KOHTUOTSUS 1-07-14152 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.novembril 2007.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-14152
(07231702648)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi E.F süüdistuses KarS § 266 lg.1 järgi Prokuröri abi Peeter Pool Süüdistatav E.F elukoht: XXX ( ema elukoht XXX); isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: töötab FIE; karistatus: varem karistatud kriminaalkorra korduvalt, viimati: 29.10.1996.a. Harju Maakohtu KrK § 139 lg.2 p.3 alusel rahatrahviga 1 100 krooni; 27.03.2001.a. Tallinna Linnakohtu KrK § 107 lg.2 p.1; § 139 lg.2 p.2; § 40 lg.1 alusel ja § 47 alusel tingimisi vangistusega 5 aastat katseajaga 3 aastat. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Veljo Viilol RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.F KarS § 266 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista E.F-ile 2 (kaks) kuud vangistust. põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 04.10.2007.a. kuni 05.10.2007.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.F ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.F Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista E.F `ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 159 ( kaks tuhat ükssada viiskümmend üheksa) krooni 40 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa E.F süüdistatakse selles, et tema eluruumi valdaja tahte vastaselt 04.10.2007.a. kella 20.15 paiku aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse valdaja tahte vastaselt AT´i eramusse aadressil XXX, tekitades kahju 500 krooni. 2 Seega E.F pani toime omavolilise sissetungi s.o. KarS § 266 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.F süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaatluse objektiks on aadressil XXX asuv eramaja ( t lk.2-3); fototabeliga (t lk.4); kannatanu AT ütlused, et 04.10.2007.a. kella 20.15 paiku kuulis õues kõva tagumist vastu maja uksi. Välja minnes nägi, et tema tütre endist elukaaslast Toomast, kes elas enne korter 2 koos. Käesoleval hetkel nad koos ei ela ning tema ütles Toomasele, et tema teda majja ei lase ning Toomasel pole õigust ka siin krundil viibida. Tema palus Toomasel lahkuda, kuid Toomas ei läinud. Kuna toit oli tulel, siis läks korraks tuppa ning umbes 20.40 paiku kuulis, et keegi on toas. Tema läks välja ja nägi, et korteri 2 tuli põleb. Edasi nägi, et maja ühel poolsel küljel on aknad katki. Tema läks ruttu majja ja helistas politseisse. Toas oli Toomas ning tema pidas Toomase kinni ja andis politseile üle. Lõhkumisega tekitati kahju 500 krooni ( t. lk 8-9 ); kahtlustatava E.F puhtsüdamlik ülestunnistus, mille kohaselt läks tema oma isiklikke asja majast ära tooma. Kuna uks oli haagis, siis võttis välimise klaasi eest ära ja proovis sisemist akent lahti lükata, kuid mille tagajärjel aken purunes. Tema ronis akna kaudu sisse ja kutsuti politsei ( t lk.13), kahtlustatava E.F antud ütlused, millega ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi. Tema 04.10.2007.a. päeva tarvitas alkoholi ning õhtul otsustas minna oma endisesse elukohta aadressil XXX. Kuna auks oli lukus ja tema tahtis enda asju ära võtta, siis läks esimesel korrusel asuva akna juurde ja küünarnukiga lõi akna puruks. Edasi ronis korterisse sisse. Hakkas oma asju otsima, kuid tuli politsei ja pidas teda kinni. Kahetseb väga toimepandut ( t lk. 14-16) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav E.F on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. E.F on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötab. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.F-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada E.F `i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et E.F ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna temale eelnevalt määratud rahatrahvid ja rahalised kohustused on tasumata, samuti kuuluva E.F-ilt väljamõistmisele menetluskulud, seega tuleb E.F `i karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga tekitatud kahju 500 krooni on hüvitatud kannatanu AT´e. Kohtunik 3