1-08-9288\4

(08230111108)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Kartin -Jana Vaab Kriminaalasi H.M süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav Kaitsja H.M elu- või asukoht ja aadress: xxx; samuti xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati: Harju Maakohtu 24.03.2008.a. otsusega KarS § 307 lg 1 järgi rahalise karistusega summas 15000 krooni, väärteokorras karistatud 19 korral /tl 7-13/ Kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.07.2008.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.M KarS § 199 lg.2 p.4-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.M ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2008.a. Tõkendina kohaldada H.M suhtes vahistamine. Vahistada H.M kohtusaalis. 5 Välja mõista H.M ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend- fooliumkott, mis asub kriminaalasja materjalide juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa H.M süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toimepannud varguse, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12.07.2008.a. kella 19.35 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS’ile kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses, võttis spordidressid NIKE väärtusega 1049 krooni ja pani need fooliumist kotti ja väljus koos nimetatud kaubaga müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega H.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - Prisma Peremarket AS’i avaldus, mille kohaselt 12.07.2008.a. varastati kauplusest Nike meeste dressid, maksumusega 1049 krooni, mille kaubanduslik seisukord oli korras. Varguse toimepanemises peeti kinni H.M (t.lk.2-3); tunnistaja R K ütlused, et tema olles tööl 12.07.2008.a.Tallinna linnas Kristiine Prismas, aadressil Endla 45, sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada noormees, kes läbi kassaderivi. Kinnipidamisel selgus, et isik oli H.M, sündinud xxx, tema kotis olid Nike meestedressid, mis kuuluvad Prismale, mille eest isik ei tasunud (t.lk.4); tunnistaja E E ’i ütlused, et olles tööl 12.07.2008.a., Tallinna linnas, Kristiine Prismas, aadressil Endla 45 oma tööpostil valvekaamerate taga, nägi kuidas meesterahvas läks kabiini kahe dressipaariga ning väljus ühe paariga, mille pani riiulile tagasi. Lahkus kauba eest maksmata (t.lk.5); kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, et 12.07.2008.a. peeti kinni H.M (t.lk.17-20); kahtlustatava H.M-i ütlused, et temale on arusaadav milles teda kahtlustatakse. 12.07.2008.a. läks tema Kristiine Keskusesse asuvasse kauplusesse Prisma Peremarket kindla eesmärgiga varastada ükskõik millist kaupa ja nimelt: mingeid riideid, kuna pidi riideid vahetama. Läks müügisaali valmisriiete osakonda. Läks spordidresside juurde, võttis kaks Nike spordidressi ning läks proovikabiini. Ühed dressid keeras rulli ja pani fooliumist kotti, teise viis müügisaali tagasi. Fooliumkotti pandud spordidresside küljest pole tema turvaelementi eemaldanud, kuna selleks ei olnud vajadust, aga esimesed dressid võttis kõrvalejuhtimiseks, need viis tagasi. Läbi kassa läks kaupluse väljapääsu poole, jättes kauba eest tasumata. Kui väljus kauplusest, siis tuli tema juurde 2 turvatöötaja, kes palus minna turvaruumi kontrolliks. Täielikult kahetseb toimepandut, varastas, kuna ei suuda leida tööd seoses kõrge konkurentsiga tööturul (t.lk.22-26); asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.31-32); teatis H.M-i varasema karistatuse kohta (t.lk.7-13) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav H.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. H.M `ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.M `i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et H.M-i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. H.M kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, ka puudub isikul kindel sissetulek ( t lk. 29, 30). Rahalise karistuse mõistmine on välistatud H.M suhtes ka põhjusel, kuna H.M ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ( t lk.14-16) ning lisaks kuuluvad H.M ´ilt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine H.M suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik pani toime uue kuriteo kolme kuu möödumisel peale katseaja lõppemist. Ka ei ole H.M isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna H.M on eelnevalt karistatud reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole H.M suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna H.M ei ole teinud eelnevatest samalaadsetest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest H.M ( osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub H.M suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. H.M näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. H.M pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et temale mõistetud vangistust on võimalik mõista vangistuse alammäära lähedalt, kuna kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu on tagastatud, seega puudub kahju, ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. H.M ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3
2. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 283.30 krooni Arvestades H.M varalist seisundit (tasumata rahaliste kohustuste kogusummat) ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3