p 1, 4; § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1 järgi ja R.M-i süüdistus
p 1, 4 järgi Süüdistatav P.K Elukoht: XXXXXX X, isikukood: XXX, Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata, Väärteomenetluses karistatud 1 korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatav R.M Elukoht: XXXXX X-X, isikukood: XXX, Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 29.08.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 195 lg.2, § 140 lg. 2 p. 1 ja
2 p. 1 järgi
MS § 238 lg. 2 alusel vangistusega 1 aasta
Tartu Maakohtu otsusega
p. 1, 4 järgi vangistusega 6 kuud
alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 10 kuud; väärteomenetluses karistatud 13-l korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306 ja § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada R.M
p. 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
5 ja § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 29.08.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristuse 1 (ühe) aasta vangistuse ja 01.03.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista R.M-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates
ituse kandmisele asumise päevast. Süüdi tunnistada P.K
Süüdi tunnistada P.K
2 p. 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada P.K
1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista P.K liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui P.K 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt talle katseajaks täitmiseks määratud
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:
Sellega P.K pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, s.o.
P.K süüdistatakse veel selles, et tema -27.07.2006.a pöördudes ajalehe “Soov” kaudu avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pakkudes müüa Labradori tõugu koerakutsikat, kes tegelikult oli segavereline koerakutsikas. Kuulutusele reageeris K.L. , kellele P.K segaverelise kutsika 30.07.2006.a Tartus Anne t 28 asuva maja juures maha müüs, luues K.L. ile teadvalt ebaõige ettekujutuse koerakutsika tõu osas. Koera eest sai P.K 4000 krooni, millises ulatuses tekkis K.L varaline kahju. -21.08.2006.a, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöördudes internetiväljaande “Kuldne Börs” kaudu avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pakkudes väljaüürimiseks N.E. kuuluvat korterit asukohaga Tartus, X 91-5, mis tegelikult oli välja üüritud R.M-ile. Kuulutusele reageeris M.L. , kellele P.K esitles ennast 23.08.2006.a Tartus X 91-5 korteris kinnisvaramaaklerina ning väljamõeldud korteriomaniku T.M. esindajana, näitas M. L korterit nr. 5, väites, et tegemist on korteriga nr. 4, sõlmis M. L üürilepingu Tartus, X. 91-4 korteri väljaüürimiseks ja sai samas M.L üüri ettemaksuna 2500 krooni ning maakleritasuna 2500 krooni, millega tekitas M.L kahju kokku 5000 krooni. -21.08.2006.a, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöördudes internetiväljaande “Kuldne Börs” kaudu avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pakkudes väljaüürimiseks N.E. kuuluvat korterit asukohaga Tartus, X 91-5, mis tegelikult oli välja üüritud R.M-ile. Kuulutusele reageeris T.K. , kellele P.K esitles ennast 23.08.2006.a Tartus, X 91-5 korteris kinnisvaramaakleri P.S. ning väljamõeldud korteriomaniku T.M. esindajana, näitas T. K korterit nr. 5, väites, et tegemist on korteriga nr. 4, sõlmis T. K üürilepingu Tartus, X 91-4 korteri väljaüürimiseks ja sai samas T.K üüri ettemaksuna 2500 krooni ning maakleritasuna 2500 krooni, millega tekitas T.K kahju kokku 5000 krooni. Sellega P.K pani toime
avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse P.K selles, et tema 3 - 23.08.2006.a Tartus X 91-5 korteris kirjutas P.K lepingusse valeandmed väljamõeldud isiku T.M. nimelt, sõlmides M.L. iga üürilepingu Tartus, X 91-4 asuva korteri väljaüürimiseks ning allkirjastas üürilepingu T.M., eesmärgiga saada M.L ettemaksuna ühe kuu üüriraha ning maakleritasu. - 23.08.2006.a Tartus, X 91-5 korteris kirjutas P.K lepingusse valeandmed väljamõeldud isiku T.M. nimelt sõlmides T.K. üürilepingu Tartus, X 91-4 asuva korteri väljaüürimiseks ning allkirjastas üürilepingu T.M., eesmärgiga saada T.K ettemaksuna ühe kuu üüriraha ning maakleritasu. Sellega pani P.K toime
dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil R.M ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. P.K tunnistas ennast talle
1 järgi esitatud süüdistuses süüdi täielikult,
2 p. 1, 4 järgi esitatud süüdistuses osaliselt. I. Süüdistus
Kohtuistungil andis kannatanu M.T. ütlusi selle kohta, et süüdistatavad on talle võõrad. 09.03.2006.a. oli ta töökaaslase ja sõbranna M.S. pubis. Kella 3 ajal öösel väljusid nad pubist, ajasid väljas veel juttu ja ootasid autot. Töökaaslane palus pubitöötajalt luba WC minna. Kui ta hakkas uksest sisse minema, siis visati pubist mees ja naine välja. Mees karjus naise peale. Nad jäid kannatanu selja taha. Kannatanu ajas sõbrannaga juttu ja naeris. Korraga haarati teda juustest, oli valus. Juustest haarajaks oli naine, kelles kannatanu tunneb ära P.K , kes väga roppude sõnadega sõimas kannatanut. Kannatanu väidab, et kindlasti ei öelnud ta enne naisele midagi. Nad võisid aru saada, et ta ütles midagi neile, kuid kannatanu ütles sõbrannale, kes kukkus pubi trepile maha, sest turvamees lõi samal ajal ukse lahti. Nad arvasid vist, et nende üle naerdakse. Naine oli alkoholi tarvitanud. Tema olek oli üleolev. Enne pubist väljumist, kui kannatanu oma seltskonnaga ootas jopesid, oli mehel tüli baarmanniga. Kannatanul oli pea all, ta ei näinud midagi. Ta ei saanud aru, kas mees, kelles kannatanu tunneb ära R.M-i, üritas naist temast lahti sikutada või ka teda sikutada. Kannatanu üritas lahti pääseda, hoides juustest kinni. Juuksed katkesid ja alles siis sai ta lahti. Ta üritas naist eemale lükata. Mees ütles, et sina lits minu naist ei puutu. Kannatanu sai näo ära pöörata ja sai löögi vasakule poole vastu lõugu, oli suur valu. Lõug läks siniseks, vigastused olid nähtavad nädal või rohkem. Ta läks järgmisel päeval turmapunkti. Löömise järel jooksis kannatanu pubi trepile. M.S. kutsus turvamehe ja baaritöötaja appi. Nad takistasid meest, kes oleks veel löönud. Mees üritas veel lüüa üle turvatöötaja. Tüli lahenes politseisse helistamisega. Kuna nad kuulsid, et kannatanu politseiga räägib, läksid nad taksoga ära. Enne ärasõitu mees vaatas nende poole ja seal takso ees seistes kõigile nähtavalt urineeris nende poole. Pubi ees oli sel ajal kannatanu, M.S., turvatöötaja, baarmann. Kannatanul olid juukseid peast tulnud, need olid lume peal ja ta võttis need üles. M.S. vaatas kannatanu pealage ja ütles, et asi on jube. Turvamee ja baarmann teadsid R.M kui vana tuntud klienti, kes tülitseb (tl. 163 – 164). Süüdistatav P.K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli koos R.M-iga pubis õhtul kella kümnest-ühetsitkümnest öösel kella kolmeni. Ta oli joonud, aga ei olnud purjus. Kui palju alkoholi tarvitas, ei oska öelda. Enne lõppu oli diskoriga intsidente kuna diskor ütles talle halvasti. Turvatöötaja palus lahkuda, kuna kell oli juba 3. Ta oli tol ajal suitsetaja. Pubist väljudes ta väljas suitsu ei teinud, kuna neil olid suitsud otsas ja enam osta ka ei saanud, sest diskoriga tekkis konflikt. Ta küsis suitsu naisterahvastelt, kes olid väljas. Nad nähvasid midagi. P.K-le nähvamine ei meeldinud ja nähvas vastu. Kannatanu juustest tirimist ei eita. Ta võis haarata juustest, kuna kannatanu sakutas teda ka. Süüdistatava meelest alustas kannatanu. Peale suitsu küsimist läks 4 P.K neile lähemale ja R.M jäi kaugemale. Võimalik, et kannatanul tulid juuksed peast, ta ei märganud. See toimus minuti jooksul. R.M tuli lähemale ja püüdis neid lahutada. Ta lasi juustest lahti ja nad läksid kannatanust kaugemale. Sõbranna jooksis pubisse sisse ja siis tuli turvamees välja, aga siis olid nad juba kaugemal. Nad lahkusid pubi juurest taksoga (tl. 196 – 197). Süüdistatav R.M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli koos P.K-ga 09.03.2006.a. pubis 16 kannu. Nad läksid pubisse 11-12 ajal õhtul ja lahkusid 3 paiku, olid viimaseid lahkujaid. Ta oli tarvitanud alkoholi: paar õlut ja tekiila. Pubis oli diskoriga väike sõnelus. Ta on suitsetaja, kuid pubist väljas suitsu ei teinud. Nende käest keegi suitsu ei küsinud. Väljas oli veel kaks naisterahvast. Gerlil tekkis nendega sõnelus. Nad kähmlesid omavahel. R.M läks lähemale ja tiris Gerli kaugemale. Gerli vist sakutas kedagi juustest. R.M eitab T löömist. T üritas Gerlit lüüa, nad olid käsipidi koos, hoidsid üksteisel juustest kinni. R.M oli eemal ja ootas taksot, läks ja tiris Gerli kaugemale. R.M ütles T midagi, üritas maha rahustada. Kui turvamees välja tuli, olid nad kaugemal ja läksid takso peale. Hiljem olevat politsei tulnud, aga neid siis enam polnud (tl. 198 199). Kohus on uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et mõlemale süüdistatavale
MS § 289 lg. 1 ja § 293 lg. 1 alusel nende eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi (R.M-i ütlused tl. 33 ja P.K ütlused tl. 36). Kahtlustatavana rääkis P.K, et pubi ees küsisid kaks naisterahvast neilt suitsu ja ta vastas, et ei anna. R.M rääkis, et nad tegid pubi ees enne taksosse minekut suitsu ja üks naisterahvas küsis neilt suitsu. Gerli vastas, et suitsu ei ole või ei anna. P.K põhjendas kohtus ütluste vastuolulisust mittemäletamisega. Ta mäletas nii nagu ütles, ei leia, et see on oluline kes kelle käest küsis. R.M ei tea ütlustes vastuolusid selgitada. Ta teab, et midagi oli suitsu pärast, aga ei tea mis. Kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei osanud süüdistatavad vastuolusid selgitada selles, kes pubi ees kelle poole pöördus ja mis põhjusel. See asjaolu muudab süüdistatava P.K ütlused mitteusaldusväärseks selles osas, et kannatanu või keegi tema kaaslastest pöördus süüdistatavate poole suitsu küsimise ettekäändel. R.M ei tea suitsetamisega seotud asjaolusid. Kannatanu M.T. ja tunnistaja M.S. ütluste järgi nad ei suitseta. Tunnistaja M.S. ütluste järgi küsisid neilt suitsu pubist väljunud mees ja naine. Neil ei olnud suitsu ja nad keerasid küsijatele selja, mille peale naine haaras M.T. juustest (tl. 167 pöördel). Tunnistaja tunneb juustest haaranud naises ära P.K (tl. 167 – 168). Kannatanu ja tunnistaja ütlused ei kinnita süüdistatavate ütlusi selles, et süüdistatavatelt suitsu küsiti Kui ka kannatanu naermist oli P.K alust hinnata temale suunatuks, ei ole järgnenud vägivald naerja suhtes millegagi põhjendatud. Nimetatud asjaolud tõendavad, et arenenud sündmuste algataks ei olnud M.T. või keegi temaga koos olnud isik. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud süüdistatavate, kannatanu M.T. ning tunnistajate M.S., A.S. ja R.I. ütlustega. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Riigikohus on 18.09.2003.a. otsuses 3-1-1-102-03 väljendanud avaliku koha ja korra mõiste varasematele seisukohtadele viidates. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334). Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Sündmus toimus vaba aja veetmise ja toitlustuskoha ees, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Seega on tõendatud teo toimepanek avalikus kohas. Tunnistaja M.S. kinnitab kannatanu ütlusi viimase sõimamisel kasutatud väljendite kohta. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused kannatanu 5 ütlusi R.M-i avaliku urineerimise kohta (tl. 168 keskel). Tunnistaja A.S. ütlused tõendavad R.M-i ropendamist (tl. 170 keskel). Kohtus ei ole kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seatud. Seega lükkavad kannatanu ja tunnisaja M.S. ütlused ümber süüdistatavate ütlused selles, et urineerimist ei toimunud. Tõendatud on mõlema süüdistatava poolt ebatsensuursete sõnade kasutamine. Tunnistaja R.I. ütlused tõendavad süüdistatavate konflikti pubi diskoriga, millesse tunnistaja sekkus (tl. 196 üleval). Avaliku korra rikkumine süüdistatavate poolt algas nende pubist väljumise järel lärmamise ja kohatute väljenditega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes ja suitsu küsimisega nende rahu häirides. Eelnimetatud tegevusega on avaliku korra rikkumise koosseis tõendatud. Selline tegevus kandus kiiresti üle vägivallaks kannatanu suhtes. Tunnistaja M.S. ütlused kinnitavad süüdistatavate ütlusi selles, et asi sai pubi ees alguse suitsu küsimisest. P.K reageeris suitsust ilmajäämisele füüsilise vägivallaga kannatanu suhtes tema juustest kinnihaaramisega. P.K vägivalla astet tõendavad kannatanu ja tunnistajate M.S., A.S. (tl. 170) ja R.I. (tl. 195 pöördel) ütlused ning dokumentaalne tõend: traumakaardi väljavõte (tl. 13-15). Viimane nimetatud tunnistajatest nägi kannatanu juures tänaval maas peotäis juukseid. Haardesse saanud juuksesalgu tiris P.K kannatanu peast välja, mille tulemusena jäi M.T. lagipeas juurteta piirkond 1,5x3,0 cm. R.M-i poolt kannatanu löömist tõendavad kannatanu ja tunnistajate M.S. ja A.S. ütlused ning traumakaardi väljavõte. Kannatanu alalõual vasakul pool tuvastati arsti poolt valulik verevalum diameetriga 3,0 cm. Tõendatud on mõlema süüdistatava poolt kannatanu suhtes avalikus kohas vägivalla kasutamine. Mõlema süüdistatava tegevus on põhjuslikus seoses kannatanul tekkinud vigastustega. Mõlemad süüdistatavad on vägivalla suunanud kannatanu pea piirkonda. P.K , hoides kannatanut juustest ja halvates sellega tema vastupanuvõimet, võimaldas samal ajal R.M-i poolt kannatanu löömist. Mitte millegagi ei ole tõendatud R.M-i ütlused selles, et ta läks kannatanut ja P.K lahutama. Süüdistatavad tegutsesid teo täideviijatena grupis ühe kannatanu suhtes vägivalda kasutades. Dokumentaalsed tõendid, äratundmiseks esitamise protokollid (tl 6-11, 20-25) tõendavad, et kannatanu M.T. ja tunnistaja M.S. osutavad kogu menetluse kestel teo täideviijatena samadele isikutele, süüdistatavatele. Tunnistajate A.S. ja R.I. , kes tunnevad R.M sündmuskoha juures asuva pubi varasema külastajana, ei lükka ümber kannatanu ja tunnistaja M.S. ütlusi teo toimepanijate kohta. Süüteokoosseis
Avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine ei pea olema süüdlase eesmärk omaette. P.K ja R.M on objektiivselt avalikku korda rikkunud ning teinud seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. P.K teiste isikute rahu häiriv tegevus algas juba pubis, kus tal tekkis konflikt diskoriga. Pubis vaigistatud konflikt tekkis pubist väljunud P.K tema lähedusse sattunud kannatanuga, millega läks kaasa ka R.M . Teo toimepanemise koha omapära arvestades on mõlema teod seotud avaliku korra rikkumisega II. Süüdistus
2 p. 1, 4 järgi. P.K ei tunnista enda süüd kelmuses, mis kaasnes K.L. ile koera müümisega. P.K tunnistab, et tal oli kahtlus koera tõupuhtuses ja see asjaolu oli määrav koera müümisel. Müümisel ta kasutas väikest valet, väites, et kutsika isa on tema koer ja on puhast tõugu labrador. Ostjale andis ta internetiaadressi, kust leida andmeid koera kohta. P.K väidab, et rääkis ostjale seda, mida talle väideti. Ta ise olevat kutsika saanud samadel asjaoludel, pettuse teel. Kutsikat müües tahtis ta oma raha tagasi, kuna ta tahtis puhast tõugu koera (tl. 197). Kannatanu K.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 30 juulil 2006.a. müüs P.K talle kutsika. Kannatanu leidis kuulutuse ajalehest „Soov“, kus pakuti müüa tõupaberiteta labradori kutsikat, hind 4000 krooni. Kannatanul on olnud 2 koera ilma tõupaberiteta ja ka seekord sobis see. Hind sobis, paberid ei olnud olulised ja ta helistas kuulutuse peale. Nad leppisid P.K-ga kokku, et Tartus saab koera kätte. Ostu-müügi tingimused lepiti kokku telefoni teel. Kokkulepitud kohta Tartus tuli P.K, kutsikas süles. Ta tuli ja rääkis, et tõi kutsika Räpinast. Kutsika ema on Räpinast pärit, 6 on tõupaberitega labrador ja et ta käis pesakonnas ja valis kutsika välja. Jäi mulje, et ta vähendas kannatanu jalavaeva. Väitis, et tema enda koer on kutsika isa, labrador. Kutsikas oli isasele koerale antud paaritamise eest. Küsimusele, kas nad saavad kutsika isa näha, müüja väitis, et koer on näitusel ja ei saa näha, andis paberi peal interneti aadressi, kus on väljas pesakonna pildid ja kutsika vanemate tõupaberite dokumentide koopiad. Kui kannatanu koera nägi, siis tundus asi kahtlane, sest labradorid on tavaliselt beežid, aga on ka musti. Kutsikal oli habe ees ja kõrvad lokkis. Labradorid on siledakarvalised. P.K väitis, et on olemas ka lokkis karvaga labradore, aga need on väga haruldased. Rõhus selle haruldase variandi peale. Rääkis mida koerale süüa anda. Kannatanu tegi ostu ära, kuigi olid kahtlused. Kannatanu hakkas koerteklubi kaudu koera tõu vastu huvi tundma. Loomaarst väitis, et tegemist on tavalise krantsiga. Kui nad olid selles kahelt poolt kinnitust saanud, võtsid P.K-ga ühendust ja soovisid tagastada koera, millega ta oli algselt nõus. Kättesaamatu internetiaadressi kohta ei osanud koera müüja midagi vastata. Nad üritasid kontakti saada P.K-ga mitmel korral. Abikaasa helistas. P.K andis imelikke lubadusi, et võtab tagasi kutsika, aga täna ei ole kodus jne. Lubas, aga alati oli põhjendus, et momendil ei saa sellega tegeleda. Mingi aeg oli kokku lepitud ja nad läksid koeraga Tartusse, aga P.K ei olnud kohtumispaigas. Pärast üritasid helistada, aga telefon oli kas väljas või ei olnud võimlik kätte saada. Koer on tänaseni nende pere liige. Kannatanu väidab, et tunneb koeratõuge piisavalt, tagasi vaadates ise ka imestab, kuidas see tehing toime pandi (tl. 178 pöördel – 179). Tunnistaja R.L. kinnitab kannatanu ütlusi kutsiga ostmise asjaoludest. Tunnistaja väidab, et ta ei ole nii asjatundja, et tunda kas on labrador. Müüja jutt oli veenev ja oli antud internetiaadress. Ei kahelnud sel hetkel. Oli kindel veendumus, et tegemist on labradoriga (tl. 180 pöördel – 181). Kannatanu ja tunnistaja ütlused ja dokumentaalsed tõendid, kannatanult paberil saadud internetiaadress (tl. 52) ja äratundmiseks esitamise protokollid (tl 53-54, 57-58) tõendavad, et teo toimepanija oli P.K . Kannatanu ja tunnistaja on eeluurimisel ja kohtus ära tundnud sama isiku ja see asjaolu ei tekita kahtlusi teo toimepanija isikus. Paberil internetiaadress tõendab pettuse toimeopanemise viisi ja kasutatud vahendit. Korteri üürimises pettuse teel tunnistab P.K ennast täielikult süüdi. P.K süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud teiste tõenditega: kannatanute M.L. ja T.K. ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega: eluruumi üürilepingutega (tl 66, 73) ning äratundmiseks esitamise protokollidega (tl. 67-68, 74-75). P.K põhjendas korteri väljaüürimist kättemaksuga R.M-ile. Nad läksid tülli ja tal ei olnud endal kuhugi minna. Korter oli üüritud R.M-ile, kes ei teadnud sellest, et P.K üüris korterit edasi. Ta ei elanud koos R.M-iga selles korteris, R.M viskas ta välja. Ta oli olnud nädal tuttavate juures. Vale korterinumber on eksitus. Korteriuksel numbrit ei olnud ja ta arvas olevat sellise numbriga korteri. Ta teadis, et M.L. il ei olnud üüritud korteris võimalik kasutada. T.K. le üüris ta sama korteri välja samal või järgmisel päeval. Tal ei olnud see plaanis, aga nõudmine oli suur ja nad käisid peale (tl. 197 pöördel – 198). Kannatanu M.L. andis ütlusi selle kohta, et neti kuulutuse järgi tema noorem vend leppis 22.08.2006.a. kokku kohtumise P.K-ga . Samal päeval läks ta vaatama korterit. P.K esines kinnisvara maaklerina, kes esindab korteri omanikku, nime ei öelnud. Korter asus X 91-4, sama aadress oli kirjas kuulutuses. Korter oli 2-korruselises puumajas. Korterisse on eraldi sissepääs, trepp viib üles teisele korrusele, kus asub 2 korterit. Üüritav korter asus otse teisel korrusel, oli 2toaline korter. P.K avas ukse ja nad koos läksid korterisse. Väilisuks oli lukus, korteri uks ei olnud lukus. Korteris oli mööbel sees, isiklikke asju ei näinud. Näha oli nagu keegi elaks sees. Järgmisel päeval sõlmisid lepingu. 2500 krooni oli üür ja maakleritasu oli 2500 krooni. See tuli tasuda kohe. Kannatanu maksis sularahas. See tundus loogiline, et on vaja maakleritasu ja üüritasu. Maksmine toimus kohe pärast lepingu sõlmimist, lepingu luges läbi, kirjutas alla ja andis raha. Lepingu blankett oli eelnevalt juba täidetud omaniku poolt, kes ei viibinud Eestis. Kannatanu juuresolekul neid andmeid ei kirjutatud. Oma andmed pani kannatanu ise sinna juurde: nime, isikukoodi. P.K väitis omaniku kohta, et korter on välja üürimiseks, omanik ise on Soomes, ei saanud tulla. Omaniku nimi on T.M. . Tema allkiri oli varem seal lepingul. P.K enda 7 andmeid ei andnud, telefoni numbri andis, selle sama, mis oli ajalehes kirjas. Võtme pidi saama hiljem. P.K ütles, et on üks paar võtmeid on ta pidi tooma kuskilt veel ühe paari võtmeid. Kannatanu pidi talle helistama kuid ei saanud kontakti, mobiil oli välja lülitatud. Ta helistas hiljem pidevalt, number ei vastanud, telefon oli välja lülitatud. 23.08.2006 käis kannatanu kohal korteri juures. Selgus, et korter ei ole välja üüritud, seal elab keegi sees. Seda ütlesid kõrvalt korterist naabrid, kellele kannatanu selgitas oma kohaletuleku põhjusi. Selgus ka väljaüüritud korteri õige number, X 91-5, naabrite oma oli X 91-4. Lepingus oli T.M. e mobiil, kuid see ei olnud kasutusel. Siis naabrid aitasid omaniku numbri otsida. Omanik ütles, et korter ei ole välja üürida, et seal elavad juba üürnikud sees, elab R.M. Mitu päeva hiljem, kui omanik sai teada asjaoludest, üüris selle korteri kannatanule (tl. 164 pöördel - 167). Kannatanu T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta 21.08.2006.a. oli ilmunud „Kuldses Börsis“ kuulutus, kus oli ka telefoninumber. Pakuti võimalust üürida korterit Tartu kesklinna piirkonnas. 22.08.06.a. ta helistas sellel numbril, kuna oli huvitatud korteri üürimisest, sest ei olnud leidnud ühtegi varianti suve jooksul. Oli raskusi elamispinna üürimisega. Selgus, et on võimalik seda korterit üürida. 23.08. leppisid kokku kohtumise ja kannatanu läks kohale. Korter oli X. 91-4. Inimene tutvustas ennast kui maaklerit algusest peale, ei olnud põhjust teda mitte usaldada või pidada kellekski teiseks. Ta tundis hästi korterit, ei olnud põhjust arvata, et ta oleks keegi, kes ei võiks seda korterit pakkuda. Kannatanu vaatas korteri üle ja soovis üürida. 2500 krooni üür pluss maakleri tasu 2500 krooni. Need summad pidi kohe maksma ja kannatanu andis raha üle. Nad kirjutasid alla lepingu, kumbki täitis oma poole lepingust, 2 eksemplaris. Korteri pakkuja esitles ennast P.S.. Kannatanu mäletab, et üürileandja pool oli täidetud juba. Märke lepingule 2500 krooni kohta kirjutas P.S. esitlenu ja see tähendas maakleri tasu. Võtit ei saanud, sest ta selgitas, et omanik on Soomes ja eelmine üürnik ei ole välja kolinud veel. Oli näha kellegi asju toas. Nad leppisid kokku, et reedel 25.08. saab võtme. Kannatanu hakkas helistama sellel telefoninumbril, aga ei saanud kedagi kätte, ka järgnevatel päevadel mitte. Terve järgmise nädala proovis kätte saada, ka interneti vahendusel otsis T.M. ja P.S.. Ta otsustas minna kohale sinna korterisse. All on eraldi uks. Ta helistas uksekella enda arvates naabrile, aga selgus, et korter nr. 4 mida talle üüriti, oli hoopis naaberkorter. Naabrid selgitasid, et peale tema on veel keegi käinud sarnase probleemiga, et välja on üüritud korter, aga neid, kes üürisid enam ei ole. Kannatanu otsustas politseisse pöörduda, kuna leping oli olemas ja tema ei ole millega vastu eksinud. Politseis näidati fotosid, ta tuvastas selle isiku ja sai teada, et tegemist on P.K-ga. Naabritelt selgus, et korteri omanik on N.E. , kellelt omakorda selgus, et tegemist on eelmiste üürnikega, kes on omavoliliselt välja üürinud korterit. Omanik ütles, et ta ei saa enam üürida seda korterit, sest on lubanud juba ühele isikule, kes oli samal moel hätta sattunud nagu T.K. . Omanikult sai ta teada, et üürimine toimus ilma omaniku teadmata (tl. 179 pöördel – 180). Kohus on uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et P.K-le
2 p. 1, 4 järgi esitatud süüdistus on tõendatud. Kannatanud pöördusid P.K poole ajalehest leitud kuulutuste järel. See asjaolu tõendab teo toimepanija pakkumistega avalikkuse poole pöördumist kõigis kelmuse episoodides. Pettuse teel korteri üürimisele eelnes kutsika müümine pettuse teel. Seega on üürimisega seotud kelmused toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Tõendatud on kaks koosseisulist
2 p-des 1 ja 4 sätestatud vastutust raskendavat asjaolu. Kuigi kutsikat nähes tekkis kannatanul kahtlus koera tõupuhtuses, kasutas süüdlane mitut erinevat viisi kahtluse kõrvaldamiseks, nimetades kutsikat enda omandis oleva koera järglaseks, kelle tõupuhtust omanik kinnitab koera võistlustel osalemisega ja internetis avalikkusele kättesaadava informatsiooni olemasoluga, kinnitades viimast paberil internetiaadressi andmisega. Esitades nii suulisi kui kirjalikke väiteid lõi P.K K.L. ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Ebaõige ettekujutuse loomisele aitas kaasa kannatanu soov saada endale lemmiklooma ja süüdlase kinnitus sellest, et saab haruldase tõupuhta looma. Tähelepanu väärib asjaolu, et lemmiklooma ostjat on võimalik petta ostja emotsionaalset heasoovlikkust ja usalduslikkust kasutades. K.L. ei pidanud oluliseks koera tõupabereid ja sellest järeldub, et ta ei vajanud ega ostnud koera ärilisel 8 eesmärgil. Viimase eesmärgi puudumisel puudus kannatanul ka kaalutlev ja kõiki asjaolusid kontrolliv huvi. Kuigi pettus toimus tunnistaja R.L. juuresolekul ei olnud temale pettuse asjaolud teada ja äratuntavad seetõttu, et tunnistaja ei tundnud koerte tõuge ega osanud neid eristada. Asjaolu, et ka tunnistajale näisid süüdlase suulised ja kirjalikud väited veenvad, tõendab kannatanul väärkujutluse tekkimist süüdlase aktiivse tegevuse tulemusena. Asjaolu, et süüdlane võis ise kutsika saada samadel asjaoludel, ei oma asjas tähtsust. Enne kutsika müümist oli ta tegelikest asjaoludest teadlik ja tegutses kutsikat pettuse teel müües otsese tahtlusega. Korter, mida P.K pettuse teel üüris, oli temale R.M-i kaudu tuttav korter. Seetõttu oli tal korterile juurdepääs. Asjade olemasolu korteris võimaldas jätta kolmandatele isikutele muljet korteri valdaja usaldusest tema vastu. Sama asjaolu, korteris olevad asjad, võimaldas kannatanutelt raha kättesaamise järel neist kõrvalehoidumise lubadusega anda võtmed ja korteri valdus üle hiljem. Kumbki kannatanu ei tuvastanud korterit vaadates eksimust korteri numbris. Eksimuse korteri numbris said nad teada naabritelt hiljem. See asjaolu kinnitab süüdistatava ütlusi selles, et ta ise eksis korteri numbriga, mis on tõenäoline seetõttu, et P.K ei olnud korteri valdaja ega kasutaja. Äratundmiseks esitamise protokollidega (tl. 67-68, 74-75) on tõendatud kelmuse toimepanemine P.K poolt. Mõlemad kannatanud tunnevad neile korteri üürinud isikus sama isiku, P.K . Eluruumi üürilepingutega (tl 66, 73) on tõendatud pettuseks dokumentide kasutamine. Dokumendi lõpuni vormistamine kannatanute kui üürnike osavõtul aitas luua muljet tehingu tegelikust toimumisest kannatanute ja korteri omaniku vahel maaklerist esindaja vahendusel. Viimase tegevusega lõi ja kinnitaski P.K mõlemas korterit üürida soovinud kannatanus ebaõige ettekujutuse üürilepingu sõlmimisest ja lepinguga üürniku õiguste tekkimisest. Kannatanute poolt lepingute allakirjutamise tulemusena sai P.K endale pettuse teel raha mõlemalt kannatanult. Korteri üürile andmise tahet P.K ei olnudki. Seega on korteri pettuse teel üürimise mõlemad episoodid toime pandud tahtlusega, esimesel juhiul otsese tahtlusega ja teisel juhul kavatsetult. M.L. ile korterit üürides süüdistatav teadis, et petab kannatanut temale võõrast korterit üürides ja tahtis selle eest raha tegelikult korteri valdust üle andmata. Kui esimeselt kannatanult raha saamine õnnestus, pani ta uue kelmuse toime täie veendumisega samadel asjaoludel sama tagajärje saabumises. III. Süüdistus
Dokumendi võltsimises P.K süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud kannatanute ütlustega ja dokumentaalse tõendiga: eluruumi üürilepinguga 23.08.2006.a. (tl. 66, 73). Kohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et
1 järgi P.K-le esitatud süüdistus on tõendatud. P.K ütluste järgi pani ta lepingusse andmed täiesti suvaliselt, mõtles need ise välja. Blanketid olid olemas (tl. 197 pöördel). Kannatanu M.L. ütluste järgi kirjutas ta lepingusse oma nime, isikukoodi, lehe pöördele telefoni numbri ja oma nime üürnikuna. Teised andmed olid olemas. Tema juuresolekul ei kirjutatud andmeid selle kohta, et T.M. on omanik. Ka kannatanu T.K. ei kinnita tema juuresolekul lepingule omaniku kohta andmete kirjutamist. P.K kirjutas enda mõtteväljendust sisaldavaid andmeid paberil olevale dokumendi blanketile, luues sellega õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolu, millest selgub dokumendi väljaandja. P.K tegutses dokumendi võltsimisel otsese tahtlusega. Eluruumi üürilepingusse tema poolt kantud andmed võimaldasid luua kannatanutes ettekujutuse omanikust, kelle nimel P.K oli õigustatud tehingut sõlmima ja raha vastu võtma. Asjaolu, et andmed olid väljamõeldud, ei oma tähtsust. Võltsitud dokumendiga sai ta õiguse võtta kannatanutelt raha pärast nende poolt võltsitud dokumenti oma andmete sisestamist. Dokumendi võltsimise viis P.K lõpule kannatanu juuresolekul. T.K. juuresolekul kandis süüdistatav dokumenti enda kui maakleri kohta väljamõeldud andmed. P.K poolt dokumendi võltsimine algus mõlemal juhul kannatanu juuresolekuta. See asjaolu ei sea kahtluse alla tema poolt teo toimepanemist. Asjaolu, et P.K ei täitnud dokumendiblanketti kannatanute juuresolekul, kinnitab tema poolt dokumendi võltsimist 9 õiguste omandamiseks ja ei ole hõlmatav kelmuse toimepanemisega. P.K võltsis kaks üürilepingut kasutades neid erinevatel aegadel erinevate isikute suhtes eelpooltõendatud kelmuste toimepanemiseks. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid üheski kuriteos ega kuriteoepisoodis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel
sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja
Karistusregistri andmetel on P.K varem karistatud väärteomenetluse korras 11.01.2005.a. KOKS § 66 3 lg. 1 järgi rahatrahviga 240 krooni, mis on täielikult tasutud 30.01.2006.a. (tl. 98). Karistusregistri andmetel on R.M on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 29.08.2005.a. asja omavolilise kasutamise, avaliku varguse ja kelmuse eest raskendavatel koosseisulistel asjaoludel ning 01.03.2006.a. avaliku korra raske rikkumise eest. Mõlemal korral on mõistetud karistuseks vangistus ja kohaldades
Esimene karistus on R.M-ile väärteomenetluses määratud 21.12.2002.a.
Järgmine karistus on määratud 04.01.2003.a. AS § 70 järgi 3000 krooni, mis on tasutud täielikult 06.06.2003.a. 06.03.2003.a. on määratud karistused
12.03.2003.a., 31.05.2003.a. ja 30.06.2003.a. AS § 70 järgi määratud rahatrahvid on tasumata. 06.03.2004.a.
20.05.2004.a. AS § 70 järgi määratud rahatrahv on tasutud täies ulatuses. 13.02.2005.a., 02.04.2005.a. ja 03.05.3005.a. AS § 70 järgi määratud rahatrahvid on tasumata. 25.10.2005.a. AS § 70 järgi määratud rahatrahv on tasutud täies ulatuses (tl. 102-110). R.M on varem korduvalt väärteomenetluses karistatud avaliku korra rikkumise eest. Vaatamata varasematele karistustele on tema samasugused teod raskenenud. Olles 01.03.2006.a. karistatud avaliku korra raske rikkumise eest, pani ta uue samasuguse teo toime vähem kui 10 päeva möödudes. Uus tegu on toime pandud katseajal, mis määrati eelmise teo eest mõistetud karistusest tingimuslikult vabastamisel. R.M kulges paralleelselt käitumiskontrolliga seotud kaks katseaega. Ka 29.08.2005.a. Harju Maakohtu otsusega karistusest vabastamisel määratud katseaeg ei olnud lõppenud. Kuriteo toimepanemisele eelnenud pooleteise aasta pikkune käitumiskontroll ei olnud süüdlast mõjutanud muutma suhtumist oma senistesse eluviisidesse. Korduv karistatud AS § 70 järgi iseloomustab R.M alkoholilembese isikuna. Ka arutatava kuriteo toimepanemisel oli R.M alkoholijoobes.
p. 1, 4 järgi karistuste mõistmisel peab kohus vajalikuks karistusi diferentseerida. Kuigi P.K oli avaliku korra rikkumisel vägivalla algataja mõistab kohus raskema karistuse kaastäiteviijale, keda ei ole mõjutanud avaliku korra rikkumiste eest väärteomenetluses määratud ja kohtu mõistetud varasemad karistused. R.M on varasemad
Sellest järeldub, et süüdlane on jätnud varasemad karistuses kandmata ja karistused ei ole teda mõjutanud uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu samasuguste süütegude raskusastme suurenemisel ei ole võimalik süüdlast enam mõjutada kergemaliigilise karistusega. Kuna R.M pani kuriteo toime katseajal, tuleb
5 alusel mõista liitkaristus vastavalt
2 sätestatule. P.K on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tema varasemat seadustega vastuolus olevat tegevust iseloomustab karistatud väärteomenetluses. Kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud möödunud Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 p. 1 ettenähtud 1-aastast tähtaega ja karistus oli kustumata. Seega on tal kehtivad karistusandmed. P.K iseloomustab ka aktiivsus kuritegude toimepanemise perioodil. Vähem kui poole aasta kestel pani ta toime õiguskorraga 10 kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuriteod. Tema kuritegudega kahjustatud õigushüvedeks oli avalik kord, vara ning dokumendi puutumas ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Tegevus oli aktiivseim ühekuulisel perioodil juulis-augustis 2006.a. Arvestades P.K osa avaliku korra rikkumises, mis avaldus tema algatuses kasutada vägivalda, samuti dokumendi võltsimise perioodil kuritegelikku aktiivsust, ei ole võimalik P.K karistada ühegi kuriteo eest rahalise karistusega miinimummäära lähedal. P.K ei tööta. Ka seetõttu sissetuleku puudumise tõttu ei ole tal võimalik kanda rahalist karistust ühegi kuriteo eest.
2 sanktsioon ei näe ette rahalist karistust. Kohus peab võimalikuks kelmuse eest karistada süüdlast karistusega sanktsiooni alammääras. Avaliku korra raske rikkumise eest on võimalik karistada karistusega alla kolmandiku sanktsiooni raskemaliigilise karistuse määrast ja dokumendi võltsimise eest sanktsiooni alammäära lähedase raskemaliigilise karistusega. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid K.L. , M.L. ja T.K. . M.L. esitas tsiviilhagi eeluurimisel 5000 krooni nõudes ja jäi selle juurde kohtuistungil. Tsiviilnõue koosneb P.K-le makstud õigusvastaselt üüritud korteri üüri- ja maakleritasust. T.K. esitas tsiviilhagi eeluurimisel 5000 krooni nõudes, mis koosneb P.K-le makstud õigusvastaselt üüritud korteri üüri- ja maakleritasust. Kohtuistungil kannatanu suurendas nõuet 1000 krooni võrra. Nõude suurendamist põhjendab kannatanu sõidukuludega ja ööbimiskuludega Tartus. Ta ööbis inimeste juures, kes ei oodanud, et ma seal ööbin ja sellega seoses oli rahalisi väljaminekuid 400 krooni. Sõidule kulus 600 krooni. Ta käis 3 korda Tartus, ühe käigu sõidukulud on 200 krooni. K.L. esitas tsiviilhagi eeluurimisel 4000 krooni nõudes, mis koosneb kogu kutsika eest makstud tasust. Kohtuistungil kannatanu suurendas nõuet 700 krooni võrra. Kannatanu leiab, et talle on tehtud nii materiaalset kui moraalset kahju. Ta soovib tagasi kutsika osturaha pluss kütusekulu 3kordselt Tartu-Rapla vahel käimisel. Süüdistatav P.K on tsiviilhagidega nõus, kuid möönab, et. Kristina Leti ja tema abikaasaga ta ei leppinud kokku teist kohtumist, nad ise tulid Tartusse. Ta on nõus ühe korra sõidukuludega, kui nad käisid kutsikat ostmas. Teist korda nad tulid ise, süüdistatav ei kutsunud, midagi kokku ei leppinud. T.K. sõidukulude hüvitamisega on süüdistatav nõus, sest kannatanul oli rohkem käimist Tartusse. M.L. ja T.K. hagid on põhjendatud ja nende rahuldamise seaduslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg. 1 p.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.