1-06-11632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoobril 2006.a. Paides Kriminaalasja number 1-06-11632
(06251000430)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi I.S-i süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav I.S , isikukood XXX, XXXXXXXXX, ei tööta, varem väärteokorras 3 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 22.märtsil 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 5 kuud vangistust 2-aastase katseajaga Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada karistust 22.märtsi 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse, vangistus 5 kuud, võrra, mõistes liitkaristuses vangistus 10 (kümme) kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada ja pöörata karistus täitmisele. Sisse nõuda I.S-ilt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale toimiku paljundamise kulu 30.20 (kolmkümmend krooni ja 20 senti) krooni ja postikulu 79.20 (seitsekümmend üheksa krooni ja 20 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult üks kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus I.S-i süüdistatakse selles, et tema 10.augustil 2006.a. kella 20.00 ajal lõi Järva maakonnas XXXXXXXXX korteris T.R korduvalt rusikate ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu. 11.augustil 2006.a. on perearst S.N poolt fikseeritud T.R vigastused. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani I.S toime kuriteo KarS § 121 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav eitab talle esitatud süüdistust väites, et tema ei ole kannatanut löönud ega nõudnud ka raha. Hoopis kannatanu oli see, kes üritas teda lüüa. Kuigi süüdistatav eitab oma süüd, on kannatanu T.R kinnitanud, et I.S lõi teda kannatanu elukohas nii jalaga kõhtu kui ka rusikaga pähe. Sarnaselt on rääkinud juhtunut pealt näinud tunnistaja M.D, kelle kinnitusel oli I.S-i poolt kannatanule antud lööke palju ning kannatanul tuli näost ka verd. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsus tema välja järgmisel päeval perearsti, kes on tõendanud T.R vigastused vasakul oimukohal, sarnaluu kohal ja lõual ning pidanud võimalikuks nende tekitamist rusikalöökidest (tl 6-7). Kannatanu vigastused kajastuvad ka tema läbivaatuse protokollis (tl 8-10). Süüditatav on kohtuistungil väitnud, et nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlused on ebaõiged, oskamata samas nimetada ühtki põhjust oma väite kinnituseks. Kannatanu ja tunnistaja on jätkuvalt ühtemoodi rääkinud I.S-i vägivallast kannatanu vastu ning seda kinnitab ka vastav arstitõend. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud I.S-i poolt T.R korduv löömine süüdistuses kirjeldatud viisil, seega on õigesti kvalifitseeritud I.S-i tegevus KarS § 121 järgi. Süüdistatav on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlaste isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.S on varem kriminaalkorras karistatud, pannes antud kuriteo toime katseajal. Ka on teda karistatud väärteokorras mitmel korral ning rahatrahvid on tal maksmata. Järva-Jaani Vallavalitsus on iseloomustanud I.S-i kui alkoholilembelist isikut, kes elatub juhutöödest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna I.S ei oma pidevat sissetulekuallikat, tasumata on varasemad väärteotrahvid, iseloomustus on negatiivne ning puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei pea kohus põhjendatuks I.S-ile kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse, kohaldamist. I.S-i näol on tegemist isikuga, kes ei ole kohtu arvates teinud järeldusi talle mõistetud tingimuslikust karistusest, pannes uue kuriteo toime katseajal. Sellisele isikule karistuse määramisel peab kohus ainuvõimalikuks reaalset vabaduskaotuslikku karistust. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik