Süüdimõistetu J.K, isikukood XXX, elukoht: XXX Viibib alates 29.09.2007.a. XXX Vanglas. RESOLUTSIOON Karistusseadustiku § 5 lg 2; KrMS § 431 alusel vabastada J.K temale Harju Maakohtu 28.12.2006.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 06 – 10455
lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuse kandmisest.
otsust kriminaalasjas 1 – 06 – 10455 ärakandmisele kuuluva karistuse osas alljärgnevalt:
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 20 (kakskümmend) päeva.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 29.03.2005.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. vangistus 5 kuud, võrra, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KrMS § 431 alusel määrata, et J.K poolt seisuga 29.09.2007.a. ärakandmata karistus 4 kuud ja 20 päeva kuulub ärakandmisele täies ulatuses. Määrus väljastada J.K-le ja XXX Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Harju Maakohtu 28.12.2006.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 06 – 10455 tunnistati J.K süüdi
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, viibides 03.06.2006.a. kella 13:55 paiku AS XXX püüdis varastada kauplusele kuuluvat kaupa (toiduaineid) 54.30 krooni ulatuses, kui kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti
Tallinnas, XX korteris lõi tahtlikult rusikaga näkku AP tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse. J.K karistati
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest vangistusega 45 (nelikümmend viis ) päeva. J.K karistati
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks ) kuu.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) kuu.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust J.K-le Tallinna Linnakohtu poolt 29.03.2005.a. mõistetud karistuse, see on vangistus 5 kuud, ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) kuud. J.K esitas 04.10.2007.a. kohtule taotluse (saabus 08.10.2007.a.), milles palub läbi vaadata tema kriminaalasi
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 osas, sest tema poolt toime pandud tegu pole peale 15.03.2007.a. karistusseadustiku muudatust enam käsitletav kuriteona. Samuti edastas Tallinna Vangla 04.10.2007.a. kohtule teate, milles märgib, et Harju Maakohtu 28.12.2006.a. otsusega määrati J.K-le mõistetud karistuse kandmine
märts 2007.a, teine osa vangistus 2 kuud kantakse ära alates
lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. KrMS § 431 kohaselt lahendab kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Vastavalt 15.03.2007.a. jõustunud karistusseadustiku muudatuse kohaselt ei ole J.K poolt 03.06.2006.a. toime pandud tegu kvalifitseeritav kuriteona, vaid väärteona. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 431 vabastab kohus J.K temale Harju Maakohtu 28.12.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest ja täpsustab Harju Maakohtu 28.12.2006.a. otsust J.K poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Kuna J.K ei ole järginud temale mõistetud karistuse ositi kandmise tähtaegu ning ei ole ilmunud 28.05.2007.a. ja 10.09.2007.a. iseseisvalt karistuse kandmisele, siis peab kohus vajalikuks määrata, et J.K poolt seisuga 29.09.2007.a. ärakandmata karistus 4 kuud ja 20 päeva kuulub ärakandmisele täies ulatuses. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.