00.09 sekundit. Vestluses loetletakse kannatanule tema varastatud autos olnud esemeid ja hoiatatakse, et talle antakse üks päev, kui homme ei lahenda seda küsimust, müüvad nad auto 5 maha ja see on läinud. Rohkem küsimusi ei ole, keegi rohkem helistama ei hakka. Teises salvestuses palub vastaja rääkida, talle lubatakse tagasi helistada (I kd, tl 45-46). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi F.S-ilt äravõetud mobiiltelefoni Nokia 6100, telekõnekaarte, sim-kaarte, sim-kaarteide ümbriseid, visiitkaarti (I kd, tl 47-49). Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist nähtub, et F.S keeldus oma hääle näidise andmisest ekspertiisi teostamiseks (I kd, tl 73-76). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlusega tuvastati sõiduauto XXX reg nr XXX tunnused ning autos olnud esemed ja dokumendid (I kd, tl 110-119). Kahtlustatava F.S-i poolt esitatud lühimenetluse kohaldamise taotluses tunnistab F.S end täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult; (I kd, tl 105). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ning tunnistajad ja uurinud kirjalikke tõendeid – sündmuskoha vaatlusprotokoll, läbiotsimisprotokoll, asitõendite vaatlusprotokoll, äratundmiseks esitamise protokollid jt – leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. F.S-i süü on tõendatud kannatanu S. D ütlustega selle kohta, peale auto esmakordset vargust kohtus ta F.S-iga, et viimane abistaks teda auto leidmisel ning andis F.S-ile ka oma telefoninumbri. F.S helistas talle, kuid auto oli juba leitud. Peale auto teistkordset vargust tema ise kellegagi kontakti ei otsinud, kuid vaatamata sellele helistas temale F.S ning nõudis auto tagastamise eest 50 000 krooni ning ütles, et vastasel juhul ta enam autot ei näe ja see müüakse ära. Hiljem nägi ta oma auto velgi teise auto all. Veljed on talle tagastatud ning tagastatud on ka auto tagumine põrkelaud. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et kannatanu S. D on F.S-i ära tundnud isikuna, kellega ta kohtus peale auto esmakordset vargust tanklas ning ta on hääle järgi äratundmiseks esitamisel ära tundnud F.S-i kui isiku, kes talle helistas peale auto teistkordselt vargust ning nõudis auto tagastamise eest raha. (I kd,tl 87-91). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. S ütlused selle kohta, et 2005.a. kohtus SDseoses oma auto vargusega Viimsi Statoili juures isikuga, keda ta kohtus enam ära ei tunne, kuid eeluurimisel tundis ta selle isiku ära. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et A. S tundis 80% täpsusega ära F.S-i isikuna, kellega S. D oli kohtunud (I kd, tl 87-91). Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi kirjalikud tõendid ning kõnesalvestused. Kannatanu ütlusi kinnitavad kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid, millest nähtub, et kannatanu autole kuulunud veljed ja põrkelaud leiti S. S sõidukilt (I kd, tl 110-119). F.S-i elukohast on läbiotsimisel leitud D. G 14.12.05.a. varastatud sõiduki andmed, mis kinnitab samuti kannatanu ütlusi ning näitab, et F.S tegeles 2005.a. detsembris varastatud sõidukite tagasimüügiga ( I kd, tl 35-36). Kannatanu S. D ütlusi kinnitab ka F.S-i 16.03.2006.a. esitatud kirjalik lühimenetluse taotlus, millest nähtuvalt ta tunnistab end täielikult süüdi kannatanu auto kui kuritegelikul teel saadud vara turustamise katses ning kahetseb toimepandut (I kd, tl 105). Kohus ei arvesta tõendina süüdistatava ja tunnistajate M. I , K. G , T. V ja G. H ütlusi. Kohtueelsel uurimisel ei ole ei süüdistatav ega ka kaitsja taotlenud nimetatud tunnistajate ülekuulamist, samuti ei ole süüdistatav ise kohtueelsel uurimisel esitanud versiooni selles, et 2005.a. detsembri esimesel poolel ta oma elukohast ei lahkunud. Sellise versiooni esitamine alles kohtuliku uurimise käigus on kohtu arvates tingitud soovist vastutusest vabaneda. Tunnistajad on üle kuulatud rohkem kui aasta möödumisel ning ei ole tõenäoline, et nad mäletaksid detailselt 2005.a. detsembri sündmusi. Samas ei oska tunnistajad vastata küsimustele, mis puudutavad nende tegevust ja sündmusi uuritava perioodiga piirneval ajal 6 või isegi 2007.a. alguses. Kaitsja poolt taotletud tunnistaja V. Ž on kohtule kirjalikult teatanud, et tal ei ole võimalik ütlusi anda, kuna ei suuda meenutada nii ammuseid sündmusi (II kd tl 77). Vastavalt külastajate registreerimise žurnaalile on K. G viibinud V. L elukohast lühikest aega ning seega tal ei ole andmeid F.S-i tegevuse kohta enne ja pärast tema lahkumist. Lisaks on tunnistajate G. H ja T. V ütlused omavahel vastuolus osas, mis puudutab maja sissekäikude arvu. Samuti on ilmselge, et valvurid, kes on tööl 12 tundi järjest, lahkuvad selle aja jooksul valvelauast teatavateks perioodideks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.S helistas korduvalt kannatanule ning esitades ähvardust kasutades nõudmisi vara üleandmiseks, tegutses otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et F.S-i süüdistusest tuleb välja jätta p 4 (kuriteo toimepanemises grupis), kuna kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis tõendaksid, et F.S pani kuriteo toime isikute grupis. Kannatanu ütluste kohaselt helistas temale ning esitas nõudmisi vara üleandmiseks F.S . Asjaolu, et ta kasutas nõudmise esitamisel „meie“ vormi ei ole piisavaks tõendiks, et ta tegutses grupis teiste kaastäideviijatega. Sellisel viisil võis F.S käituda ka soovist anda oma nõudmistele suuremat kaalu. Riigikohus oma 9.10.2006.a. otsuses nr 3-1-1-65-06 on asunud seisukohale, et varalise kasu üleandmise nõudmine KrK § 142 mõttes ei ole välistatud ka näiteks sellises olukorras, kus sõiduki omanik saab aru, et tal on vaja sõiduki tagasisaamiseks raha maksta, aga nõudja seda esimesena otse välja ei ütle - nõudmine "ripub õhus" ja kannatanu tajub seda. Asjaolu, et varastatud sõiduk lammutatakse, kui raha ei saada, võib olla küll üldteada, kuid konkreetse kannatanu jaoks on see kurjategijate üldteada praktika kohaldumine tema jaoks. Üldlevinud kuritegeliku käitumise kohaldamise kinnitamine kannatanule on aga vaadeldav ähvardusena. Seejuures ei pea ähvardus esinema ilmtingimata räiges või ülbes vormis vaid võib seisneda ka "viisakas" nentimises. Samas on ka taoline nentimine vaadeldav ähvardusena, sest kannatanule nenditakse teatud isikute, s.o kurjategijate edasist käitumist, mitte aga mingi loomuliku või iseenesliku protsessi kulgu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et F.S-i käitumine kuulub kvalifitseerimisele KarS § 214 lg 2 1,6 järgi. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. F.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. F.S-i iseloomustatakse rahuldavalt. Süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Kuritegu, milles teda süüdistatakse on toime pandud katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik Salme Lemmik Rahvakohtunik Inda Kõiva Rahvakohtunik 7