← Eesti

1-07-12771\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-12771

(06231503794)Otsuse kuupäev 21. novembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Olivia Vaal Silvi Hindrikson Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Annika Vanatoa Leelo Viil Kriminaalasi Süüdistatav Edasikaebamise kord R.J süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses R.J , elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab administraatorina, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 8 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.J KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.J katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 21.11.2007.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R.J-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 1439,60 krooni. R.J tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse: „R.J , 1-07-12771, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Kannatanu SZ poolt esitatud tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK R.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 08.12.2006.a. kella 20.54 paiku aadressil XXX tungis SZ´le kallale ning lõi teda kaks korda rusikaga näo piirkonda, millega tekitas SZle tervisekahjustuse ning põhjustas füüsilist valu. Seega R.J pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 21.11.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas R.J , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et tegelikult kannatanu teda solvas ja siis ta lõi teda ühe korraga lahtise käega näkku. Tsiviilhagiga summas 25000 krooni pole nõus. Kannatanu SZ kohtuistungil kinnitas, et just R.J lõi teda kahel korral rusikaga näkku, selle tagajärjel ta oli haiguslehel 2 kuud, soovis esitada tsiviilhagi summas 25 000 krooni, soovib ravikulude hüvitamist, kuid momendil tal dokumente kaasas pole, nõustus tsiviilhagi läbivaatamisega tsiviilkohtupidamise korras. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning R.J poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava R.J süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 24 - 28) ja millest nähtub, et R.J tunnistab oma süüd ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et 08.12.2006 läks kella 20.45 paiku koos juhututtava Andreiga XXX-kioskisse. Tahtsid osta pudeli konjakit. Alkoholi ees oli lett ja ta palus müüjat, et ta lahti teeks, et ta saaks konjaki kätte, mida osta tahtis. Vastseks sellele solvas müüja teda ebatsensuursete sõnadega. Nende vahel toimus suusõnaline konflikt. Müüja hakkas teda välja lükkama. Tuttav läks välja aga tema pööras välja minnes ringi ning tõmbas ust enda poole ja lõi müüjat ühe korra peopesaga vastu nägu. Tahtis teist korda ka lüüa aga ei saanud pihta. Rusikaga teda ei löönud. Peale seda tuli politsei. Tema oli ebakaines olekus. Ka: - kannatanu SZütlused (tl. 2 – 6), 08.12.2006.a. kella 20.54 paiku oli XXX – kioskis müüja. Sisenes 2 venelast. Nad võtsid vitriinilt 0,5 liitrise pudeli konjakit Aramis ja astusid kassa juurde, panid pudeli järsu rohmaka liigutusega kassa taha letile. Noormees hakkas teda ebatsensuursete väljenditega solvama „Oled sa seal pimedaks jäänud või, ei näe või, lita, küll ma su kätte saan“. Ta keeldus noormehi teenindamast, mille peale hakkasid nad veel agressiivsemalt ja ülbemalt käituma. Kuna ta töötas üksi lubas juhtkond kioski kell 21.00 sulgeda. Hakkasid uksi sulgema, noormehed olid sel hetkel uste taga õues. Esimene neist tõmbas ust järsult enda poole ja lõi mind sel hetkel kaks korda rusikaga näkku. Tundis tugevat valu. Jõudis eemale hüpata ja Falcki häirenuppu vajutada. Falck tuli umbes 6 minuti pärast kohale. Natuke varem jõudis tööle vastu sõitnud mees VZ, kes aitas kallaletunginud noormehe kinni pidada. - patsiendikaart (tl. 7), nähtub, et SZ on pöördunud 08.12.2006.a. kell 21.53 AS , kus tuvastati lokaalne leid valu turse verevalum paremal silmal. - sündmuskoha vaatlus lisadega (tl. 9 – 10); - tunnistaja RL ütlused (tl. 13 – 15), 08.12.2006.a. kella 21.00 paiku tuli autoga RKioski juurde aadressil XXX. Tahtis suitsu osta, kuid kiosk oli kinni. Kioskis sees olid kaks meest ja müüja, kes vaidlesid. Mehed vehkisid kätega, oli näha, et nad olid alkoholijoobes. Pärast seda märkas, et müüa ja 2 meest suundusid väljapääsu poole. Väljapääsu juures lõi kõhnema kehaehitusega mees müüjat rusikaga näkku ning jooksis pärast seda minema. Pärast seda tuli kohale Falck, pärast seda politsei. - tunnistaja AL ütlused (tl. 18 – 21), 08.12.2006.a. läks kella 21 paiku koos tuttavaga R.J-iga XXX asuvasse R-kioskisse. Tahtsid pudeli Aramis brändit osta. Kui tema pudelit valis, toimus Jevgenil müüjaga suuline konflikt. Kuulis isiklikult kuidas müüja Jevgenit ebatsensuurselt sõimas. Pärast läks Jevgeni välja. Seejärel kustus valgus ja uksed läksid kinni. Tema jäi koos pudeliga leti juurde. Siis sõitis kohale turvatöötajad ja politsei. Jevgeni läks ise nende juurde. Müüja süüdistas Jevgenit selles, et Jevgeni müüjat lõi. Isiklikult tema seda ei näinud. Jevgeni viidi ära, temal kontrolliti dokumente, ostis pudeli ja läks minema. Kohtunik asub seisukohale, et R.J on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning R.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.J süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.J on varem kriminaalkorras karistatud. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.J-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna aga R.J töötab, tal on kindel elukoht olemas võib kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning anda R.J katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kannatanu S.Zaitseva poolt esitatud tsiviilhagi summas 25 000 krooni tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.