1-06-10943\15

(06260200612)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi G.L süüdistus KarS § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. novembri 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava G.L kaitsja Ain Laansalu Prokurör Marge Püss Süüdistatav G.L elukoht: XXX-XX , isikukood: XXX, töökoht: OÜ XXX varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. novembri 2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-10943 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. veebruarist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. veebruarist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. veebruarist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. novembri 2006 otsusega mõisteti G.L süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti G.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Maakohus arutas G.L-ile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on
10. oktoobril 2005 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-627/2005 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis
11. mail 2006 kella 03:57 ajal Tartumaal Nõo alevikus mootorsõidukit BMW 525, riikliku registreerimismärgiga XXX. Samuti arutas maakohus G.L-ile KarS § 329 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on
12. oktoobril 2005 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-627/2005 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks, milline kohtuotsus on
13. oktoobril 2005 ARK Tartu büroo poolt pööratud täitmisele, juhtis
14. mail 2006 kella 03:57 ajal Tartumaal Nõo alevikus mootorsõidukit BMW 525, riikliku registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, ja jättis sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse. G.L ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistuses märgitud asjaolud tõendatud kogumis joobeseisundi tuvastamise protokollidest nähtuvaga, CD-salvestisega sealt kuulda oleva politseiametnike omavahelise kõnega
15. mail 2006 kella 03.57–04.45, tunnistajate E.G. , T.V. ja O.V. ütlustest nähtuvaga ning osaliselt ka tunnistaja J.L. ütlustest ja süüdistatava enda ütlustest nähtuvaga. Politseiametnikest tunnistajate E.G. ja T.V. ütlustega on tõendatud, et Nõo baari juures istus sõiduautosse BMW juhi kohale G.L kui pikem ja heledama peaga ning heleda ülerõivaga isik ning juhi kõrvalistmele J.L. kui lühem ja tumedama peaga ning tumeda ülerõivaga isik. E.G. ja T.V. ütlustega on tõendatud, et Nõo baari juurest kuni Lukelt läbi kruusateele jõudes ning seal juhitavuse kaotanud sõiduautot BMW juhtis kuni sõiduauto põllu peale seismajäämiseni Nõo baari juures sõiduautosse juhi kohale istunud G.L kui pikem ja heledama peaga ning heleda ülerõivaga isik ning juhi kõrvalistmel viibis sellel ajal J.L. kui lühem ja tumedama peaga ning tumeda ülerõivaga isik. Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud tunnistajate E.G. ja T.V. ütluste tõele vastavuses, kuna nimetatud politseiametnikest tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka süüdistatava ütlused selle kohta, et tal olid seljas heledad püksid ja võis olla ka hele dressipluus, ning tunnistaja 2 J.L. ütlused selle kohta, et tal endal oli seljas tume jakk ning G.L heledad dressid ja ka J.L. hinnangul on neist kahest silma järgi vaadates pikem G.L. Ka tunnistaja O.V. ütlustega on tõendatud, et teenistuskoeraga jälje järgi vanast traktorikabiinist üles leitud ja maa peal lamanud isikul, kes hiljem osutus G.L-iks , olid seljas valged (heledad) suveriided. Lisaks oli kohtul kohtuistungil võimalik veenduda ja selle tulemusena kohtuistungi protokolli fikseerida, et G.L on J.L. märgatavalt pikem ja G.L juustevärv J.L. juustevärvist oluliselt heledam. Eelnimetatuga kogumis on veenvalt kummutatavad ka tunnistaja J.L. ja süüdistatava ütlused selle kohta, et sõiduautot BMW juhtis Nõo baari juurest kuni Lukelt läbi jõudes kruusateelt põllule välja sõitmiseni ja põllul seismajäämiseni J.L. ning juhi kõrvalistmel viibis sellel ajal G.L. Seonduvalt kaitsja poolt kohtuistungil osundatud asjaoluga, et koos süüdistusaktiga saadeti kohtusse koopia tunnistaja E.G. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustest, märkis kohus, et tegemist oli KrMS § 226 lg 4 p 1 nõude täitmisega, kuna kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevat teavet sisaldava dokumendi koopia tuleb lisada süüdistusaktile. Kaitsja kohtuistungil kohtuliku uurimise lõpustaadiumis esitatud taotlused anda talle võimalus ilmastikuolude kohta järelpärimise tegemiseks Tartu Observatooriumile või Tartu Ilmajaamale ning Nõo baarist ja selle ümbruskonnast fotode tegemiseks, jättis kohus KrMS § 297 lg 3 ja § 276 lg 1 alustel rahuldamata. Kaitsjal oli piisavalt aega ja võimalusi pärast kohtueelse uurimise lõpuleviimist ja kriminaalasjast toimiku koopia kättesaamist
16. augustil 2006 toimikuga tutvumiseks ning täiendavate tõendite nõudmiseks ja esitamiseks. Kaitsja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta esitas vastava taotluse alles kohtuliku uurimise lõpustaadiumis. Kohtu hinnangul esinesid kõik KrMS § 276 lg 1 loetletud kolm alust kaitsja taotluse rahuldamata jätmiseks, kuna kohtulikul uurimisel uusi asjaolusid või võrreldes varasemaga oluliselt erinevaid asjaolusid ei selgunud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu G.L kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista G.L õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus eksinud oluliselt tõendite hindamisel. G.L ei juhtinud
17. mail 2006 mootorsõidukit. Kohtuotsus olulise tõendamiseseme osas tugineb üksnes politseiametnikest tunnistajate T.V. ja E.G. vastuolulistele ütlustele. T.V. ja E.G. ütlused on ebausaldusväärsed järgmistel põhjustel: T.V. ja E.G. ei saanud
18. mail 2006 u 3:55-3:57 näha, kes istus juhi kohale Nõo baari juures. Tunnistajate ütluste kohaselt jälgisid nad Nõo baari Nõo baari juurde viiva tee (Nõo-Aiamaa kõrvalmaantee) ääres ühes teeotsas. Lähim võimalik peatumiskoht asub Nõo baari nurgast 134 m kaugusel, baari sissekäiguga ja teega võrreldes u 40-kraadise nurga all (Maa-ameti plaani andmeid). Vastupidine tähendaks seda, et politseiametnikud oleksid viibinud haljasalal baari juurest väljuval teel. Kui arvestada asjaoluga, et nimetatud võimaliku tunnistajate asukoha ja parkla vahele jäi ka haljastus ning muud objektid (nt lipuvardad) ja oli pime aeg (päiksetõusu aeg
19. mail Tartus 4:48; hämar-aja (tsiviilkoidu) algus 3:50), ei saanud tunnistajad väidatavast võimalikust asukohast näha seda, kui palju isikuid oli baari ees, kes läks autosse ja millisele kohale. Veelgi enam, mööda teed on selle esimese võimaliku peatumiskohani u 180 m. Kui auto oleks sõitnud seda vahemikku ühtlaselt 90 km/h kiirusega, siis kulunuks parklast nn teeotsa jõudmiseks 7 s. Selle ajavahemiku jooksul oleks suutnud politseiametnik patrullautost väljuda ning anda peatumismärguande käega. 3 Kuivõrd need vastuolud ilmnesid kohtuistungil (ükski tunnistaja ei olnud eeluurimisel nimetanud asukohta, kus nad viibisid – E.G. oli maininud, et politseiauto viibis BMW-st 4050 m kaugusel), siis oli põhjendatud ka vastavate taotluste tegemine enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Antud juhul on ilmselge, et tunnistajad ei tajunud ega saanud tajuda sündmuse algust sellisena nagu nad seda kohtus kirjeldasid. Asjaolu, et eeluurimisel antud ütlused ei saanud olla antud vastavalt tunnistajate tegelikele teadmistele ja mälule, kinnitasid ka tunnistajad kohtus, vastates küsimustele, kuidas nad mäletasid ütluste andmisel asjaosaliste isikuandmeid (s.o isikukoodi). T.V. ja E.G. ei saanud näha, kes juhtis autot Luke-Tamsa teel. Sündmuse käigus talletatud teabest (politseipatrullide vestlustest) nähtub, et tunnistajad ei omanud silmsidet BMW-ga, peale BMW väljasõitu takistas nähtavust tolmupilv. Tunnistajad ei saanud üleskeeratud tolmu tõttu näha, kes autost väljus. Kui politseipatrull oleks olnud piisavalt lähedal ja näinud autot, siis võib eeldada, et üks politseiametnikust tunnistaja oleks suutnud nn põgenejale järgneda ning kas või hoiatuslaskudega põgeneja peatada. Tunnistajate ütluste elulise usutavuse teeb olematuks ka nende väide, et asulast väljajõudmisel lülitasid nad helisignaali välja. On ilmselgelt üllatav, et käänulisel ja tolmusel teel peavad politseiametnikud 180 km/h kiirusega teist autot jälitades otstarbekaks helisignaal välja lülitada. E.G. ja T.V. on andnud ütlusi teadvalt ütlusi moonutades ning nende eesmärgiks on olnud nende nn legendi usutavuse suurendamine, mis on ilmselges vastuolus objektiivsete tõenditega. Tunnistajad ei saanud näha, kes autosse sisenes ja kes autost väljus. BMW-d juhtis sellel varahommikul J.L. , mida ta ka kohe sündmuskohal kinnitas. Kohus ei ole toonud välja mitte ühtegi põhjust, miks tunnistaja J.L. ja kohtualuse ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus ja prokuratuur rikkusid oluliselt menetlusnorme, millega eirati kohtu sõltumatust ning kahjustati poolte võistlevuse põhimõtet. Koos süüdistusaktiga olid kohtusse saadetud tunnistaja E.G. ütlused. Nimetatud dokument kajastab olulisi asjaolusid tõendamiseseme osas, mistõttu sai kohus kujundada kohtulikule uurimisele eelse seisukoha ning ei saanud olla asja arutamisel täielikult eelarvamustevaba. KrMS § 285 lg 2 sätestab, et tõendid, s.o kriminaaltoimik antakse kohtule üle peale süüdistusakti avaldamist. Tegemist ei saa olla KrMS § 226 lg 4 p 1 nimetatud dokumendiga: esimeseks menetlustoiminguks kriminaalasjas oli kriminaalasjade ühendamine ning seejärel juba kriminaalasjas kuulati üle tunnistajana E.G. . Seega ei ole E.G. ütlustega tegemist kriminaalmenetluse alustamise aluseks oleva dokumendiga (ta juba andis ütlusi kriminaalasjas), vaid kriminaalmenetluses kogutud tõendiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära G.L , kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
20. 4 G.L kaitsja apellatsioonis taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt G.L õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Maakohus on G.L süüditunnistamisel hinnanud tõendeid nende kogumis ja näidanud motiivid, miks kohus leiab, et G.L tuleb talle KarS §-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises süüdi mõista (tl 111-114). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et tunnistajad T.V. ja E.G. ei saanud
21. mail 2006 Nõo baari juures viibides näha, kes istus sõiduauto BMW juhi kohale. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja nimetatud väide on oletuslikku laadi ning on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige aga tunnistajate T.V. ja E.G. ütlustega. Tunnistajad T.V. ja E.G. on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ühetaoliselt väitnud, et nad nägid, kes kahest sõiduauto BMW juures vestelnud isikutest istus autorooli. Samas on tunnistajad kirjeldanud mõlema, s. t nii G.L kui ka J.L. välimust ja ka nende riietust. Nii on E.G. andnud kohtus ütlusi, et
22. mail 2006 sõitsid nad liikluspatrullis olles Nõo baari juurest läbi. Baari juures märkasid nad jutlemas kahte noormeest. Üks neist oli pikem, teine lühem. Pikemal noormehel oli seljas valget värvi jope või dressipluus ja lühemal oli seljas musta värvi tagi. See, kes oli pikem ja kellel oli seljas heledad riided, istus sõidukisse juhi kohale ja tumedamas riides noormees istus juhi kõrvalistmele. Pärast sõiduki BMW väljasõitu, kui ta jõudis auto juurde, istus juhi kõrvalistmel tumedas tagis noormees, sama isik, kes Nõo baari juures istus juhi kõrvalistmele. E.G. ütluste kohaselt nägi ta, kuidas pärast sõiduauto põllule sõitu, väljus sõiduki juhipoolsest uksest noormees ja läks üle põllu auto juurest minema. Hiljem peeti see noormees kinni. Tunnistaja T.V. andis kohtuistungil ütlusi, et 2006 mai keskel asusid nad jälitama üht sõiduautot BMW, mis eiras nende poolt antud peatumismärguannet. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta pärast sõiduki väljasõitu põllule juhi kohalt väljumas noormeest, kes jooksis auto juurest eemale. Samuti väitis T.V. , et juhi kohalt väljus sama noormees, kes Nõo baari juures oli istunud sõiduki juhiistmele. T.V. väidete kohaselt jälgisid nad Nõo baari juures sõidukit BMW ja selle juures seisnud kahte noormeest. Pikem, heleda peaga noormees istus autorooli ning lühem tumeda peaga isik juhi kõrvalistmele. Kohtuistungil tundis T.V. G.L ära isiku, kes istus Nõo baari juures autorooli ning kes pärast teelt väljasõitu põgenes sõiduki juurest üle põllu. Kohtuistungil fikseeris kohus, et G.L on J.L. tunduvalt pikem ning tema juuste värv märgatavalt heledam J.L. juuste värvist. Seega on tunnistajad E.G. ja T.V. otseselt näinud, kes Nõo baari juures viibinud noormeestest istus sõiduauto BMW rooli ja kes istus juhi kõrvalistmele. Samuti on tunnistajad üheselt kinnitanud, et pärast avariid väljus sõiduki roolist pikem heledamate juustega noormees. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda E.G. ja T.V. ühetaolistest ütlustes, sest need on omavahel kokkulangevad ning vastavad ka tegelikele asjaoludele ( G.L ja J.L. riietuse ja välimuse kohta). Asjaolu, et politseinikud ei andnud Nõo baari juurest liikuma hakanud sõiduauto BMW juhile koheselt peatumismärguannet, ei sea ringkonnakohtu arvates kahtluse alla nende väiteid, et nad nägid, kes sõiduki juures olnud isikutest istus auto rooli ning kes pärast toimunud avariid juhiistmelt väljus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu eirasid kohus ja prokuratuur oluliselt menetlusnorme sellega, et koos süüdistusaktiga saadeti kohtusse ka tunnistaja E.G. ütlused. 5 KrMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt lisatakse kohtusse saadetavale süüdistusaktile koopia kuriteoteatest või muust KrMS § 195 ja 197 loetletud dokumendist, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Järgides nimetatud paragrahvi ongi prokuratuur saatnud kohtusse E.G. kui tunnistaja ülekuulamise protokolli, mis oli ka kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa antud juhul dokumendiks, millega alustati kriminaalmenetlust, lugeda kriminaalasjade ühendamise määrust, sest ühiseks menetluseks saab ühendada vaid juba alustatud kriminaalasju. Aarne Sarjas Mati Kartau 6 Tiit Lõhmus