Obsah (4)

§ 238§ 180§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juulil 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-15585 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pih

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine jätta samaks ja karistuse kandmise aega hakata lugema 08. detsembrist 2007.a. Süüdi tunnistada H.S KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja mõista karistuseks KarS § 118 p 1 järgi 7 (seitse) aastat vangistust. Süüdi tunnistada H.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga karistusega, ja mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta samaks ja karistuse kandmise aega hakata lugema 08. detsembrist 2007.a. Välja mõista U.K-lt riigituludesse sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, postikulu katteks 101.50 (ükssada üks kr 50

1. s)krooni ning kaitsjatasu katteks 7790 (seitse tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni ja käibemaksu katteks 1402.20 krooni ning 19187.50 (üheksateist tuhat ükssada kaheksakümmend seitse kr 50
2. s)krooni ekspertiisitasude katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „U.K , 1-07-15585, sundraha või postikulu või kaitsjatasu või ekspertiisitasu“. Need summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista H.S-ilt riigituludesse sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, postikulu katteks 101.50 (ükssada üks kr 50
3. s)krooni ning kaitsjatasu katteks 10640 (kümme tuhat kuussada nelikümmend) krooni ja käibemaksu katteks 1915.20 krooni ning 19187.50 (üheksateist tuhat ükssada kaheksakümmend seitse kr 50
4. s)krooni ekspertiisitasude katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „H.S , 1-07-15585, sundraha või postikulu või kaitsjatasu või ekspertiisitasu“. Need summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista H.S-ilt ja U.K-lt solidaarselt 9099 (üheksa tuhat üheksakümmend üheksa) krooni T M (xxxxxxxxxxxxxx) ja I P (xxxxxxxxxx) kasuks matuse kulude katteks. Asitõenditest, mis asuvad Paide politseijaoskonnas, E R (xxxxxxxxx) kampsun tagastada kohtuotsuse jõustumisel; H T sokid tagastada kohtuotsuse jõustumisel; ülejäänud asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebus Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus 2 tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. U.K süüdistatakse selles, et tema 07.12.2007 hommikupoolikul, olles alkoholijoobes ja tarvitades alkoholi sel hommikupoolikul pidevalt, peksis Järva maakonnas xxxxxxx käte ja jalgadega mitme tunni vältel ilma põhjuseta M K ja A P. Peksmist alustas H.S, kes õhutas U.K samuti kannatanut lööma, mille järel U.K lõi M K pihta jalaga kümmekond korda, põhiliselt pea piirkonda. Seejärel tiriti M K WC ette, kust ca 15 minuti möödumisel tiriti ta elutuppa ahju ette tagasi ja mõlemad lõid M K jalgadega ca 3-4 korda. Pärast seda lohistas M K end magamistuppa voodile. Seejärel saabus korterisse A P, kes hakkas konidest sigaretti keerama. See tegevus H.S-ile ei meeldinud ja tema lõi A P rusikaga näo piirkonda, tõmbas viimase ka elutoa diivanilt põrandale pikali, kus lõi A P korduvalt jalgadega pea ja rindkere piirkonda. H.S kutsus ka U.K A P lööma ning tema järel jätkas U.K A P peksmist jalgadega ajaliselt ca 15 minutit, kannatanut löödi kordamööda. Pärast seda veeti A P magamistuppa, mille vahet H.S ja U.K kordamööda käisid ja mõlemat kannatanut peksid naeru saatel. Mõne aja möödudes tiriti A P koos elutuppa tagasi, kus H.S lõi teda jalgadega öeldes: „Hingab veel” ning lohistas A P magamistuppa tagasi. A P surnukehal esinesid elupuhused vigastused, olles tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus, s.h. tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: vasakpoolse II-IV roide murd koos verevalumitega murde ümbritsevates kudedes, nahaalused verevalumid vasakul labakäel, mõlemal küünarvarrel, kehatüvel, mõlemal põlvel ja säärel ning nahamarrastus paremal säärel ja selja piirkonnas, samuti tömbile traumale iseloomulikud vigastused: verevalumid kõõlustanul, nahaalused verevalumid pea piirkonnas, põrutushaavad, verevalumid huulte limaskestadel, verevalum vasaku silma sidekesta all ja vasaku põse limaskestal, nahamarrastused ja pehmete kudede turse näol, mis kujutavad endast surmaga lõppenud aju-kolju trauma jõu rakenduspunkte. A P surma põhjus on ajukolju kinnine tömp trauma koos parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning tagumiste kuklasidemete rebendiga, mille tagajärjel tekkis peaajuturse ja tekitatud vigastused on eluohtlikud. Peksmisele järgnenud 2-4 tunni jooksul saabus A P surm. Surma põhjustamisel kergemeelsusest U.K pidas võimalikuks liikumatult lamama jäänud inimese surma saabumist, kuid ükskõiksuse ja kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Ühise peksmise tagajärjel tekitati M K järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, ajuturse koos keskjoone nihkega paremale poole, veri aju külgvatsakestes ja pehmekelmealune verevalum, nahaalused verevalumid otsmiku piirkonnas ja põrutushaav vasakul kõrval, nahaalused verevalumid kogu keha piirkonnas. A P ja M K tahtlikult tervisekahjustuste tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani U.K toime kuriteod KarS § 118 p 1 järgi. A P eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel 2-4 tunni möödudes saabus ettevaatamatusest A P surm, pani U.K toime kuriteo KarS § 117 lg 1 järgi. H.S süüdistatakse selles, et tema 07.12.2007 hommikupoolikul, olles alkoholijoobes ja tarvitades alkoholi – viina pidevalt, peksis Järva maakonnas xxxxxxxxxx käte ja jalgadega mitme tunni vältel ilma põhjuseta M K, tirides ta voodist välja ja jätkas peksmist põrandal, lüües põhiliselt pea piirkonda. Korteris viibisid ka E L ning R S, viimasele jäi mulje, et M K peksmine võis alata temalt saadud kirpude tõttu. H.S õhutas U.K samuti kannatanut lööma, mille järel U.K lõi M K pihta jalaga kümmekond korda, põhiliselt pea piirkonda. Seejärel tiriti M K WC ette, kust ca 15 minuti möödumisel tiriti ta elutuppa tagasi ja mõlemad lõid M Kd jalgadega ca 34 korda. Pärast seda lohistas M K end magamistuppa voodile. Seejärel saabus korterisse A P, kes hakkas konidest sigaretti keerama. See tegevus H.S-ile ei meeldinud ja tema vasakukäelisena lõi A P rusikaga näo piirkonda, tõmbas viimase ka elutoa diivanilt pikali põrandale, kus lõi A P korduvalt jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Tema järel jätkas jalgadega peksmist U.K ajaliselt ca 15 3 minutit. Pärast seda veeti A P magamistuppa, mille vahet H.S ja U.K kordamööda käisid ja mõlemat kannatanut peksid naeru saatel. Mõne aja möödudes tiriti A P elutuppa tagasi, kus H.S lõi teda jalgadega öeldes: „Hingab veel” ning lohistas A P magamistuppa tagasi. A P surnukehal esinesid elupuhused vigastused, olles tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus, s.h. tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: vasakpoolse II-IV roide murd koos verevalumitega murde ümbritsevates kudedes, nahaalused verevalumid vaskaul labakäel, mõlemal küünarvarrel, kehatüvel, mõlemal põlvel ja säärel ning nahamarrastus paremal säärel ja selja piirkonnas, samuti tömbile traumale iseloomulikud vigastused: verevalumid kõõlustanul, nahaalused verevalumid pea piirkonnas, põrutushaavad, verevalumid huulte limaskestadel, verevalum vasaku silma sidekesta all ja vasaku põse limaskestal, nahmarrastsued ja pehmete kudede turse näol, mis kujutavad endast surmaga lõppenud aju-kolju trauma jõu rakenduspunkte. A P surma põhjus on ajukolju kinnine tömp trauma koos parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning tagumiste kuklasidemete rebendiga, mille tagajärjel tekkis peaajuturse ja tekitatud vigastused on eluohtlikud. Peksmisele järgnenud 2-4 tunni jooksul saabus A P surm. Surma põhjustamisel kergemeelsusest H.S pidas võimalikuks liikumatult lamama jäänud inimese surma saabumist, kuid ükskõiksuse ja kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Ühise peksmise tagajärjel tekitati M K järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, ajuturse koos keskjoone nihkega paremale poole, veri aju külgvatsakestes ja pehmekelmealune verevalum, nahaalused verevalumid otsmiku piirkonnas ja põrutushaav vasakul kõrval, nahaalused verevalumid kogu keha piirkonnas. A P ja M K tahtlikult tervisekahjustuste tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani H.S toime kuriteod KarS § 118 p 1 järgi. A P eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel 2-4 tunni möödudes saabus ettevaatamatusest A P surm, pani H.S toime kuriteo KarS § 117 lg 1 järgi. Veel süüdistatakse H.S selles, et tema 07.12.2007 lõunasel ajal, olles alkoholijoobes, Järva maakonnas xxxxxxxxxxxxxx viibides lõi sinna tulnud E R ilma põhjuseta korduvalt jalaga näkku, millega põhjustas E R hematoomi parema silma all, ninaturse, 1 cm pikkuse marrastuse ninal ja marrastused vasakul pool oimukohal. E R tervise kahjustamisega pani H.S toime kuriteo KarS § 121 järgi. Samuti süüdistatakse H.S selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alkoholijoobes 07.12.2007 lõunasel ajal Järva maakonnas xxxxxxxx varastas võõra vallasasja omastamise eesmärgil jope seljas korteris maganud E L jope taskust mobiiltelefoni Alcatel väärtusega 700 krooni ja sularaha 1400 krooni ringis, tekitades E L vargusega kahju 2100 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani H.S toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Menetlus kohtus Süüdistatavad selgitavad, et neile on süüdistused arusaadavad ning tunnistavad oma süüd süüdistustes märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Avaldavad kahetsust. Süüdistatavad kinnitavad, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsjad toetavad kaitsealuse positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsjate arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta ning kaitsjate kaitsekõned ja nõusolekud lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav U.K on toime pannud kuriteod KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja on selles süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on kohus jõudnud järeldusele, et süüdistatav H.S on toime pannud kuriteod KarS § 118 p 1, § 117 lg 1, 121 ja 199 lg 2 p 4 järgi. 4 Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused lisatakse täisotsusele. Vastavalt

§ 180

lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (

§ 175

lg 1 p 10) s.o 203 krooni ja

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni, mis on esimese astme kuriteo eest.

Menetluskulu on veel kaitsjale v. adv. Matti Reinsalule makstav tasu 10660 krooni, lisaks käibemaks 1915.20, õigusabi osutamise eest ning kaitsjale v. adv. vanemabile Talvi Vaskele 7790 krooni, lisaks käibemaks 1402.20 krooni, õigusabi tasuna

§ 175

lg 1 p 4 alusel ning ekspertiisitasud: 6800 krooni (akt nr 317 11.12.2007), 2875 krooni (akt nr 11 30.10.2008), 27740 krooni (akt nr GE-0073-08/0234 14.03.2008), 960 krooni (akt nr TR-013-08/798 20.02.2008)

§ 175lg 1 p 3 järgi. Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetutel. Kohus juhindus otsuse tegemisel Kar

S §-dest 118 p 1; 117 lg 1; 199 lg 2 p 4; 121; 63 lg 1; 64 lg 1; 68 lg 1 ning

§-dest 175 lg 1 p 3, 4 , 9 ja 10; 180, 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5