Kriminaalasi nr 1-06-14678 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21. novembril 2006. a., Tartus Kalevi Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, T.

§ 199lg 1 järgi, t u v a s t a s: T.U süüdistatakse selles, et tema 15.04.2005.

a. kell 22.00, viibides Tartus X D.J. korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära D.B. kuuluva jalgratta väärtusega 6000.- krooni. Seega pani T.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kuriteoga tekitas T.U materiaalset kahju D.B. summas 6000.- krooni. D.B. esitas tsiviilhagi summas 6000.- krooni. Prokurör taotleb kohtult tunnistada T.U süüdi

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses. T.U maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000.- (viis tuhat) krooni.

§ 66alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. T.U süü jalgratta varguses on tõendatud kannatanu D.B. eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et 15.04.

1. a. oli ta sõbral külas aadressil Tartu X. Ta pani oma jalgratta korteri koridori. Korteris viibis külas ka T.U. T.U lahkus korterist kl 22.00 paiku. Kui ta ise hakkas ära minema, avastas ta, et jalgratast koridoris enam ei olnud. Varguses kahtlustas ta T.U . Ta helistaski viimasele (telefoninumber 58040003) ja palus jalgratta tagasi tuua. T.U tunnistas, et võttis jalgratta, kuid ütles, et tagasi ta seda ei too. Jalgratta maksumus oli 6000.- krooni ja ta soovib selle summa hüvitamist (tl 1-2). T.U on juurde lisanud ka jalgratta garantiitalongi koopia (tl 3). Tunnistaja D.J., kelle korterist jalgratas kaduma läks, on kinnitanud D.B. i ütlusi, lisades, et sel õhtul oli tal külas veel D.J. Ta kinnitab, et kedagi teist tema juures ei käinud ja keegi ei saanud ka ilma tema teadmata korterisse tulla, kuna uks lukustub sulgemisel ise. Kui T.U kl 22.00 ajal korterist lahkus, siis tema sõpra uksele saatma ei läinud. D.J. ja D.B. jäid veel tema juurde. Jalgratta kadumise avastasid nad, kui D.B. ära hakkas minema. Ta arvab, et jalgratta varastas ära T.U, kuna oli ainuke, kes seda teha sai (tl 4-5). D.J. on kinnitanud, et D.B. tuli D.J. poole jalgrattaga, mille jättis koridori. Tema T.U lahkumist ei näinud, kuna oli enne seda läinud teise tuppa magama (tl 6-7). T.U ise on 27.07.
2. a. ülekuulamisel jalgratta vargust täielikult eitanud. Ta väitis, et D.B. nime ei ole ta varem kuulnud; samuti ei mäleta ta, et D.B. oleks talle helistanud ja öelnud, et teab, et ta ratta varastas. T.U väitel ei ole D.J. uks alati lukus olnud ja kuigi uks käib snepriga, ei lähe see tema teada iga kord lukku (tl 8-9). 20.04.
3. a. teostati D.B. ja T.U vastastamine, kus T.U tunnistas, et viibis 15.04.
4. a. õhtul D.J. pool. Vastastamisel ei ole T.U eitanud D.B. jalgratta vargust puudutavat kõnet temale, väites, et ta lihtsalt ei mäleta seda. T.U on ka tunnistanud, et tema telefoninumbriks kõnealusel ajal oli 58040003 (tl 21-23). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et T.U süü

§ 199lg 1 järgi on täielikult tõendamist leidnud.

Eelkirjeldatud tunnistustest nähtub, et 15.04.2005. a. viibisid D.J. pool D.B. , Dmitri Jeffimov ja T.U . Kedagi teist korteris sel ajal ei käinud. Kohtul puudub alus kahelda ka D.J. ütlustes selles, et korteri uks lukustub sulgemisel alati automaatselt. T.U on püüdnud väita, et see uks ei lähe iga kord ise lukku. Kohus leiab, et D.J. kui korteriperemehe ütlused on siinkohal usaldusväärsemad. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub ka, et T.U lahkumisel keegi teda ei saatnud ja enne jalgratta kadumise avastamist keegi teine korterist ära ei läinud. Seega oli ainsaks isikuks, kellel oli võimalik jalgratast varastada, T.U. T.U süüd tõendab kaudselt ka tema ning kannatanu vastastamise protokoll, millest nähtub, et vastastamisel ei ole T.U enam eitanud D.B. i telefonikõnet talle, vaid on hakanud väitma, et ta lihtsalt ei mäleta seda. D.B. i ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et eeluurimisel on ta mäletanud T.U telefoninumbrit, millele ta jalgratta tagasisaamiseks helistas ning T.U on vastastamisel tunnistanud, et selline number oli tema kasutusel. Kohus on seisukohal, et D.B. i tsiviilhagi summas 6000.- krooni on põhjendatud summa ja tuleb T.U-lt välja mõista.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.U on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral ja väärteokorras kolmel korral. (tl 17-18, 19). Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. T.U käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 199lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangisuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et T.U on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista T.U-le karistuseks

§-s 199 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Teatisest T.U keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50.- krooni (tl 16). Seega tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks pidada 50.- krooni ja T.U-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus summas 5000.- krooni. Kohus leiab, et

§ 66alusel tuleb määrata rahalise karistuse kandmine ositi.

T.U-lt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 4500.- krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20.80 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.U

§ 199lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ühesaja

§ 66alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasuda igakuiselt vähemalt üks tuhat