järgi üldmenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista U.D
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui U.D ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
lg 1 pandud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Harju kriminaalhooldusosakonda (Tallinn Tartu mnt. 85) registreerimisele; Maakohtu 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U.D-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2) kaitsjatasu 3858.60 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-07-11275 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Asitõendid: CD-plaat ja DVD-ketas salvestustega - jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS U.D süüdistatakse selles, et tema osales 26.04.2007.a. õhtusel ajal Tallinnas Kaarli pst. 13 kinnistul asuva mälestussamba, nn. pronkssõduri juurest alguse saanud massilises korratuses, mis seisnes selles, et eelpool nimetatud mälestussamba juurde kogunenud inimesed hakkasid vastu avalikku korda kaitsnud ja massirahutusi tõkestanud teenistusülesandeid täitvaile politseiametnikele, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega, loopides kivide ja muude ettejuhtuvate esemetega ning eirates politseiametnike seaduslikke korraldusi. Lisaks rüüstati, purustati ning süüdati rahvamassi poolt suurel arvul Tallinna kesklinnas asuvaid erinevaid kauplusi, kioskeid ja muid hooneid ning tänavatele pargitud autosid, samuti rikuti jämedalt avalikku korda. Ühinedes nimetatud vaenulikust meelelaadist kantud rahvamassiga ja saades sellega üheks osalejaks massilises korratuses, pani U.D toime rüüstamise ning purustamise. Nimelt, kasutades ära massirahutusest tekkinud avaliku korra häiritust, lõhkus U.D grupis koos teiste isikutega Pärnu mnt. 19 asuva AS-le Mariel kuuluva kaupluse Westmani Äri aknaid. U.D viskas kaupluse akendesse kahel järjestikusel korral puust kaubariiuli, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ning akende läheduses olnud kaup ja muud esemed. Samuti lõhkus ta koos teiste isikutega Westmani Äri ukseklaasi ning tungis ebaseaduslikult kaupluse ruumidesse. AS-le Mariel tekitati varastatud ja lõhutud kauba tõttu kahju 1200340.57 krooni ning kaupluse inventari ja akende lõhkumisega kahju 490575.66 krooni, seega varalist kahju kokku 1690916.23 krooni. Kuna AS Mariel rendib ruume AS-lt Esmar, siis AS-le Esmar tekitati seoses lõhutud uste ja akende klaasimise vajadusega kahju 127 794 krooni. Samuti kasutades ära massirahutustest tekkinud avaliku korra häiritust, rüüstas U.D kohtueelse menetlusega tuvastamata kauplusest pool kasti plekkpurkidesse pakendatud jookidega (õlu), mille ebaseaduslikult hõivas ning enda kasuks pööras, nimelt kõndis sellega mööda Pärnu maanteed. 2 Osaledes massilises korratuses, pani U.D toime rüüstamise ja purustamise, s.o. süüteod massilise korratuse ajal, s.t.
SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED U.D ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta selgitas, et 26.aprilli 2007.a. õhtul oli ta Tõnismäel mälestusmärgi juures, seisis ja vaatas, kuidas pühadust rüvetatakse, sest oli levinud info, et valitsus tahab selle mälestusmärgi eemaldada. Süüdistatava ütluste kohaselt vabastas politsei ühe „koridori“ ja seda mööda hakkas rahvas liikuma raamatukogu juurest kino „Kosmos“ poole ja sealt edasi mööda Pärnu maanteed kesklinna poole. Politsei tulistas rahvast kummikuulidega ja laskis gaasi, millele vastuseks hakkasid inimesed protestima. Kuna ta viibis gaasi mõju all, ei näinud ta täpselt, mis ümberringi toimus, kuid teadis öelda, et olukord tänavatel ei olnud tavapärane, liiklus oli raskendatud. Süüdistatav eitas Westmani Äri akende ja uste lõhkumist, öeldes, et videosalvestusel on näha keegi teine isik, kes oli temaga sarnaselt riides. Tema seisis sel ajal kaupluse läheduses küll, kuid kauplusse ta ei sisenenud. U.D tunnistas, et videosalvestusel jookide kasti kandev meesterahvas on tema. Ta võttis selle trammiteelt üles, et viia kaupluse poole, sest arvas, et need on kauplusest pärit. KOHTU SEISUKOHT 26.aprilli 2007.a. õhtul toimus Tallinna kesklinnas massiline korratus, mis algas Kaarli pst. 13 kinnistul nn. pronkssõduri juures. Massiline korratus tähendab avaliku korra jämedat rikkumist enam-vähem stiihiliselt kogunenud rahvahulga poolt. 26.aprillil 2007.a. seisnes massiline korratus mälestussamba juurde kogunenud inimeste vastuhakkamises avalikku korda kaitsnud politseiametnikele. Eirati politseinike seaduslikke korraldusi, politseiametnikke sõimati ebatsensuursete sõnadega ning loobiti kivide ja muude esemetega. Massilise korratuse käigus purustati ja süüdati hooneid, rüüstati kauplusi ja kioskeid ning tänavatel parkinud autosid. Massilist korratust ei eitanud ka süüdistatav U.D, kelle ütluste kohaselt inimesed protestisid, sest politsei oli neile gaasi lasknud ja kummikuulidega tulistanud. Kohtuistungil vaadeldud CD-salvestusel on näha, et U.D oli mälestussamba juures rahva hulgas. Süüdistatav kinnitas seda fakti ka ise kohtus. Tema väitel viis teda sinna kodanikupositsioon, kuna talle oli mälestusmärk väga kallis ja tal oli mälestusmärgi juures viibinud rahvaga ühtsustunne. Koos sellesama rahvamassiga liikus U.D kino „Kosmos“ juurde ja edasi mööda Pärnu maanteed kesklinna suunas. Ühtsustunde pärast ei läinud ta koju, vaatamata sellele, et politsei oli käskinud rahval laiali minna. Kuigi CD-plaadi salvestusel ei ole näha, et U.D oleks politseinike suhtes vägivaldselt käitunud või neid ebatsensuurselt sõimanud, ei oma see tähtsust tema massi kuuluvuse seisukohast. Massilise korratuse puhul ei ole oluline, et iga üksikisik rahvahulgas oleks rahutu või politseinikele füüsiliselt vastu hakkaks, vaid tähtis on üldmulje. Seega asjaolu, et U.D isiklikult politseinikke kividega ei loopinud ja neid ebatsensuurselt ei sõimanud, ei tähenda tema mittekuuluvust massilises korratuses osalenud rahvamassi hulka. U.D viibis avalikku korda rikkunud rahvahulga seas, tal oli tema enda sõnul sellesse rahvahulka kuulunud inimestega ühtsustunne. Seega oli ta massilises korratuses osaleja. AS Mariel avaldusega Kesklinna politseiosakonnale, AS Mariel esindaja AVi ütlustega ja videosalvestustega on tõendatud, et 26.04.2007.a. õhtul lõhuti nendele kuuluva Westmani Äri aknad ja uks ning kaupluses olnud kaup ja inventar. Varastatud ja lõhutud ning muul moel rikutud kauba tõttu sai AS Mariel kahju 1 200340.57 krooni, kaupluse inventari, akende ja ukse lõhkumisega 490575.66 krooni. Kahju suurust tõendab AS Marieli õiend Westmani Äri kahjustuste kohta (lk. 20). AS Esmar esindaja RM ütlustega on tõendatud, et ka AS Esmar kandis seoses 26.04.2007.a. toimunud Westmani Äri akende ja ukse lõhkumisega kahju, sest hoone, milles Westmani Äri asub, kuulub AS-le Esmar. AS Mariel rendib nendelt ruume. AS Esmar parandas Westmani Äri tänavapoolsed klaasvitriinid ja aknad. 3 Kannatanute esindajate ütluste kohaselt on Eesti Vabariigi poolt neile kahjud hüvitatud ning seega ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanute poolt tsiviilhagisid esitatud. Kohus leidis, et Westmani Äri akende ja läheduses oleva kauba ning inventari lõhkumises osales ka U.D. Vaatamata sellele, et süüdistatav ise seda eitab, on tema süü tõendatud CDplaadil ja DVD-kettal videosalvestustega ning CD-plaadil oleva salvestuse vaatlusprotokolliga (lk. 3-6). Kuigi U.D ütluste kohaselt videosalvestusel nähtav meesterahvas, kes kaubariiuliga kaupluse akent lõhub, ei ole tema, vaid samasuguste riietega teine isik, on kohus veendunud, et selleks isikuks oli U.D . Süüdistatav tunnistas, et ta seisis Westmani Äri kaupluse kõrval, järelikult viibis sündmuskohal. Videosalvestuselt on aga kaupluse juures näha ainult üht inimest, kes kandis sellist riietust nagu U.D (siniseid teksapükse ja rohekas-kollast jopet) ja seesama isik lõhkus koos teise isikuga kaubariiuliga kaupluse akent. Videolt ei ole näha ühtki teist sarnast isikut, kes kõrval seisaks ja rahumeelselt pealt vaataks. Kui võrrelda siniseid teksapükse ja rohekas-kollast jopet kandvat isikut Rahvusraamatukogu juures tehtud videosalvestusel oleva samasuguse riietusega isikuga, kelles U.D tundis ennast ära ja toimiku lk. 7 fotol oleva isikuga, kelle käes oli poolik kast jookidega ning kes süüdistatava sõnul on samuti tema, siis võib öelda, et Westmani Äri üks akende lõhkujatest on sama isik. U.D on äratuntav mitte ainult riietuse, vaid ka tumedate juuste, soengu, soengu piirjoonte ja profiilis vaadatuna ka näo kuju järgi. Kohus leidis, et tõendatud ei ole U.D poolt Westmani Äri ukse lõhkumises osalemine. Videosalvestustelt, fotodelt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli U.D Westmani Äri ukse läheduses ja sisenes kauplusse koos mitmete teiste isikutega, kuid nimetatud tõenditelt ei nähtu, et ta ise mingil viisil ust oleks lõhkunud. Asitõendi vaatlusprotokollis on märgitud, et mitmed inimesed – nii mehed kui naised lõhuvad kaupluse klaasaknaid ning võtavad peale klaaside lõhkumist vitriinakendelt kaupa. Seejärel, peale kaupluse ukse lõhkumist siseneb rahvamass kauplusse Vabaduse väljaku poolsest uksest, nende hulgas on ka beeži jopet ja siniseid pükse kandev meesterahvas (U.D) (lk. 3-4). Seega tõendab ka videosalvestuse vaatlusprotokoll üksnes U.D sisenemist kauplusse, ei tõenda aga tema poolt kaupluse klaasukse purustamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb U.D selles süüdistuse osas, milles teda süüdistatakse Westmani Äri ukse lõhkumises, õigeks mõista. Ei ole tõendamist leidnud ka U.D süü kohtueelse menetlusega tuvastamata kauplusest poole kasti plekkpurkidesse pakendatud jookide ebaseaduslikus hõivamises. Süüdistus on konkretiseerimata, kuna ei ole märgitud, millises kaupluses on vargus toime pandud. Sellise ebakonkreetse süüdistuse alusel ei ole võimalik isiku süüd kuriteo toimepanemises tuvastada ega isikut süüdi mõista. Videosalvestuselt ja toimiku lk. 7 olevalt fotolt on küll näha, et U.D käes on pooleldi tühi kast joogipurkidega, kuid nimetatud tõendid ei tõenda, kuidas see kast tema kätte sattus. U.D ütlusi selle kohta, et ta võttis kasti oma kätte tänavalt trammiteelt, ei ole millegagi ümber lükata. Kuna puuduvad tõendid plekist joogipurkide hõivamise kohta U.D poolt mingist tuvastamata kauplusest, tuleb süüdistatav ka selles süüdistuse osas, nimelt rüüstamises õigeks mõista. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud U.D poolt massilise korratuse ajal Westmani Äri akende lõhkumine, milline kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel U.D-le arvestab kohus järgmisi asjaolusid.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuni viie aastani. Karistus peab olema isikuline. See tähendab, et karistatud peab saama kuriteo toimepannud isik. Rahalise karistuse puhul võib tekkida olukord, kus karistusena kohtuotsuses märgitud rahasumma 4 kannavad riigi tuludesse süüdimõistetu eest teised isikud. Kuna U.D ei tööta ja kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid tema muude sissetulekute kohta, võibki rahalise karistusega karistamisel tekkida olukord, kus U.D ei ole võimeline rahalist karistust tasuma või teeb tema eest seda keegi teine isik. Sellisel juhul jääb karistamise eesmärk U.D suhtes täitmata. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks ja otstarbekaks rahalise karistusega karistamist. Vangistusega karistamisel arvestab kohus asjaolu, et prokurör taotles 2-aasta pikkuse vangistuse mõistmist nii purustamise kui rüüstamise eest. Kuna kohtulikul uurimisel leidis tõendamist U.D poolt üksnes Westmani Äri akende purustamine, vähenes sellega kuriteo maht, mistõttu kohus vähendab ka prokuröri poolt taotletud vangistuse pikkust. Samas ei ole põhjendatud ka sanktsioonis ettenähtud miinimumvangistuse mõistmine, sest puuduvad karistust kergendavad asjaolud ja on üks karistust raskendav asjaolu, nimelt kuriteo toimepanemine isikute grupis. Kaitsja seisukoht oli, et isikute gruppi ei saa antud juhul käsitleda vastutust raskendava asjaoluna, kuna massilise korratuse ajal toimepandava teo puhul on isikute grupp juba süüteokoosseisu tunnuseks. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Tegemist oli massilises korratuses osaleja poolt toimepandud konkreetse kuriteoga ja kui seda konkreetset kuritegu panevad toime mitu isikut ühiselt, on tegemist isikute grupiga. Massilise korratuse ajal kuriteo toimepanemine ei tähenda automaatselt, et isikute grupp on
Kõik massilises korratuses osalejad ei pruugi panna toime
§-s 239 sätestatud kuritegusid, mistõttu tuleb siiski lähtuda konkreetsest üksikkuriteost. Prokurör leidis, et U.D suhtes ei ole vajalik vangistuse täitmisele pööramine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Kuna süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei ole esmakordsel vangistusega karistamisel otstarbekas tema suhtes karistust reaalsele täitmisele pöörata. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311, § 313. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.