Obsah (9)

§ 212§ 320§ 73§ 318§ 199§ 209§ 25§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2007. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-6557 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kr

§ 212

lg 1 ja § 320 lg 1 järgi Prokurör Kaire Hänilene ja Kristiina Laas Süüdistatav M.R Elukoht: X, isikukood: XXX, Kaitsja RESOLUTSIOON Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viimati 27.10.2006 LS § 741 lg 2 alusel 12 000- kroonise rahatrahviga Tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Andres Veski Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.R

§ 212

lg 1 järgi kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Õigeks mõista M.R

§ 320

lg 1 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.R ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista M.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 84.90 (kaheksakümmend neli krooni 90 senti) krooni. 1 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

1. novembril
2. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu M.R-i süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga välja petta sõiduki kindlustushüvitist, lavastas ajavahemikus
3. a jaanuari lõpp kuni veebruari algus AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva, kuid M.R-i reaalses valduses ja kasutuses oleva sõiduki KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , varguse, parkides sõidukit Tartus Raua 18 maja juures, mitte lukustades selle uksi ning mitte pannes sõidukit signalisatsiooni alla, rääkides tundmatutele isikutele, et nimetatud sõiduk tuleks ära viia, millise tegevuse tulemusel sõiduk viidigi ajavahemikul jaanuar kuni veebruar
4. a ära. Pärast sõiduki teisaldamist esitas M.R 13.02.
5. a Tartus Riia 4 asuvas Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i kahjukäsitlusosakonnas kahjuteate selle kohta, et töökorras, sh töökorras mootoriga sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , on kohast, kuhu tema selle seisma jättis (Tartus Raua 18), varastatud. Seega püüdis M.R kindlustusjuhtumit esile kutsudes ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise teel Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ilt välja petta sõiduki kindlustushüvitist 160 000 krooni suuruses summas. Sellega pani M.R toime karistusseadustiku (edaspidi

) § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. M.R-i süüdistatakse ka selles, et tema, viibides 12.02.

1. a ajavahemikus kella 14.50 kuni 15.45 ja 13.02.
2. a ajavahemikus kella 14.55 kuni 15.20 Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud 2 vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest

§ 318ja § 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 2006.

a lõpp kuni 12.02.2007. a varastati Tartus Raua 18 maja juurest AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluv, kuid tema reaalses valduses ja kasutuses olev sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , väärtusega 160 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli tema poolt lavastatud eesmärgiga kindlustuselt sõiduki kindlustushüvitist välja petta. Sellega pani M.R toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda on eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Tunnistaja J.P., Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i kahjukäsitleja on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt M.R esitas Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kirjaliku kahjuavalduse auto varastamise kohta. Tunnistaja T.S., E OÜ ja N OÜ juhataja kohtus antud ütluste kohaselt liisis E OÜ Hansa Liisingult sõiduautot KIA Carnival.

1. a kevadel andis E. OÜ nimetatud sõiduki rendile N. OÜ-le, kes omakorda andis selle sõiduki vastutavale kasutusele samas osaühingus töötavale M.R-ile . Liisingmakseid on Hansa Liisingule tasunud kogu aeg E. OÜ, kuid peale rendilepingu sõlmimist tasus N. OÜ neid omakorda E. OÜ-le (rendi näol). N. OÜ ja M.R-i vahel oli omakorda kokkulepe, et M.R on võimalus KIA Carnival välja osta ning auto M.R-i kasutusse minemisest alates pidi makseid reaalselt tasuma M.R . Auto üleandmise seisuga oli sõiduk tehniliselt korras.
2. a suvel läksid M.R ja veel kaks noormeest selle autoga Inglismaale. Tagasiteel juhtus sõidukiga midagi, nii et Eestist tuli sellele teine auto järele saata. Eestis viidi auto remonti. Seal vaadati auto üle ning tõenäoliselt tehti hinnapakkumine, mis jäi vist 50 000 krooni kanti. Kuna äriühing sellega nõus ei olnud remondisumma ja auto väärtus ei olnud proportsioonis -, siis pidi auto remondiga edasi tegelema M.R. Kuskil veebruarikuus teatas M.R, et seda autot ei ole enam. Tunnistaja A.S. kohtus antud ütlustest nähtuvalt sõitsid
3. a juunis tema ja M.R viimase kasutuses oleva KIA Carnivaliga Inglismaale tööle. Inglismaalt tagasi tulles suri KIA Carnival enne Saksamaad ära. Kohale kutsutud SOS ütles, et auto on korras, võib edasi sõita. Poolas läks auto uuesti katki. Oli mingi probleem mootoriga – kiirtee peal lõi valget suitsu välja. Kaks päeva oldi Poolas. Siis tuldi autole Eestist treileriga järele. Esisalgu viidi sõiduk OÜ N. kontori platsile, sealt edasi Diisli-keskusesse. Hiljem nägi tunnistaja KIA Carnivali seismas Tartus Raua tänaval. Mis autost edasi sai, seda tunnistaja ei tea – M.R-iga sellest juttu ei ole olnud. Tunnistaja M.K., autode remondiga tegeleva Kattel-Diisel OÜ juhatuse liige, andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et OÜ N. tõi nende juurde kas nööri otsas või treileriga sõiduki KIA Carnival, kuna selle mootor ei töötanud. Sõidukit lahti võttes selgus, et sisuliselt terve mootor oli purunenud. Selle remondiks pakkus tunnistaja kuskil 100 000 krooni. OÜ N. otsustas, et ei hakka mootorit remontima, maksis tehtud töö kinni (OÜ-le E. esitatud arve tl 37) ning viis auto töökojast minema. Tunnistaja R.T. on kohtus andnud ütlusi, millest selgub, et M.R pöördus tema poole palvega, et ta aitaks KIA Carnivali Diisli-keskusest ära viia. Kuna KIA Carnivali endaga ei 3 olnud võimalik sõita, siis võttis tunnistaja selle nööriga oma Ford Mondeo järele ning toimetas Raua tänavale tee äärde. Tunnistaja R.T. kohtus antud ütluse kohaselt tõi M.R eelmise aasta sügisel Raua tänavasse tema maja juurde mahtuniversaali KIA. Tunnistajale teadaolevalt ei olnud auto töökorras, käigukastiga oli probleeme. KIA seisis tunnistaja maja juures septembrikuust kuni jaanuarikuu keskpaigani. Auto äraviimist tunnistaja ei näinud. Ta sai sellest teada oma vanaema kaudu. Tunnistaja S.A. kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et möödunud talvel, siis, kui lund veel maas ei olnud, tõi M.R nende maja juurde Raua tänaval ühe auto. Selle aasta veebruaris südapäeval, kui oli täitsa valge, tulid kaks võõrast poissi, ajasid lume ära, panid auto nööri otsa ja vedasid selle ära. Poisid toimetasid seal tunni ringis. Süüdistatav M.R end temale esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud. Ta andis kohtus ütlusi selle kohta, et
4. a töötas ta N. OÜ-s ehitajana. Tööülesannete tõttu sõitis ta
5. a suvel koos A. S ning Siimo Kurvitsaga Inglismaale, kasutades selleks mahtuniversaali KIA Carnival. Nimetatud sõiduk kuulus Hansa Liisingule, kuid oli seoses tööülesannetega süüdistatava kasutuses. Süüdistatav maksis auto kasutamise eest N. OÜ-le renti 3000 krooni kuus ning kokkuleppe kohaselt oli tal võimalik see auto hiljem välja osta. Suve lõpu poole sõideti KIA Carnivaliga Inglismaalt tagasi. Saksamaal jäi auto seisma, kuid töökojas pandi mootor uuesti käima. Poolas kiirtee peal lõi auto mootori alt välja valge pahvaku ja mootor seiskus. N. OÜ saatis neile Eestist treileri järgi. Eestis toimetati KIA Carnival Kattel-Diisel keskusesse. Seal öeldi, et sõiduki mootor on purunenud ning taastada seda enam ei saa. Kuna kokkuleppe kohaselt olid ka auto remondikulud süüdistatava kanda, siis hakkas ta uurima, kust saaks autole uue mootori. Selgus, et uue mootori ostmine läheks väga kalliks. Nurjus ka plaan osta sõbra tutvusi kasutades odavam mootor.
6. a sügisel palus süüdistatav R. T auto töökojast ära viia Raua 18 maja juurde, kus elas M.R-i endine tuttav R. T. Auto jäeti sinna seisma. Süüdistatav lukustas uksed, pani peale signalisatsiooni. Korra kuus käis ta autot Raua tänaval vaatamas. Viimati, kui ta auto juures käis – see oli
7. a lõpus - oli aku suhteliselt tühi, kuid suunatuled andsid siiski märku, et auto uksed läksid lukku. Kuna süüdistatav viibis tööülesannete tõttu vähe Eestis, siis ei olnud tal uue mootori otsimisega eriti aega tegeleda. Veebruarikuus Rootsist tagasi jõudes läks M.R järgmisel päeval auto juurde. Tema üllatuseks autot seal enam ei olnud. R. T vanaema käest sai ta teada, et kaks meest olid päise päeva ajal auto ära viinud. Kuna ka töö juures ei teatud autost midagi, pöördus süüdistatav politseisse ning Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i, kus auto oli kõigi õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud. Samuti teavitas ta Hansa Liisingut. Seda, mis mehed auto ära viisid või kus auto praegu on, süüdistatav ei tea. M.R-i kohtueelses menetluses 27.02.
8. a antud ütlustest (tl 81-83) ilmneb, et kui süüdistatav sai aru, et sõidukit ei ole võimalik enam remontida ning et uus mootor läheb väga kalliks, pidas ta kõige targemaks auto nn ära kaotada. Siis oleks kindlustus kõik kinni maksnud ja tema oleks pääsenud rendi- ja liisingumaksetest. Ta rääkis ka mitmele isikule sellest, et saaks sellest autost lahti, st oleks hea, kui keegi selle ära varastaks. №vembris-detsembris
9. a, kui ta oli №rrast kodus käimas, lasi ta auto naabrite palvel liigutada rohkem Raua 18 maja ette. Kuna sõiduki aku oli tühi, siis signalisatsioon enam peale ei jäänud. Samuti ei olnud võimalik juhiust lukku panna, sest lukusüdamikul oli midagi viga. Kuna soov, et auto ära varastataks, oli endiselt olemas, siis rääkis süüdistatav Atlantise ööklubis võõrastele isikutele purjus peaga, et KIA tuleks ära kaotada. Mingit konkreetset kokkulepet ei jäänud, kuid süüdistatav arvab, et need mehed viisidki auto ära. 4 Kohtus väitis M.R, et eeluurimisel antud ütlused ei vasta tõele. Need ütlused olid antud uurija surve all, kes ähvardas teda kuueks kuuks vahi alla võtta, kui M.R auto kaotamist omaks ei võta. Kasutusrendi lepingu nr 0017500L (koopia tl 58) ja selle lisade kohaselt (koopiad tl 59-77) 26.03.
10. a andis AS Hansa Liising Eesti E. OÜ-le tähtajaga 30.03.
11. a (pikendati 20.12.
12. a kasutusrendi lepingu nr 0017500L lisaga nr 3 kuni 30.12.
13. a) kasutusrendile mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,
14. Lepingu p-st 9.11 tuleneb, et kui kindlustusandja katab vara jääkmaksumuse täies ulatuses, on rendileandja kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kindlustushüvituse laekumist pangas asuvale rendileandja arvelduskontole kandma vara jääkmaksumust ületava summa rentniku poolt näidatud pangas asuvale arvelduskontole, kusjuures rendileandjal on õigus rentnikule tagastatavast summast eelnevalt maha arvata nõuetekohaselt tasumata ning rendileandja poolt kindlustusmaaklerile või kindlustusandjale tasutud kindlustusmaksed ning lepingu p-s 9.10 nimetatud tasumata trahvinõuded. Maksegraafikust ilmnevalt oli 30.01.
15. a seisuga tasumata osamakseid 85 720.63 krooni. 18.07.
16. a AS-i Hansa Liising Eesti kirjast nähtuvalt (koopia tl 10) andis AS Hansa Liising Eesti E. OÜ-le nõusoleku mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , allrendile andmiseks. Rendilepingust (koopia tl 11-12) nähtub, et 06.05.
17. a andis E. OÜ T. S isikus N. OÜ-le M.R-i isikus üheks aastaks rendile mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX . Rendi suurus vara kasutamise eest oli 3000 krooni kuus (koos KM-ga). Kohtus avaldatud sõiduki registreerimistunnistusest (tl 8) ilmneb, et mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , kasutajaks on märgitud M.R. Sõidukikindlustuse avaldusest nr 554463 (koopia tl 14) ja kindlustuspoliisist nr 554463 (koopia tl 13) selgub, et E. OÜ kindlustusvõtjana sõlmis Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-iga mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , kohta sõidukikindlustuse lepingu, kindlustusperioodiga 09.05.
18. a kuni 08.05.
19. a, mis hõlmas kindlustuskaitset ka varguse korral. Soodustatud isikuks oli Hansa Liising Eesti AS. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i kahjukäsitluse osakonna juhataja L.J vastusest Lõuna Politseiprefektuuri nõudekirjale (tl 22) nähtub, et kindlustuslepingu nr 554463 lahutamatuks osaks olid sõidukikindlustuse tingimused (kehtivad alates 01.08.
20. a), mille p 7.2.1 kohaselt on varguse korral sõiduki hüvitamise aluseks sõiduki turuhind kahjujuhtumi momendi turutingimustes. Arvestades turul olevat nõudmiste ja pakkumiste vahekorda, oleks komplektse ja töökorras (täpsustus tuleneb Lõuna Politseiprefektuuri nõudekirjast, tl 21) sõiduauto KIA Carnival turuhind
21. a veebruaris olnud ca 130 000 krooni. KIA Carnivali uue komplektse mootori hind on 138 287 krooni (koos KM-ga), kasutatud mootori saaks 76 700 krooniga (koos KM-ga). Autokindlustuse kahjuavalduse (tl 45) ja selle lisa (tl 46-48) kohaselt esitas M.R 13.02.
22. a Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kahjuavalduse selle kohta, et sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , mille ainsaks vigastuseks oli käsipiduri trossi rike, on ajavahemikus
23. a jaanuari teine pool kuni 11.02.
24. a Tartust Raua 18 maja eest, s.o kohast, kuhu tema selle seisma jättis, varastatud. 5 M.R-i Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kahjujuhtumi kohta antud selgituse (tl 50-53) kohaselt varastati sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , Tartust Raua tn 18 maja eest
25. a jaanuari lõpus. Enne vargust oli sõiduk heas tehnilises korras - veerem, käigukast, mootor, toitesüsteem, elektriseadmed ning pidurid töötasid tõrgeteta. Ainukeseks tehniliseks probleemiks oli see, et käsipiduri tross oli kinni kiilunud, mistõttu seda ei olnud võimalik peale tõmmata. 12.02.
26. a M.R-i kannatanuna ülekuulamise protokollist (tl 4-5) selgub, et 12.02.
27. a kuulati Tartus Riia 179a kella 14.50 kuni 15.45 kannatanuna üle M.R-i . Enne menetlustoimingu algust hoiatati M.R-i ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest

§ 318ja § 320 järgi, mille kohta ta andis oma allkirja.

Ülekuulamisel andis M.R ütlusi selle kohta, et 12.02.

1. a avastas ta, et AS-le Hansa Liising kuulunud, kuid tema kasutuses olnud sõiduauto KIA Carnival, reg. nr XXX XXX , väärtusega 160 000 krooni, mille ta oli lukustatuna ning toimiva signalisatsiooniga jätnud seisma Tartusse Raua 18 maja juurde sõidutee äärde, oli sealt kadunud. 13.02.
2. a M.R-i kannatanuna ülekuulamise protokollist (tl 15-16) selgub, et 13.02.
3. a kuulati Tartus Riia 179a kella 14.55 kuni 15.20 kannatanuna üle M.R-i . Selle kohta, et enne menetlustoimingu algust oleks M.R-i hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest

§ 318ja § 320 järgi, protokollis M.R-i allkirja ei nähtu.

Ülekuulamisel andis M.R täiendavaid ütlusi sõiduki KIA, reg. märgiga APD, varguse kohta, täpsustades auto võtmetega ning asukohaga seonduvat. III Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: M.R-i süüdistus

§ 212

lg 1 järgi, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumises ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Seoses M.R-ile esitatud süüdistusega

§ 212lg 1 järgi peab kohus esmalt vajalikuks märkida järgnevat.

Süüdistusaktis kirjeldatakse M.R-ile etteheidetavat tegu kindlustusjuhtumi esilekutsumises selliselt, et M.R , eesmärgiga välja petta Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ilt sõiduki kindlustushüvitist 160 000 krooni suuruses, lavastas ajavahemikus 2007. a jaanuari lõpp kuni veebruari algus AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva, kuid M.R-i reaalses valduses ja kasutuses oleva sõiduki KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , varguse. Kirjeldatud tegu on seotud teise, samuti M.R-ile süüdistusaktis ette heidetud teoga. Nimelt süüdistatakse M.R ka

§ 320järgi valeütluste andmises selle kohta, et ajavahemikul 2006.

a lõpp kuni 12.02.2007. a varastati Tartus Raua 18 maja juurest AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluv, kuid tema reaalses valduses ja kasutuses olev sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , väärtusega 160 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli tema poolt lavastatud eesmärgiga kindlustuselt sõiduki kindlustushüvitist välja petta.“ 6 Analüüsinud M.R-ile esitatud süüdistuste tekste koos, leiab kohus, et süüdistusaktis esimesena toodud M.R-i teo argisõnaline kirjeldus ei vasta teo karistusõiguslikule kvalifikatsioonile.

§ 212

lg-s 1 on toodud kaks alternatiivset tegu: esiteks kindlustusjuhtumi esilekutsumine kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil ning teiseks kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et kindlustusjuhtumi esilekutsumise korral on nõutav, et sündmus, millele kindlustuskaitse ulatub, ka tegelikult aset leiab. Kindlustuslepingut eiravalt on see sündmus aga põhjustatud mitte kolmandate isikute, loodusjõudude jms poolt, vaid kindlustusvõtja ise oma (tahtliku) teoga kutsub kindlustusjuhtumi esile. Käesoleval juhul seega peab vargus ka tegelikult aset leidma. Vargus on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (

§ 199lg 1).

Seejuures tuleb äravõtmist sisustada järgmiste elementide kaudu: 1) senise valduse murdmine, 2) uue valduse kehtestamine ning 3) valduse ülekandumine, mis toimub senise valduse murdmisega, st eelmise valdaja nõusolekuta. Järelikult kui valduse üleminekuks on senise valdaja tahe või nõusolek, ei ole tegu valduse rikkumise, vaid valduse õiguspärase üleminekuga ning see välistab varguse koosseisu. Süüdistuse tekstist nähtuvalt heidetakse M.R-ile ette seda, et ta ei lukustanud sõiduki uksi, ei pannud sõidukit signalisatsiooni alla, samas rääkis ta tundmatutele isikutele, et nimetatud sõiduk tuleks ära viia, millise tegevuse tulemusel sõiduk viidigi ajavahemikul jaanuar kuni veebruar 2007. a ära. Järelikult ei saa käesolevalt rääkida varguse toimepanekust, kuna langeb ära valduse ülekandumine, mis toimus senise valduse murdmisega, st eelmise valdaja nõusolekuta. Seega ei saa rääkida ka kindlustusjuhtumi (varguse) toimumisest, ning veel enam kindlustusjuhtumi esilekutsumisest. Ka süüdistuste tekstides endiski kasutatakse väljendeid „vargust lavastama“ ja „tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli tema poolt lavastatud eesmärgiga kindlustuselt sõiduki kindlustushüvitist välja petta“. Sellest tulenevalt ei ole süüdistusaktis kirjeldatu näol tegu kindlustusjuhtumi esilekutsumise, vaid

§ 212

lg-s 1 toodud alternatiivi, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega (toimumata kindlustusjuhtumi toimumise väitmisega). AS-i Hansa Liising Eesti ning E. OÜ vahel 26.03.2001. a sõlmitud kasutusrendi leping nr 0017500L ja selle lisad, samuti tunnistaja T. S ütlused kogumis tõendavad, et 26.03.2001. a andis AS Hansa Liising Eesti E. OÜ-le tähtajaga 30.03.2006. a (pikendati 20.12.2004. a kasutusrendi lepingu nr 0017500L lisaga nr 3 kuni 30.12.2009.

1. a)kasutusrendile mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9. 18.07.2003. a AS-i Hansa Liising Eesti kirja, E. OÜ ja N. OÜ vahel 06.05.2006. a sõlmitud rendilepingu ning tunnistaja T. S ütlustega loeb kohus tõendatuks, et AS-i Hansa Liising Eesti nõusolekul andis E. OÜ 06.05.2006. a N. OÜ-le eelnimetatud sõiduki üheks aastaks allrendile ning et rendi suurus vara kasutamise eest oli 3000 krooni kuus (koos KM-ga). N. OÜ andis sõiduki KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , kasutamiseks N. OÜ-s töötavale M.R-ile. Seejuures lepiti kokku, et alates sõiduki M.R-i kasutusse minekust hakkab rendimakset reaalselt tasuma M.R ning et hiljem võimaldatakse tal KIA Carnival välja osta. Eelnev on tõendatud tunnistaja T. S ning süüdistatava M.R-i kokkulangevate ütlustega. Sõiduki M.R-ile kasutamiseks andmist tõendab ka sõiduki registreerimistunnistus. Sõidukikindlustuse avaldus nr 554463 ja kindlustuspoliis nr 554463 on tõendiks sellest, et E. OÜ kindlustusvõtjana sõlmis Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-iga mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , kohta sõidukikindlustuse lepingu, kindlustusperioodiga 09.05.2006. a kuni 08.05.2007. a, mis hõlmas kindlustuskaitset ka varguse korral. Soodustatud isikuks oli Hansa Liising Eesti AS. 7 Tunnistaja T. S ütlused tõendavad, et sõiduki KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , M.R-ile üleandmisel, s.o 06.05.2006. a oli sõiduk tehniliselt korras. Nimetatud asjaolu kinnitavad kaudselt ka tunnistajate T. S ja A. S ning süüdistatava M.R-i ütlused selle kohta, et 2006. a suvel sõitis M.R selle sama autoga Inglismaale. Tunnistajate T. S, A. S ja M. S ütlustega kogumis on tõendatud, et Inglismaalt tagasi tulles läks sõiduki mootor Poolas katki, nii et KIA Carnival ei olnud võimeline iseseisvalt sõitma, vaid tuli treileriga Eestisse toimetada ning remonditöökotta viia. Selle, et suve lõpul Inglismaalt tagasi sõites Poolas KIA Carnivali mootor seiskus ning et sõiduk tuli treileril Eestisse transportida ning remonditöökotta viia, on omaks võtnud ka süüdistav ise. Tunnistaja M. S ütluste kohaselt selgus remonditöökojas sõidukit lahti võttes, et sisuliselt oli terve mootor purunenud. Kuna selle remont oleks maksnud kuskil 100 000 krooni, otsustas OÜ N, et ei hakka mootorit remontima. Tunnistaja T. S andis kohtus samuti ütlusi selle kohta, et kui auto sai remonti viidud, vaadati auto seal üle ning tõenäoliselt tehti hinnapakkumine, mis võis jääda 50 000 krooni kanti. Ka süüdistatava M.R-i ütlustest nähtub, et remonditöökojas öeldi, et sõiduki mootor on purunenud ning taastada seda enam ei saa. Kohus leiab, et eelkäsitletud ütlused haakuvad omavahel põhiosas ning nende alusel saab lugeda tõendatuks selle, et KIA Carnivali mootor oli nii oluliselt kahjustada saanud, et selle parandamine ei olnud finantsiliselt mõttekas. Tunnistaja T. S ütlused tõendavad, et auto remondiga asus edasi tegelema M.R. Viimast kinnitavad süüdistatava ütlused selle kohta, et kokkuleppe kohaselt olid auto remondikulud tema kanda ja seega hakkas ta uurima, kust saaks autole uue mootori. Selgus, et uue mootori ostmine läheks väga kalliks. Nurjus ka plaan osta sõbra tutvusi kasutades odavam mootor. Süüdistatava ütlused, millega langevad kokku tunnistajate R. T, R. T ning S. A ütlused, tõendavad, et 2006. a sügisel palus ta R. T auto töökojast ära viia Raua 18 maja juurde, kus elas M.R-i endine tuttav R. T. Tunnistaja R. T ütlused täpsustavad, et kuna KIA Carnivali endaga ei olnud võimalik sõita, siis võttis tunnistaja selle nööriga oma Ford Mondeo järele ning toimetas ta Raua tänavale tänava äärde. Järelikult oli KIA Carnival Raua tänavale toimetamise seisuga katkise mootoriga ning sõitmiseks mittekõlbulik. Süüdistatava ütluste ning neid toetavate tunnistajate A. S, R. T ning S. A ütlustega loeb kohus tõendatuks, et alates 2006. a sügisest kuni 2007. a jaanuarikuu lõpuni või veebruari alguseni seisis KIA Carnival Raua 18 maja juures. 2007. a jaanuarikuu lõpus või veebruari alguses tulid päevasel ajal kaks võõrast poissi, ajasid lume ära, panid auto nööri otsa ja vedasid selle ära. Viimane on tõendatud tunnistaja S. A ütlustega, kes auto äraviimist koduaknast pealt nägi. M.R on kohtueelsel uurimisel 27.02.2007. a kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtus andnud mõnevõrra erinevaid ütlusi auto kadumise asjaolude kohta. Seega tuleb kindlaks teha, milline on nende ütluste kvaliteet ühe tõendiallika piires. Kriminaalasja materjalidest ilmneb, et 26.02.2007. a kella 10.05 ajal peeti M.R kahtlustatavana kinni (tl 78-79). 27.02.2007. a kuulati ta kahtlustatavana üle ning siis andis ta ennastsüüstavad ütlusi, kus tunnistas, et ta ei soovinud enam sõidukõlbmatu auto eest rendimakseid tasuda ja seepärast rääkis ta igal pool, sh Atlantises mingitele võõrastele isikutele, et KIA tuleks ära kaotada. Ülekuulamise protokollist nähtub, et ülekuulamise juures kaitsjat ei olnud ning et M.R on allkirjaga kinnitanud, et ta ei soovi kaitsjat. 29.03.2007. a kuulati M.R-i kahtlustatavana uuesti üle ning seekord M.R eitas temale etteheidetavate kuritegude toimepanemist. Selle ülekuulamise juures viibis kaitsjana A. Veski. Protokollist nähtuvalt on kaitsja protokolli lõppu lisanud, et varasemad ütlused on kirja pandud kaitseõigust rikkudes, kuna M.R-ile ei tagatud kaitsjat ning M.R-i poolt riigi õigusabi 8 korras soovitud kaitsjat ei lubatud kaitseülesandeid täitma. M.R-i kohtus antud ütlustest menetlustoimingu läbiviimise kohta selgub, et M.R soovis kahtlustatavana ülekuulamise juurde kaitsjana A. Veskit. Uurija helistas A. V, kuid kuna tal puudus A. V eelnev sellekohane kokkulepe, kuulis M.R, kuidas uurija ütles läbi telefoni A. V, et A. V ei saa kindlasti M.R-i kaitsjaks. Teistele kaitsjatele uurija ei helistanud. Uurija oli M.R-i ähvardanud kuueks kuuks vahi alla võtta, kui M.R auto kaotamist omaks ei võta. M.R soovis aga koju saada. Seega andis ta allkirja, et ei taha menetlustoimingu juurde kaitsjat. Kohus leiab, et menetlustoimingu läbiviimisel rikuti süüdistatava M.R-i kaitseõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 34 lg 1 p-le 3 vastavalt on kahtlustataval õigus kaitsja abile, p-st 4 tulenevalt on tal õigus olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. KrMS § 8 lg 1 p 1 kohaselt on uurimisasutus kohustatud tagama kahtlustatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Sama lõike punktist 3 lähtuvalt peab uurimisasutus tagama kahtlustatavale kaitsja abi, kui ta seda taotleb. Seega oleks M.R-i KrMS § 34 lg 1 p-dest 3, 4 tulenevad õigused pidanud tagama uurimisasutus, kusjuures selline õiguste tagamine oleks pidanud olema sisuline. See tähendab, et uurimisasutus oleks pidanud välja selgitama M.R-i tegeliku tahte ning kui selleks oli kaitsja abi ning juuresolek ülekuulamise juures, siis tegema toiminguid, mis selle ka oleks võimaldanud. Süüdistatava M.R-i ütlustest, mida kohtus ei ole ühegi muu tõendiga ümber lükatud, ilmneb, et ta soovis enda ülekuulamise juurde kaitsjaks A. Veskit. Seda talle ei võimaldatud, kuna puudus eelnev kokkulepe kaitsjaga. Tõlgendades eelosundatud sätteid koos KrMS-s toodud kaitsjat puudutava regulatsiooniga (KrMS 6. jagu), asub kohus seisukohale, et juhul, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud ning ta soovib kindlat kaitsjat, siis on uurimisasutusel, olenemata sellest, kas on olemas eelnev kokkulepe või mitte (sellises olukorras ei saa tihtipeale ollagi kaitsjaga eelnevat kokkulepet), kohustus soovitud isikuga ühendust võtta ning selgitada, kas nimetatud isik soovib ning saab kaitseülesannet täita. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt KrMS § 42 lg 1 p-st 1 ei ole nõutav, et kokkulepe peab olemas olema enne, kui menetlustoimingule allutatud isik kaitsjat taotleb. Kokkuleppe võib sõlmida ka vahetult enne seda, kui kaitsja menetlustoimingule asub. Kui ei olnud võimalik kutsuda M.R-i soovitud kaitsjat (nt kui kaitsjaks soovitud isik ei nõustunud kaitsekohustust võtma või nõustus, kuid ei saanud kaitseülesandele asuda mõistliku aja jooksul), siis oleks uurimisasutus pidanud KrMS § 43 lg 2 p-st 1 lähtuvalt selgitama välja, kas isiku soov kaitsja abile on jätkuv ning kas ta taotleb, et talle määratakse mõni teine kaitsja. Sellisel juhul ei oleks isikul olnud õigust valida, missugune advokaat teda esindab. Kohtule esitatud materjalidest võib järeldada, et uurimisasutus sellist menetluskorda ei järginud. Seega, kuigi protokollis on M.R allkirjaga kinnitanud, et ta ei soovi ülekuulamise juurde kaitsjat, ei saa seda võtta tegeliku tahtena, vaid tegu oli n-ö sunnitud loobumisega. Järelikult on M.R-i 27.02.2007. a kahtlustatavana ülekuulamine toimunud menetluskorda rikkudes. Vaadates M.R-i hilisemaid ülekuulamisi, kus kaitsja on juures viibinud (29.03.2007. a ja kohtus), ning neid ütlusi, mida ta siis on andnud, on kohtul põhjust asuda seisukohale, et kaitse võimaldamise korral ei oleks M.R andnud selliseid ütlusi, mis nähtuvad 27.02.2007. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist. Seega on käsitletav rikkumine olnud oluline ning protokollis kajastatud ütlused ise käesolevas asjas tõendina lubamatud. Tulenevalt sellest ei saa kohus neid arvesse võtta ega kasutada M.R-i kohtus antud ütlustes esinevate vastuolude väljatoomiseks, st usaldusväärsuse kontrolliks. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava M.R-i poolt kohtus antud ütlustes ei ole vastuolusid. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas süüdistatava M.R-i ütlused lähevad vastuollu mingite muude käesolevas asjas kogutud tõenditega. Ainukesed tõendid, mis puudutavad sõiduauto KIA Carnival teisaldamist Tartust Raua 18 maja eest, on sõiduki äraviimist aknast pealt näinud 9 tunnistaja S. A ütlused. Sealt ilmneb, et sõiduk veeti ära südapäeval kahe võõra noormehe poolt ning see võttis aega umbes tunni aja ringis. Kuigi auto vargus pandi toime päevasel ajal, s.o varjamatult ning auto teisaldajatel oli olemas teave selle kohta, et auto ise ei liigu (viimast saab järeldada sellest, et teisaldajatel olid olemas abivahendid - teine auto ja nöör) ei tõenda see seda, et auto äraviimise korraldas M.R. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistuses M.R-ile ette heidetud tegu, st sõiduki KIA Carnival varguse lavastamine käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole üheselt tõendamist leidnud. Küll on aga tõendamist leidnud, et M.R andis kindlustusandjale Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile tegelikult toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta väärinfot. Nimelt luges kohus eespool usaldusväärselt tõendatuks selle, et ajal, mil sõiduk Raua 18 maja juurest ära viidi, oli see mootoririkke tõttu sõidukõlbmatu. Samas kinnitavad autokindlustuse kahjuavaldus ja selle lisa ning M.R-i poolt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kahjujuhtumi kohta antud selgitus, et kui M.R esitas kindlustusandjale varguse toimumise kohta kahjuavalduse, märkis ta seal muuhulgas ka seda, et sõiduk KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , oli enne vargust heas tehnilises korras - veerem, käigukast, mootor, toitesüsteem, elektriseadmed ning pidurid töötasid tõrgeteta. Ainukeseks tehniliseks probleemiks oli see, et käsipiduri tross oli kinni kiilunud, mistõttu seda ei olnud võimalik peale tõmmata. Üldteadaolevalt on tehnilises korras oleva sõiduki turuväärtus oluliselt suurem rikkis mootoriga sõiduki turuväärtusest. Siinkohal tuleks märkida, et KIA Carnivali uus komplektne mootor oleks maksnud 138 287 krooni (koos KM-
2. ga)ning isegi kasutatud mootori eest oleks tulnud välja käia 76 700 krooni (koos KM-ga). See asjaolu on tõendatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i kahjukäsitluse osakonna juhataja L. Jõhviku vastusega Lõuna Politseiprefektuuri nõudekirjale. Seega väitis M.R sõiduki KIA vargusega tekitatud kahju olevat tegelikust suuremana. Kuna kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-il oleks tekkinud kahtlusi selle kohta, nagu oleks M.R esitanud varguse kohta valeandmeid (nt avaldus politseile kindlustuspettuse kohta), tuleb asuda seisukohale, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS võttis M.R-i esitatud kahjuavaldust tõesena, st temal kui kindlustusandjal tekkis väärkujutlus. Seega lõi süüdistatav kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i kahjukäsitluse osakonna juhataja L. Jõhviku vastus Lõuna Politseiprefektuuri nõudekirjale tõendab, et mahtuniversaali KIA Carnival TDI LUX 2,9, reg. märgiga XXX XXX , kohta sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu nr 554463 lahutamatuks osaks olid sõidukikindlustuse tingimused (kehtivad alates 01.08.2000. a), mille p 7.2.1 kohaselt on varguse korral sõiduki hüvitamise aluseks sõiduki turuhind kahjujuhtumi momendi turutingimustes. Samaga tuleb lugeda tõendatuks asjaolu, et 2007. a veebruaris oleks komplektse ja töökorras sõiduauto KIA Carnival turuhind olnud ca 130 000 krooni. Sõidukikindlustuse leping nr 554463 tõendab seda, et kindlustusjuhtumi esinemisel oleks kindlustushüvitis makstud sõidukikindlustuse lepingu nr 554463 järgi soodustatud isikule, s.o AS-ile Hansa Liising Eesti. Kuna E. OÜ-l AS-i Hansa Liising Eesti ees võlgnevusi ei olnud, siis oleks viimane saanud vara jääkmaksumuse, milleks 30.01.2007. a seisuga oleks olnud 85 720.63 krooni, ülejäänud (130 000 - 85 720.63) oleks läinud tagasimaksmisele E. OÜ-le. Seda tõendavad tunnistaja T. S ütlused ning kasutusrendi leping nr 0017500L koos lisadega. Ühtlasi oleks sellega lõppenud ka E. OÜ-l AS-i Hansa Liising Eesti ees kasutusrendi lepingust nr 0017500L tulenevad kohustused. 10 Eespool leidis tõendamist asjaolu, et lõppkokkuvõttes kandis kasutusrendi lepingu nr 0017500L järgseid rahalisi kohustusi süüdistatav M.R (E. OÜ-le tasutud rendi näol). Järelikult oleks soodustatud isikule, s.o AS-ile Hansa Liising Eesti kindlustusandja poolt väljamakstud kindlustushüvitis vabastanud M.R-i mittetöötava auto eest liisingmaksete maksmisest. Seda aga vaid juhul, kui väljamaksmisele kuuluv hüvitis oleks olnud auto jääkmaksumusest suurem või vähemalt sama suur. Kui M.R oleks kindlustusandjat teavitanud KIA Carnivali tegelikust tehnilisest olukorrast, siis ei oleks kindlustushüvis sõiduki jääkmaksumust katnud (vt mootori hindu) ning seega ei oleks lõppenud ka kasutusrendi lepingust nr 0017500L tulenevad kohustused. Seega lõi M.R kindlustusandjale Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile varastatud auto tehnilisest seisukorrast ebaõige ettekujutuse eesmärgiga, et kindlustusandja maksaks välja mitte ainult kindlustushüvitise, vaid kindlustushüvise, mis kataks sõiduki jääkmaksumuse. Reeglina saab

§ 212lg-s 1 toodud kuriteo puhul olla subjektiks kindlustusvõtja (erisubjektsus).

Käesoleval juhul on kindlustusvõtjaks mitte süüdistatav M.R , vaid E. OÜ. Seega tekib küsimus, kas M.R-i poolt toimepandu näol on tegu

§-s 212 toodud kindlustuskelmuse või kelmuse (

§ 209) katsega.

Kohus leiab, et M.R-i tegevuse kaudu oleks lõplikuks kahju kannatanuks jäänud kindlustusandja. Samuti oleks tema tegevus ilmselgelt kahjustanud kindlustusturu normaalset toimimist. Kuna eeltoodud hüvede kaitseks ongi seadusandja

§ 209

kui kelmuse üldkoosseisu kõrvale sätestanud

§ 212

, asub kohus seisukohale, et M.R-i tegu kvalifitseerub mitte

§ 25

lg-te 1, 2 - § 209, vaid

§ 212alla.

Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.R-i käitumises oli olemas

§ 212

lg-s 1 toodud teo objektiivne koosseis, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb oma teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Ülal tõendamist leidnud asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et M.R pani teo toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et M.R on toime pannud

§ 212lg-s 1 sätestatud kuriteo (alt 2) ning teda tuleb selle eest karistada.

M.R-i süüdistus

§ 320

lg 1 järgi, s.o kannatanu poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmises, kui teda on eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. M.R-ile esitatud süüdistuse formulatsioonist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et M.R-ile heidetakse ette seda, et viibides 12.02.

1. a ajavahemikus kella 14.50 kuni 15.45 ja 13.02.
2. a ajavahemikus kella 14.55 kuni 15.20 Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest

§ 318

ja § 320 järgi, ta andis tunnistajana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et varastati sõiduk, 11 kuigi tegelikult vargust ei toimunud. Seega heidetakse talle ette teadvalt valeütluse andmist varguse toimumise, mitte aga sõiduki väärtuse kohta. Kuivõrd KrMS § 268 lg-le 1 vastavalt on kohus seotud süüdistusaktis toodud piiridega ning eespool ei leidnud tõsikindlat tõendamist asjaolu, nagu poleks Tartus Raua 18 maja juurest AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvat sõidukit KIA Carnival, reg. märgiga XXX XXX , KIA Carnival varastatud, vaid varguse oleks süüdistatav M.R ise lavastanud, siis langeb ära ka vajadus pikemalt analüüsida M.R-i süüdistust

§ 320lg 1 järgi, vaid süüdistatav M.R tuleb Kr

MS § 309 lg 2 tuginedes õigeks mõista tema teos kuriteotunnuste tuvastamatuse tõttu. IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 212

lg 1 kohaselt karistatakse kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatise (tl 94-95) kohaselt ei ole M.R-i varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda varem karistatud neljal korral liiklussüütegude eest rahatrahvidega. Lähtudes eelnevast ning M.R-i tahtluse astmest, leiab kohus, et karistuse eesmärgid ei ole tema puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid talle tuleb mõista vangistus. Samas, arvestades seda, et käesolev kuritegu on M.R esimene ning et kuriteo tagajärjel kindlustusandja kahju ei kannatanud, on põhjendatud ja õiglane toimepandud teo eest karistada teda vangistusega selle miinimummäära lähedale, s.o 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et süüdlase isikust lähtudes (kuriteo esmakordne toimepanek) ei ole otstarbekas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kuna süüdimõistetu stabiilne elukorraldus ning kindla töökoha olemasolu viitavad sellele, et käitumiskontrolli kohaldamine ei annaks tema suhtes mingit lisaväärtust, tuleb kohaldada

§ 73

ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.R 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. V Tsiviilhagi ja menetluskulud AS Hansa Liising tsiviilhagi esitanud ei ole. AS-i Hansa Liising Eesti esindaja Manro Aparin andis kohtus selgitusi selle kohta, et KIA Carnival kuulus AS-ile Hansa Liising Eesti. Käesoleva seisuga on auto asukoht neile teadmata, kuid AS-ile Hansa Liising Eesti on liisingmaksed kõik tasutud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 84.90 krooni. 12 KrMS § 180 lg 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kohtunik Ingeri Tamm 13