järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav I.G Ik: XXX, VF kodanik, keskharidus, töökoht: ametlikult ei tööta, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
järgi vangistus 2 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 3. Tallinna Linnakohtu 08.09.2003 otsusega
Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. I.G süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 1 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta I.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 kuud I.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.G temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.G järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada I.G-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.12.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada I.G suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 8 kuulise tähtaja möödumisel.
, 424 järgi vangistusega 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks mootorsõiduki joobes juhtimise eest, uuesti 15.09.2007 kella 23.00 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles narkojoobes. Seega I.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
Kohtuistungil süüdistatav I.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Tallinna Linnakohtu 08.09.2003 otsusest I.G karistamises
(t/l 3-4) 15.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 845295 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 15.09.2007 kell 23.00 juhtis I.G mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles narkojoobes. (t/l 6) 16.09.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5170/254 nähtuvalt tuvastati samal päeval kell 00.30 Wismari Haigla ASi toimetatud I.G narkootiline joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest. (t/l 7) 15.09.2007 koostatud tunnistaja Nikolai Abzamovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt auto XXX juht I.G oli narkojoobes. Pidasid ta kinni kell 23.00 . (t/l 10-11) 08.10.2007 koostatud kahtlustatava I.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tarvitas kahtlustatav 14.09.2007 kella 00.00 ja 02.00 vahel narkootilist ainet hiinlast. 15.09.2007 oli terve päev oma elukohas ja õhtul otsustas poodi minna. Tundis end normaalselt ja istus kella 22.30 ajal XXX rooli ja sõitis Nurmenuku Rimisse. Sõitis koju tagasi ja 500 meetri järel peeti kinni. Küsiti miks ta selline välja näeb ja viidi joobeekspertiisi, kus tuvastati narkojoove. Arvas, et tema karistus enam ei kehti. Praegu töötab varustajana katseajaga ja juhtimisõiguse olemasolu on oluline. Palub karistada tingimisi karistusega. Kui juhtimisõigus ära võetakse, ei saa ta maksta trahve, ülal pidada elukaaslast, kes õpib ega aidata materiaalselt enda ja tütarlapse vanemaid, samuti tasuda korteriüüri. 20.09.2007 kodeeris end narkootikumide vastu. (t/l 20-23) Tööandjate andmebaasi andmetel töötas I.G 2006 aastal OÜs, OÜs, ASs ja tema palgaks oli 33646 krooni. (t/l 26) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 23 krooni. (t/l 27) Täitemenetluste andmebaasi andmetel oli seisuga 09.10.2007 I.G vastu menetluses kakskümmend täitemenetlust kokku 19 435 krooni nõudes. (t/l 28-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.G kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja kohtuotsust, samuti tunnistaja Nikolai Abzamovi ütlusi, asub seisukohale, et 3 süüdistatava I.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.G varem karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles narkojoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on I.G käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest kahel korral. Teda on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ja rahatrahvid on suuremas ulatuses tasumata. Samas pani ta eelmise samalaadse kuriteo toime üle nelja aasta tagasi ning mõistetud karistuse kandmiselt vabanes 2004 aasta märtsis. Pärast seda on teda tabatud AS § 70 ja NPAS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemiselt. Seega ei saa järeldada, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga, küll on tegemist isikuga, kes rikub tihti õiguskorda. Arvestades süüdistatava poolt toime pandud teiste süütegude iseloomu ja nende eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Peale selle on süüdistatava vastu alustatud suur hulk täitemenetlusi, millistest on menetluses kakskümmend menetlust enam kui 19 000 krooni nõudes. Seega sisuliselt puuduvad süüdistataval vajalikud rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on viimase samalaadse süüteo toimepanemisest möödunud üle nelja aasta. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Süüdistatavat on varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning tema suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata ning katseaja kestel pani ta toime uue samalaadse kuriteo ja mõistetud liitkaristus on tal kantud. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistataval on olnud alalised töökohad, millest saab järeldada, et süüdistatav on suuteline leidma legaalseid elatusvahendeid. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline, kuigi alles katseajaga ja ametlikult vormistamata sissetulek, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib uuesti jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja ilmselgeid andmeid süüdistatava alkoholilembusest ja narkootiliste ainete tarvitamisest, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada pikemaajalisele käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja endale ning teistele ohutult. Kuigi süüdistataval võib seoses igapäevatoimetuste ja töö tõttu mootorsõiduki juhtimise õigust vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis oleks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, 4 mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.