← Eesti

1-07-2356\11

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-2356

(06231502958)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. novembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Žanna Morozova Eva Rivis Kriminaalasi R.J süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav R.J , elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötas keevitajana, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.J KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2007.a. – 14.11.2007.a. lugeda karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel kandmata jäänud karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.J katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 14.11.2007.a. Tõkend – vahistamine –tühistada, vabastada R.J vahi alt kohtusaalis. Välja mõista R.J-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 2385,90 krooni. Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB EÜP, viitenumber XXX. Selgitusse märkida „R.J , 1-07-2356, sundraha, kaitsjatasu“. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK R.J on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 14.02.2003.a. karistatud Tallinna LK poolt KrK § 141 lg 2 p 2,3, KrK § 143 lg 2 p 1,2 alusel 4 aastase vangistusega, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 25.09.2006.a. kella 16.40 ajal Tallinnas XXX tänaval läks ta GB juurde ja ettekäändel nagu oleks GB sarnane noormees mõni hetk tagasi võtnud tema õelt ära mobiiltelefoni ja palus teda tulla õe maja akende alla, et viimane saaks teda ära tunda. Seejärel läksid R.J ja GB Tallinnas XXX asuva maja juurde. Hüüdes seal mõned korrad naisterahva nime ning veendudes, et keegi majaakendest välja ei vaata, palus R.J GB mobiiltelefoni ettekäändel, et ta võtab mobiiltelefoni nn tagatiseks, et GB ei läheks ära ajal, mil R.J läheb ja ütleb õele, et viimane vaataks aknast välja. Saades GB valduses oleva ning GB kuuluva mobiiltelefoni Samsung E350 maksumusega 3200,- krooni, läks R.J Tallinnas XXX asuva maja nurga taha, kus ka pages koos mobiiltelefoniga. Eelpool kirjeldatud tegevusega tekitas R.J GB kahju summas 3200,- krooni. Seega R.J varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas R.J , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning R.J poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava R.J süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 69 - 75). Millest nähtub, et nägin 25.09.2006.a. ligikaudu kella 16.40 ajal jäätmaal, mis asub XXX ristmikul, noormeest, kes oli vanuse poolest minust noorem. Ma otsustasin, et tal on mobiiltelefon ja otsustasin temalt telefoni ära võtta. Siis otsustasin ma talle jutustada minu poolt välja mõeldud loo. Ma läksin ta juurde ning ütlesin, et minu 12 aastaselt õelt varastasid kaks noormeest ära mobiiltelefoni Samsung ja palusin, et ta näitaks mulle oma mobiiltelefoni. Samuti ütlesin talle, et ta on sarnane inimesega, kes minu õelt mobiiltelefoni ära varastas ja palusin tal oma telefoni näidata. Noormees võttis taskust välja mobiiltelefoni ja näitas mulle, mulle kätte ta telefoni ei andnud, ma nägin, et see on Samsung, milline mudel, ma öelda ei oska. Ma tahtsin noormehelt telefoni pettuse teel ära võtta, mitte aga vägivalda kasutades, ning seepärast ütlesin talle, et ta koos minuga edasi maja juurde tuleks, kus mu õde elab ja õde vaatab tema peale ning kui see pole tema, siis lasen ma ta minema. Noormees nõustus, öeldes, et tal on vaja sõbrale helistada. Kuni me mööda teed läksime, siis helistas ta oma sõbrale. Ma tõin ta XXX tänavale, kuid mitte selle maja juurde, kus ma koos õega elan. Võimalik, et me peatusime XXX tänava maja nr XXX juures. Maja juures oli palju inimesi. Ma hüüdsin naisenime, nimelt millist nime, pole tähtis. Pärast ütlesin noormehele, et käin ise õe järel ära, kuna ta ei tule välja, kuna kardab. Ma ütlesin noormehele, et ta seisaks maja akende all. Pärast seda ütlesin ma noormehel, et pole temas kindel ning, niipea kui olen õe järele läinud, siis jookseb ta minema. Seepärast ütlesin ma talle, et ta jätaks mulle pandiks mingisuguse asja, mis tema joaks väärtust omab. Noormees ütles mulle, et tal on õpilaspilet, isikukaart ning korterivõtmed ja hakkas mulle neid asju pakkuma. Noormees näitas mulle õpilaspiletit, ma võtsin õpilaspileti ja ütlesin talle, et fotol pole ta sarnane. Siis hakkas noormees mulle isikukaart ja korterivõtmeid pakkuma. Ma vaatasin isikukaarti ja tagastasin talle. Pärast ütlesin ma talle, et see, et ta andis mulle õpilaspileti, see pole garantii, et ta minema ei jookse. Siis palusin ma teda, anda mulle see, millest tal kahju lahkuda ning ütlesin, et ta mulle oma mobiiltelefoni annaks. Ma tagastasin noormehele õpilaspileti ja küsisin, kas mobiiltelefon on talle kallis. Noormees vastas, et on kallis. Ma küsisin, kui palju mobiiltelefon maksab ning noormees nimetas summa 3000 või 2000 krooni. Siis ütlesin ma talle, et kui tema telefon nii palju maksab, siis ilma telefonita noormees ära ei lähe ja palusin tal tema mobiiltelefon mulle anda. Noormees andis ise oma mobiiltelefoni mulle ära. Pärast ütlesin ma talle, et lähen õe järele ja olen kindel, et ta jääb seisma ning mind ootama. Ma hakkasin noormehest eemalduma. Pärast aga pöördusin tagasi ja ütlesin, et ma pole kindel, et ta ära ei jooks ning ütlesin, et ta annaks uuesti õpilaspileti. Noormees andis oma õpilaspileti mulle, ma ütlesin, et pöördun viie minuti pärast tagasi ja läksin maja nurga taha. Pärast seda läksin ma kohe mobiiltelefonide kauplusesse, mis asub Mustakivi keskuses, kus summa eest 1200,- krooni, müüsin maha telefoni, mille ma olin röövinud. SIM-kaardi viskasin ma telefoni seest ära. Saadud raha eest ostsin ma kontaktläätsed, sigarette, mida vee, ei mäleta. Lugu sellest, et minu õelt varastati mobiiltelefon ära, on minu poolt täielikult välja mõeldud. Ma tegin kõik, et noormees usuks seda lugu, mida ma jutustasin, kuna ma tahtsin teda petta ning telefoni temalt ära võtta. Ma ei kasutanud kannatanu suhtes vägivald. Kannatanu õpilaspileti viskasin samuti koos SIM kaardiga jäätmaal minema. ka: - - - - - kannatanu GB27.09 ja 28.09.2006.a. ütlused (tl. 3 – 9, 10 – 15), 25.09.2006.a.umbes kell 17 viibisin ma jäätmaal, XXX, ootasin oma sõpra, kellega varem mobiiltelefoni teel ühendust sain. Ma märkasin, et XXX poolt läheneb mulle meesterahvas, kes rääkis mobiiltelefoniga. Jõudnud minust umbes 5 meetri kaugusele, kuulsin ma, et ta ütles telefoni teel, et leidid veel ühe, kes võis tema tütrelt telefoni varastada. Kui ta minu juurde astus, siis ütles, et tema tütrelt võtsid kolm tundmatud noormeest pool tundi tagasi ära telefoni, ja mina olen tundemärkide järgi sarnane ühega neist. Ma ütlesin talle, et mul pole sellega seost, kuna hiljuti väljusin kodust. Pärast seda ütles ta, et ma läheksin temaga maja juurde, kus ta tütar elab, et ta vaataks aknast minu peale ning ütleks, kas mina olin selles noormeeste seltskonnas, kes temalt telefoni ära võtsid. Ma nõustusin ja läksin temaga üle jäätmaa XXX tänava poole. Me läksime ilmselt XXX tänava maja nr juurde ning ta hüüdis mitu korda maja poole tütarlapse, kas A või O nime, kuid maja akendest ei vaadanud mitte keegi välja ning ta ütles mulle, et ta hirmutati väga ära. Pärast ütles ta, et läheb ise üles koju, et ta tütar aknast välja vaataks, ning et ma minema ei läheks, nõudis et ma annaks talle mingi dokumendi ära. Ma andsin talle õpilaspileti. Ta vaatas seda ja pani enda taskusse. Pärast ütles, et õpilaspileti fotol pole ma sarnane ja nõudis, et ma annaksin talle oma mobiiltelefoni garantiiks, et ma minema ei läheks. Sellel ajal hakkas mul mobiiltelefon helisema, äratuskell. Ma võtsin taskust telefoni välja ning kohe andis ta mulle kerge löögi rinnakorvi piirkonda, ühe käega haaras mul kinni käest, millega ma telefoni hoidsin, teise käega aga rebis mul käest ära mobiiltelefoni ja jooksis kohe maja taha. Ma läksin maja taha vaatama, kuhu ta jooksis, teda polnud enam. Ta oli umbes 30 aastane, kasv umbes 180 cm, kõhna kehaehitusega, ette olid pandud nägemisprillid, kuid tumendatud klaasidega. Juuksed tumeda lühikesed, paljakutega eespool. Riietatud oli tumedasse mahulisse jopesse, üle vöökoha ulatuva pikkusega, tumedatesse pükstesse. Telefoni mille ta minult ära võttis oli Samsung E350, maksumusega 3200,- krooni. Leping oli sõlmitud minu isa GB nimele. Arstiabi järgi ma ei pöördunud. Avalduse politseile esitasin hiljem, kuna kartsin isale öelda, et telefon võeti ära. kannatanu GB02.10.2006.a. ütlused (tl. 17 – 21), 2006.a. mais ostsin pojale GB mobiiltelefoni Samsung E350, maksumusega 3200,- krooni. 26.09.2006.a. tunnistas poeg, et päev enne seda, s.o. 25.09.2006.a. võttis tundmatu meesterahvas temalt ära mobiiltelefoni Samsung E350, mille ma olin talle kinkinud. Poeg ütles, et mees haaras tal käest kinni, tõukas vastu õlga, seejärel haaras tal telefoni käest ära ja jooksis minema. Saanud toimunust teada, ütlesin pojale, et pöörduks politseisse. Samuti ütles poeg, et mees palus temalt õpilaspiletit, mida ei tagastanud talle. Mobiiltelefon Samsung E350 on tagastatud ja materiaalne kahju mulle täielikult hüvitatud. tunnistaja RG 27.09.2006.a. ütlused (tl. 24 – 28), 25.09.2006.a. umbes kell 17 andis noormees meie mobiiltelefonide müügiga tegelevasse kauplusesse, asukohaga aadressil XXX, OÜ , müügiks ära mobiiltelefoni Samsung E
  7. Lepingu sõlmimisel esitas ta dokumendid R.J nimel. Temaga koostati ostu – müügi leping 25.09.2006.a. ja talle maksti telefoni eest 1200,- krooni. asitõendi vaatlusprotokoll, 29.09.2006.a. (tl. 29 – 33), vaadeldavaks objektiks Samsung E350, korpus valget värvi, plastmassist klaviatuur, IMEI kood XXX, koos akuga Standard batter. Ostu – müügileping, kuupäev 25.09.2006.a., R.J nimel. Tallinna LK otsus, 14.02.2003.a. (tl. 49 – 53), mille kohaselt KrK § 141 lg 2 p 2,3 alusel mõisteti R.J-ile karistuseks 4 aastat vangistust. äratundmiseks esitamise protokoll, 28.09.2006.a. (tl. 80 – 85), GB tundis mehe nr 3 all ära R.J. - vastastamiseprotokoll, 28.09.2006.a. (tl. 87 – 93), GB´i ja R.J vahel. Kohtunik asub seisukohale, et R.J on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, tunnistaja ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning R.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.J süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.J on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Oma süüd ta tunnistab, tsiviilhagi puudub. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.J tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga tal on kindel elukoht olemas, ta kahetseb tehtut, kriminaalasja materjalide hulgas on ka Sihtasutuse Heategevusfond Taastõusmine tõend selle kohta, et nad on nõus koheselt võtma R.J ravile, on tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning anda ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi pole esitatud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.