1-05-1202\16

(4)aastase vangistusega. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Karistuse algust lugeda pärast kohtuotsuse jõustumist B.R-i vangistamisest. Välja mõista B.R-ilt 9000(üheksa tuhat) krooni sundraha ja kriminaalmenetluse kulu 18 563(kaheksateist tuhat viissada kuuskümmend kolm ) krooni riigieelarvesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapanka 221023778606 , viitenumber 2800049874 või SEB Eesti Ühispanka 10220034800017, viitenumber 2800049874 ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 1 E.H. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.R-ilt E.H. kuriteoga tekitatud vigastuse ravimiseks tehtud kulude hüvitamiseks 20 512(kakskümmend tuhat viissada kaksteist)krooni ja 95 senti. Summa kanda E.H. arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Kui apellatsiooniteadet ei ole esitatud, terviklikku kohtuotsust ei koostata. Esitatud süüdistus B.R-i süüdistatakse selles, et tema 24.06.2004 kella 01.15-01.30 ajal Tartus, SuurKaar 53 asuva pubi „ 6 Teist Kannu“ ees lõi rusikaga näkku R.T. le( praegu E.H. ) , mille tagajärjel kannatanu kukkus näoli kruusateele ning sai

1. ja
2. hamba osalise nihestuse, peapõrutuse, põrutushaavad üla-ja alahuulel-, s.o. põhjustas kannatanule nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse Seega süüdistatakse B.R-i raske tervisekahjustuse toimepanemises, millega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, s.o. KarS § 118 p. 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. B.R-ile oli süüdistus arusaadav; süüdi ta end ei tunnistanud. Tsiviilhagi Kriminaalmenetluses esitas kannatanu E.H. ( enne nimemuutust R.T. ) tsiviilhagi temale kuriteoga tekitatud vigastuste ravimiseks tehtud kulude hüvitamiseks 20 512, 95 krooni. Kohtu järeldused esitatud süüdistuse kohta Kohtulikul uurimisel kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitavad, et kuriteokohal B.R lõi käega kannatanut E.H. i( end. R.T. ) näkku. Kannatanu E.H. ütlused kohtus kinnitavad seda, et tema 24.
3. 2004 ööl kõndis koos sõbranna E.A. mööda Suur-Kaare tänavat Tamme pst. poole ning teel läksid nad mööda „6 Teist kannu pubist“. Kannatanu oli läinu baari uks poole, et veenduda , kas seal baaris veel midagi toimub. Baari ukseni ta ei jõudnud. Temale oli tulnud vastu meesterahvas , kes ajas temale kohe käe jalgade vahele. See meesterahvas oli kannatanule täiesti võõras inimene. Kannatanu ütlustel oli tema ise kaine ning käitus adekvaatselt. Kannatanu E.H. tundis kohtusaalis süüdistatava B.R-i ära isikuna, kes temale sündmuskohal käe jalge vahel ajas ning temapoolse tõrjumise peale temale käega vastu nägu nii tugevalt virutas , et kannatanu kohe näoli vastu maad kukkus. Kannatanu ütlustel ta tõrjus esiti B.R-i sündmuskohal, lüües temale lahtise käega näo piirkonda. Tema tõrjelöögile vastuseks lõi B.R teda niivõrd tugevasti ja haavavalt , et ta kukkus ja temale kiirabi kutsuti ning traumapunkti viidi. Teda oli nii tugevasti löödud, et nägu oli tuim ,hambad olid lahti , huuled olid katki. Järgmisel päeval oli haavanditest tugev valu. Mõni aeg pärast traumat pandi stomatoloogi poolt suhu breketid hambaid toetama ,kuid efektiivsus oli väike ning hambad ei kinnitunudki normaalselt. Traumast oli mitu huulehaavandit ning neid õmmeldi traumapunktis. Hiljem käis kannatanu vastuvõtul dr. Peep Pree kliinikus ning doktor värsket haavandit ei opereerinud, pidas otstarbekaks pärast armkoe teket operatsioon läbi viia. 2 Kannatanu ütlustel on ta pöördunud Pärnus Villa Medicasse ravi jätkamiseks, kuid praegu ei ole tal rahalisi vahendeid ravi jätkata. Tunnistaja H.S. ütlustel oli tema isik, kes oli kaasas B.R-i seltskonnaga. Seltskonnas olid veel H.P. ja P.T . Tunnistaja kinnitas, et tema oli selles seltskonnas kaine autojuht. Tunnistaja H.S. ütlustel olid B.R , H.P. ja P.T mõningal määral sel õhtul alkoholi tarvitanud. Tunnistaja H.S. ütlustel tema ei pannud tähele , mis põhjusel sündmuskohal konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis, sest tema vestles H.P. Tunnistaja oli näinud, et kannatanu oli enne löönud B.R-i kuid B.R mingeid vigastusi sellest löögist ei olnud tekkinud. Tunnistaja H.S. ütlused kinnitavad seda, et B.R-i ühest löögist kannatanu kukkus( tl. 97). Tunnistaja ütlustel jäi kannatanu neist sinna maha; kannatanu sõbranna oli kutsunud kiirabi. Tunnistaja H.S. ütlustel oli kannatanul pärast lööki nina verine , suu mitmest kohast katki; kannatanu oli teadvusel. Tunnistaja ütlustel oli tema toimunust tugevasti ehmunud ja ärevuses. Kiirabi tulekut nende seltskond ootama ei jäänud; koos lahkuti sündmuskohalt. Tunnistaja H.P. kohtus antud ütlused kinnitavad B.R-i ja E.H. vahelist konflikti sündmuskohal , kannatanu poolt algselt B.R-i löömist ja seejärel B.R-i poolt kannatanu löömist. Tunnistaja ütlustel lõi kannatanu B.R-i selja tagant kõrva pihta. Tunnistaja kinnitas , et kohe pärast kannatanu poolt B.R-i löömist B.R kiiresti reageeris ja lõi kannatanut ning kannatanu seejärel kohe kukkus. Tunnistaja H.P. ütlustel nägi ta kannatanu nägu pärast löömist ja kukkumist :kannatanu nägu oli porine, sest seal oli mullane maa. Tunnistaja ei mäleta ,kas ta nägi kannatanu näos verd või mitte. Tunnistaja H.P. ütlustel tema kannatanu ja süüdistava vahel enne vastastikust löömist kehalist kontakti ei näinud. Kohtus vastuolude tõttu avaldatud H.P. eeluurimisel antud ütlustes (tl. 30-31)H.P. on ütelnud, et B.R sündmuskohal mõningal määral purjus oli olnud ning H.P. on näinud kannatanu E.H. verist ja kruusast nägu pärast B.R-ilt löögi saamist ja kukkumist. Tunnistaja kinnitas , et mõningal määral oli ka tema sellel õhtul alkoholi tarvitanud. Tunnistaja E.A. ütlustel kohtus(tl. 111-112)läksid nemad koos kannatanu E.A. Jaaniööl 2004 „6–Teist kannu baarist“ mööda .Baari juures oli mingi seltskond noormehi , kes hakkasid tüli norima. E.H. i hakati käperdama; üks läks talle kohe käsipidi kallale. Tunnistaja kinnitas seda, et B.R sündmuskohal pani E.A. (end. R.T. ) käe jalge vahele. E.H. oli B.R-i käe ära tõuganud ning siis B.R virutas kannatanule E.H.käega vastu nägu, mispeale kannatanu oli maha kukkunud ning mõni aeg end ei liigatanud. Kui kannatanu E.H. end lõpuks üles ajas oli tema nägu verine. Kiirabi viis kannatanu E.H. traumapunkti. Tunnistaja P.T e kohtus antud ütluste kohaselt ta mäletas 2004 aasta Jaaniööl toimunut Tartus 6-Teist kannu pubi juures. Tema oli tulnud sinna koos seltskonnaga , kus oli ka B.R , tahtes baari külastada. Tunnistaja P.T kinnitas B.R-i poolt kannatanu E.H. löömist pärast seda kui see naisterahvas oli B.R-i löönud. Tunnistaja mäletas seda, et B.R algselt katsus kannatanu tagumikku ning sealt see tüli lahti läks. Süüdistatav B.R kinnitas kohtus, et tema lõi kannatanut pärast seda ,kui kannatanu oli teda löönud. B.R eitas kannatanu puutumist enne kannatanult vastu kõrvu löögi saamist. B.R kinnitas, et lõi kannatanut lahtise käega vastu põske ning kannatanu kukkus seepeale maha. ( tl. 172 ) B.R kinnitas , et P.T oli sündmuskohal kohe tema kõrval. Kas teised seltskonnast juures olid, seda B.R ei mäletanud. Sündmuskohalt lahkuti koos seltskonnaga enne kiirabi kohalejõudmist. B.R-i arvates ei olnud neil sündmuskohal midagi teha. B.R-i ütlustel ei ole tema kannatanule midagi hüvitanud. B.R oli nõus kannatanule kahju hüvitama kui see nõue kord juba esitatud on ( tl.174 ) Asjas olev ekspertiisiakt nr.205 /16.07.2004 ( tl. 12-13)kinnitab, et kannatanule E.H. (end. nimi R.T. )on 24.06.2004 tekitatud vigastused – põrutushaavad üla-ja alahuulel, 21.ja 3 22.hamba osaline nihestus ja pea põrutus. Vigastused tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist kõva esemega ja kukkumisel ebatasasele pinnale. Vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust. Põrutushaavade tagajärjel tekkiva armkoe likvideerimiseks on vajalik kosmeetiline operatsioon; ravi kestus ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. Asjas olev TÜ Kliinikumi Stomatoloogiakliiniku konsultatsiooniotsus( t. 14) kinnitab hammaste vigastusi ja teostatud hammaste fikseerimist. Asjas olevast SA TÜK RD Maarjamõisa radioloogia uuringust nr. 1038/24.06.04 nähtub , et kannatanu seisund on olnud sedavõrd tõsine , et on tehtud terve pea kompuutertomograafiline uuring . Patsiendikaardist( tl. 16) nähtub kannatanule sündmuskohal tekitatud vigastuste kirjeldus. Asjas olevad fototabelid( tl. 17-21) kajastavad kannatanu E.H. sündmuskohal tekitatud vigastusi . Kohtumenetluses 25.09.2006 kannatanu E.H. näo vaatlusel ja näost tehtud fotoülesvõtetel (tl. 145,146, 147, 147) on selgelt näha, et kannatanule sündmuskohal tekitatud vigastused ei ole paranenud ning need vigastused on tema nägu mõningasel määral moonutanud ning neid vigastusi tuleb käsitleda kui kannatanu nägu oluliselt moonutavaid ravimatuid vigastusi. Asja juures olev foto kannatanust enne kuriteosündmust ( tl.145 ) kinnitab seda seisukohta. Kannatanu näo vaatlusel 16.11.2006 ( tl. 132) kohus tuvastas , et kannatanul E.H. on nina juures ülahuule vasakul poolel ninasõõrme lähedal nähtav arm, väljasopistunud osa; armi pikkus paksenenud kohal on ca 1,5cm. Huule värv paksenenud huulel on teisest huulevärvist erinev. Huulte sisekülg ei ole nähtav. Naeratades on nähtav hamba liikuvus; hambast on parandatud ülaosa. Hammas sinakas. Näonahal on armid; samuti on armid vasaku suunurga alahuulel. Suunurgast veidi allpool on näha nahal armkude. On nähtav ka arm , mis kohtueelsel uurimisel 17.07.2004 kannatanu nägu fotografeerides fikseeriti. Kannatanu E.H. avaldas näo vaatlusel kohtule, et tema kõne diktsioon on häiritud. Ülemised hambad valutavad tihti ning see segab hambumust. Käsitletud tõendid kinnitavad, et B.R lõi sündmuskohal kannatanut käega näo piirkonda niivõrd tugevasti ,et kannatanu kukkus maha ning sai näotrauma. Kannatanule E.H. (end. nimi R.T. )on 24.06.2004 tekitatud vigastused – põrutushaavad üla-ja alahuulel, 21.ja 22.hamba osaline nihestus ja pea põrutus; traumast saadud huulehaavandeid traumapunktis õmmeldi. Dr. Peep Pree kliinikus värsket haavandit ei saanud opereerida ning peeti otstarbekaks operatsioon läbi viia pärast armkoe teket. Kannatanu E.H. ,tunnistaja E.A. ja tunnistaja P.T e ütlused kinnitavad, et sündmuskohal eelnevalt kannatanut E.H. i hakati käperdama intiimsetest kehapiirkondadest, mispeale E.H. lõi teda käperdanud B.R-ile käega näo piirkonda. Kohus leiab ,et E.H. oli sündmuskohal õigustatud tõrjuma rünnet tema füüsilisele puutumatusele ning tema poolt B.R-i löömist ei saa küll kuidagi käsitleda B.R-i ründamisena. See löök oli tehtud hädaseisundis. Pealegi ei ületanud E.H. löök B.R-ile hädakaitse piire. Tunnistajad ei kinnita B.R sellest löögist saadud vigastusi. On tõenäoline ,et E.H. naisterahvana ei saanud sündmuskohal üle keskmise kasvuga –ja kaaluga ning tugevale mehele B.R-ile oma käelöögiga vigastusi tekitada. B.R-i lööki kannatanule kirjeldanud tunnistajad täheldasid seda lööki kui tugevat lööki, mille tagajärjel kannatanu kohe kukkus. Tunnistaja E.A. ütlustel kohtus( tl. 111)“ …E.H. tõukas ta ära ja siis B.R „virutas“ …ja ta kukkus näoli maha. Tunnistajate ja kannatanu ütlused ja kannatanu vigastusi kinnitavad meditsiinidokumendid kinnitavad, et B.R läks sündmuskohal temale võõrast inimest intiimsetest kehapiirkondadest käperdama ning vastuseks kannatanu tõrjumisele lõi kannatanut käega näo piirkonda nii tugevasti, et kanatanu kohe maha kukkus ning kannatanu vigastused vastavad KarS § 118 p. 5 toodud vigastustele. Kannatanu vigastused ei ole ravitavad tavameditsiini abinõudega. Kannatanul on praegugi, s.o. kaks ja pool aastas pärast kuriteosündmust näos 4 eelpool kirjeldatud vigastused, mis tema nägu ei kaunista ning tema näo miimikalihaste töö on häiritud. Kannatanu tunnistas, et need vigastused halvendavad tema igapäevast elukvaliteeti. Kannatanu E.H. avaldas näovaatlusel kohtule, et tema kõnediktsioon on häiritud ja hammustamine liikuvate hammaste tõttu valulik. Käesolevas asjas on tõendatud, et B.R-i tegevuse tõttu kannatanu E.H. sai KarS § 118 p. 5 märgitud vigastused. Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus on normatiivse iseloomuga tunnus. Inimese nägu on vigastatud, kui näopiirkonna elundite või kudede terviklikkus on morfoloogiliselt rikutud. Vigastus on moonutav, kui näoilme on varasemaga võrreldes muutunud. Asjas olev kannatanu foto 2002.a.-st ning kannatanu näovaatlus kohtumenetluses kinnitavad, et B.R-i poolt kannatanule tekitatud vigastused on nägu oluliselt moonutavad, võrreldes näo olukorraga enne vigastusi. Vaadeldes kannatanu nägu enne vigastusi ja tema nägu kuriteosündmuse tagajärjel saadud vigastustega, tuleb tõdeda , et kannatanu näovigastus on oluline, võrreldes vigastuse-eelse ajaga. Arvestada tuleb siin sedagi, et kannatanu kui naisterahva naeratusel ei tõuse tema huuled anatoomiliselt enam nii kaunilt nagu vigastuse-eelneval ajal ning tema hambakaar on mõningaselt moonutatud ning kannatanu ka ise tajub seda kui vaegust, mis segab hambumist ning ka söömist; samuti hambaigemed valutavad tihti tingituna kuriteosündmusel saadud vigastustest. Kohtumeditsiinilise ekspertiis aktis nr. 205/16.07.2004 olev eksperdiarvamus kinnitab, et kannatanul põrutushaavade tagajärjel tekkiva armkoe likvideerimiseks on vajalik kosmeetiline operatsioon ning ravi kestus ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. Kannatanu kinnitas kohtus, et ka ilukirurg dr. Peep Pree peab vajalikuks teha kannatanu näole kosmeetiline operatsioon, mida saab teha pärast haavade armistumist. Asjas olev Pärnu Hambapolikliiniku tõend 20.09.2006 nr. 1-18/122 kinnitab kannatanule tehtava hambaravi mahtu ja- maksumust. Samuti tõendavad Hambakliiniku Maxilla arved ja Villa Medica arved kannatanu poolt seni juba tehtud ravikulutusi. Kannatanu vigastused ei ole ravitavad tavaliste ravimeetoditega ning vajavad eriravi, s.o. kosmeetilist ravi, mida loetakse eriraviks ning eriravi tavaliste ravimeetodite alla ei kuulu. B.R realiseeris oma teoga sündmuskohal KarS § 118 p. 5 kirjeldatud objektiivse koosseisu –kannatanu kehalise puutumatuse rikkumise ja tekitas kannatanule E.H. nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et B.R huligaansel ajendil tahtlikult ning jõhkralt lõi kannatanule- nõrgale naisterahvale käega näkku. Kannatanu eelnev löök temale vastu nägu ei tekitanud B.R-ile hädaseisundit. Tunnistaja H.P. ütlused ( tl. 109,110,111) kinnitavad, et B.R oli pärast kuriteosündmust ütelnud, et kannatanu oli temale võõras ning oli tulnud teda ilmaasjata lööma. Siit nähtub, et B.R täiesti võõra naisterahva vastu tõstis käe ja otsese tahtlusega teda ülitugevalt näkku lõi. Lüües kannatanule tugeva löögi näkku, pidi B.R aru saama ja sai aru aru , et tema löök kannatanule raskeid vigastusi tekitada võib. B.R ise, kui ka tunnistaja H.P. on kinnitanud, et B.R sündmuskohal purjus ei olnud. Need avaldused viitavad B.R-i vähemalt kaudsele tahtlusele kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada. Asjas ei ole tuvastatud , et B.R psüühilised häired oleksid. B.R on kohtule avaldanud, et tema tervis on korras ning tema käesoleval ajal taotleb mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole kohtul tekkinud kahtlust B.R-i võimes adekvaatselt tajuda elusituatsioone. VÕS § 130 lg.1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lg. 2 5 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Süüdistatav B.R-i ütlusel ta kannatanule E.A. mingit hüvitust kahju tekitamise eest senini maksnud ei ole, ehkki oli ja on selleks kohustatud VÕS § 130 alusel. See näitab B.R-i kui süüdlase käitumist kannatanu suhtes. B.R ei ole huvi tundnud kannatanu seisundi vastu. Kannatanu E.H. nõudis temale tervisekahjustuste tekitamise eest tema poolt kantud ravikulutuste hüvitamist summas 20 512(kakskümmend tuhat viissada kaksteist)krooni ja 95 senti. E.H. tsiviilhagi 20 512, 95 krooni on tõendatud asja materjalides olevate raviasutuste arvetega. Süüdistatav B.R kohtusitungil oli nõus E.H. tsiviilhagi hüvitama. Tulenevalt eeltoodust rahuldada E.H. tsiviilhagi 20 512, 95 krooni B.R-i vastu. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel B.R-ile arvestab kohus seda , et B.R on toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest seadus näeb ette minimaalselt nelja aastase vangistuse. B.R-i on karistatud Tartu Maakohtu 15.12.2005 otsusega KrK § 144 lg. 1 ja KrK § 195 lg.2 –järgsete kuritegude eest ning karistatud tingimusliku vangistusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on B.R-i kahtlustus KarS § 263 p. 1 järgi-avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. B.R-i on väärtegude eest karistatud 9-korral. Eeltoodu iseloomustab B.R-i kui vägivaldset ja kaaskodanike õigusi mittearvestavat inimest, kel on jäänud karistamatuse tunne. Seepärast peab kohus õigustatuks karistada B.R-i reaalse vangistusega kuna vabaduses viibides võib B.R jätkata kuritegude toimepanekut. Ka on B.R-i karistamine vangistusega kooskõlas üldsuse õiglustundega. Välja mõista B.R-ilt KrMS § 179 lg.1 p. 1 alusel sundraha 9000(üheksa tuhat) krooni sundraha ja KrMS § 180 alusel kriminaalmenetluse kulu 18 563(kaheksateist tuhat viissada kuuskümmend kolm ) krooni riigieelarvesse. Kriminaalmenetluse kuludeks on kannatanu sõidukulu 230 krooni, ekspertiisikulu 2875 krooni ja kaitsjatasu 15 458 krooni. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtunik Rahvakohtunikud 6