1-07-9427\10

1-07- 9427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-9427 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi V.J-i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.novembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.J Prokurör Egon Oja Süüdistatav V.J ik. xxx, ei tööta , eluk. x, varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 11.jaanuaril 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p. 4 järgi 4 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega, alates
2. septembrist 2007.a. viibib vahi all Kaitsjad advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. novembri 2007.a. otsus V.J-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. märtsil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. novembri 2007.a. otsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 kohaselt, 9 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega. V.J tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem varguste eest karistatud, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära:
6. juulil 2007.a., Tallinnas, Narva mnt. 5 asuvas kaupluses “ Tommiy Hilfigher“, neli paar teksaspükse, kogumaksumusega 7380 kr.; 17.juulil 2007.a., Tallinnas, Sõle tn.51 asuvas kaupluses „Selver“, 9 purki jumestuskreemi, kogumaksumusega 1791 kr.;
7. septembril 2007.a., Tallinnas, Suur –Sõjamäe 4 asuvas kaupluses „Sportland“, jope, maksumusega 2725 kr. Sama kohtuotsusega jäeti Põldma Kaubanduse AS-i tsiviilhagi teksaspükste vargusega tekitatud kahju osas läbi vaatamata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav V.J ei vaidlusta kuritegude toimepanemist ega neile esimese astme kohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid mõistetud karistust. Apellandi kinnitusel kahetseb ta puhtsüdamlikult kuritegude toimepanemist, lubab karistuse kandmiselt vabanemisel kohe tööle asuda ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Seetõttu leiab apellant, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus on liialt range ning taotleb selle kergendamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav V.J ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Süüdistatava selgituste kohaselt pani ta kuriteod toime narkootiliste ainete hankimiseks vajaliku raha saamiseks. Süüdistatav palub ringkonnakohtul uskuda tema suusõnalist kinnitust, et vangistusest vabanemise järel ta narkootiliste ainete tarvitamist ei jätka. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited pole maakohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatavad. Esimese astme kohus on kohtuotsuse põhiosas selgitanud, et süüdistatava V.J-i poolt väljendatud kuriteo toimepanemise kahetsus pole siiras ning kohus jätab selle karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Kohus põhjendab tekkinud kahtlust asjaoluga, et
8. juulil 2007.a. kauplusest teksaspükste varguse järel kinnipeetuna on süüdistatav V.J avaldanud kuriteo toimepanemise kahetsust, kuid neli päeva hiljem paneb ta toime uue samalaadse kuriteo teises kaupluses. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse motiividega. Samas on maakohus võtnud süüdistatava V.J-i karistust kergendava asjaoluna arvesse kuriteo toimepanemise süü tunnistamist. Tähtajalise vangistusega karistamist on maakohus põhjendanud asjaoluga, et süüdistataval V.J puudub töötasu või muud vahendid rahalise karistusena määratava summa tasumiseks. Kuritegude toimepanemine oli muutunud süüdistatava V.J-i peamiseks sissetulekuallikaks. Varasemad karistused, seal hulgas lühiajaline vangistus, ei mõjutanud süüdistatavat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega tegema korrektuure oma suhtumises ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Mitme varguse eest on karistus on mõistetud alla karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis kehtestatud sanktsiooni keskmist määra ning seda on lühimenetluse korrale vastavalt ühe kolmandiku võrra vähendatud. Neil asjaoludel on tegelikele asjaoludele mittevastav ning põhjendamatu apellandi väide esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse liigsest rangusest. Kuriteoga tekitatud kahjude heastamise kohustuse asetab süüdlasele seadus ning süüdistatava V.J-i avaldatud soov, asuda teistele isikutele kuritegudega põhjustatud varalist kahju kiiresti hüvitama, ei sea kahtluse alla mõistetud karistuse eesmärgipärasust ja õigsust. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et üldtunnustatud käitumistavaks ei saa pidada mitte kuriteoga tekitatud kahju kiiret heastamist, vaid kuriteo toimepanemisest hoidumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
9. novembri 2008.a. otsuse V.J-i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA