← Eesti

1-05-1717\13

Obsah (11)§ 61§ 118§ 200§ 257§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65§ 117§ 69

1-05-1717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2007a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1717 (0323 15000 76) Kohtunik Katrin Puhkason Rahvakoht

§ 61, Kr

MS § 306, 311-313 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi järgi V.G KrK § 107 lg 2 p 1 (

§ 118p 1, § 117) ja mõista temale karistuseks vangistus 5 /viis/ aastat ja 6 /kuus/ kuud. 2. Tunnistada süüdi järgi V.G Kr

K § 141 lg 2 p 1 (

§ 200lg 2 p 7)ja mõista temale karistuseks vangistus 3 /kolm/ aastat. 3. Tunnistada süüdi järgi V.G Kr

K § 188 (

§ 257

) ja mõista temale karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 5 viis aastat ja 6 /kuus/ kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 14 päeva(01.07.2002-14.08.2002.a),ärakandmisele kuulub vangistus 5 aastat 4 kuud ja 16 päeva

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.G ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab V.G-le katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7758). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on 05. oktoober 2007. a. 4.Tunnistada süüdi järgi Edgar Iltšuk KrK § 107 lg 2 p 1 (

§ 118

p 1, § 117) ja mõista

§ 61alusel karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta ja 28 päeva 5. Tunnistada süüdi järgi Edgar Iltšuk Kr

K § 141 lg 2 p 1 (

§ 200

lg 2 p 7) ja mõista

§ 61

alusel karistuseks vangistus 1/üks/ aasta.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 /üks/ aasta ja 28 päeva

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 28 päeva , ärakandmisele kuuluv karistusaeg vangistus 1/üks/ aasta.

§ 65lg 2 alusel mõista E.

Iltšukile liitkaristus suurendades mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18.05.2000.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra vangistus 1 aasta mõistes liitkaristuse vangistus 2 /kaks/ aastat.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1, 2, 4 alusel asendada Edgar Iltšuk mõistetud vangistus 730 päeva üldkasuliku tööga 1460k tunni ulatuses, arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 kuud, mille kestel E. Iltšuk peab järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja määrab Edgar Iltšukile üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt 85, Tallinn tel 6127758). 3 5. Tunnistada süüdi järgi DMuraviev KrK § 107 lg 2 p 1 (

§ 118p 1, § 117) ja mõista temale karistuseks vangistus 5 /viis/ aastat. 6. Tunnistada süüdi järgi DMuraviev Kr

K § 141 lg 2 p 1 (

§ 200

lg 2 p 7)ja mõista temale karistuseks vangistus 3 /kolm/ aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 5 viis aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11 päeva , ärakandmisele karistus vangistus 4 aastat 11 kuud ja 19 päeva

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui DMuraviev ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab D. Muravievile katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7758). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on 05. oktoober 2007. a. 7. Tunnistada süüdi järgi D.D KrK § 107 lg 2 p 1 (

§ 118p 1, § 117) ja mõista temale karistuseks vangistus 5 /viis/ aastat. 8. Tunnistada süüdi järgi D.D Kr

K § 141 lg 2 p 1 (

§ 200

lg 2 p 7) ja mõista temale karistuseks vangistus 3 /kolm/ aastat.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui D.D ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX,. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab D.D ile katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelder ( Tartu , Kalevi 1 tel 7500526). 4 Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
  1. oktoober
  2. a.
  3. Tõkendid: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  4. Asitõendeid ei ole.
  5. Välja mõista V.G-lt , Edgar Iltšukilt, DMuravievilt ja D.D-lt solidaarselt tsiviilhagi SIH 10 825 krooni.
  6. Välja mõista V.G-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud:: sundraha 9000 krooni /üheksa tuhat krooni/ ja määratud kaitsja tasu 16124.20 krooni , ekspertiisi asutuse kulud 3000 krooni solidaarselt Edgar Iltšuki, DMuravievi ja D.D-ga Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  7. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-05-1717), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
  8. Välja mõista Edgar Iltšukilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud:: sundraha 9000 krooni /üheksa tuhat krooni/ ja määratud kaitsja tasu 1606 krooni, ekspertiisi asutuse kulud 3000 krooni solidaarselt V.G , DMuravievi ja D.D-ga Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  9. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-05-1717), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
  10. Välja mõista DMuravievilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud:: sundraha 9000 krooni /üheksa tuhat krooni/ ja ekspertiisi asutuse kulud 3000 krooni solidaarselt V.G , Edgar Iltšuki, ja D.D-ga Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  11. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-05-1717), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
  12. Välja mõista D.D-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud:: sundraha 9000 krooni /üheksa tuhat krooni/ ja ekspertiisi asutuse kulud 3000 krooni solidaarselt V.G, Edgar Iltšuki, ja DMuravieviga Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  13. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-05-1717), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud). Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud: 5 V.G süüdistatakse selles, et tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta V I selle eest, et VI peksab oma abikaasat, sõitis koos DMuravievi, Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXX asuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.D teadmisel parkis VI oma sõiduautot XXX reg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VI isikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VI sõitis oma sõiduautoga XXX reg. nr. XXX garaažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel, vastavalt D.D teoplaanile ja eelnevalt antud juhtnööridele läks kella 23:30 paiku V.G koos DMuravievi, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga XXX asuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VI vastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja V Ipea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VI näkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VI rusikaga kuklasse ning peale seda V.G koos DMuravievi, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga peksid maha kukkunud V I jalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VI üliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi: raskekujulise ajupõrutuse ajusisese verevalumiga paremal oimusagaral, mis põhjustas pikaajalise komatoosse ja püsiva vegetatiivse seisundi (kõrgem närV tus puudus), siseelundite düstroofilised muutused ja kurtumuse. Tekitatud kehavigastuse tagajärjel suri VI teadvusele tulemata 30.10.2000.a. Sellise tegevusega tekitas V.G tahtlikult koos DMuravievi, Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga , VIüliraske eluohtliku kehavigastuse, millega põhjustas ettevaatamatusest VIsurma, mis on kvalifitseeritav KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Samuti süüdistatakse V.G selles, et tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta VI selle eest, et V I peksab oma abikaasat ning selleks, et lasta toimepandul paista röövimisena võtta V I ära mobiiltelefon, rahakott, dokumendid ja kell, sõitis koos DMuravievi, Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.D teadmisel parkis V I oma sõiduautot XXXreg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel, vastavalt D.D teoplaanile ja eelnevalt antud juhtnööridele läks kella 23:30 paiku V.G koos DMuravievi, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VI vastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VI pea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VInäkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VI rusikaga kuklasse ning peale seda V.G koos DMuravievi, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga peksis maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VI üliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi. Peale VIpeksmist otsisid V.G, DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov VI läbi ning vastavalt D.D juhtnööridele röövisid ebaseadusliku omastamise eesmärgil VI mobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1500 krooni, nahast rahakoti väärtusega 100 krooni koos dokumentidega ja käekella „Casio“. Sellise tegevusega röövis V.G tahtlikult koos DMuravievi, Edgar Iltsuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga VIkuuluva vara, kasutades VIkallal tema elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, mis on kvalifitseeritav KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. Samuti süüdistatakse V.G selles, et tema 23.06.2002.a. kella 12:00 ajal teostades oma tõelist õigust nõudis DS temale 17.06.2002.a. V.G poolt laenatud 1000 USD, mis oli 6 16 580 EEK, tagastamist ebaseaduslikus korras ja teostades samas oma oletatavat õigust nõudis DSpoolt lubatud tehingu teostamata jätmise eest hüvitust 3500 USD, mis oli 58 030 EEK ebaseaduslikus korras, lõi DS Tallinnas, Peterburi mnt.-l sõidutee ääres rusikaga näkku vastu vasakut silma ja rusikaga korduvalt rindu ning ei lasknud DS lahkuda haarates temal riietest ning rebides DS riietest ja õlast nõudis temalt võla tasumist. Samuti V.G samal päeval kella 13:00 ajal teostades oma tõelist ja oletatavat õigust Tallinna Lennujaama fuajees kohvikus koos Aleksandr Alipoviga nõudsid DS kogu võla summas 4500 USD, mis oli 74 610 EEK, tasumist ja ähvardasid samas DS ja tema perekonnaliikmeid vägivallaga, füüsilise arveteõiendamisega, võla tasumata jätmisel. Sellise tegevusega pani V.G toime kuriteo, oma tõelise ja oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras vägivallaga ja vägivallaga ähvardamisega, mis on kvalifitseeritav KrK § 188 järgi. DMuravievi süüdistatakse selles, tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat, sõitis koos V.G , Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga tema kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.Deadmisel parkis VIoma sõiduautot XXXreg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel vastavalt D.Deoplaanile ja eelnevalt antud juhtnööridele läks kella 23:30 paiku DMuraviev koos V.G, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VInäkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VIrusikaga kuklasse ning peale seda DMuraviev koos V.G, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga peksis maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VIüliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi: raskekujulise ajupõrutuse ajusisese verevalumiga paremal oimusagaral, mis põhjustas pikaajalise komatoosse ja püsiva vegetatiivse seisundi (kõrgem närV tus puudus), siseelundite düstroofilised muutused ja kurtumuse. Tekitatud kehavigastuse tagajärjel suri VI teadvusele tulemata 30.10.2000.a. Sellise tegevusega tekitas DMuraviev tahtlikult koos V.G , Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga , VIüliraske eluohtliku kehavigastuse, millega põhjustas ettevaatamatusest VIsurma, mis on kvalifitseeritav KrK § 107 lg 2 p1 järgi. Samuti süüdistatakse DMuravievi selles, et tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat ning selleks, et lasta toimepandul paista röövimisena võtta VIära mobiiltelefon, rahakott, dokumendid ja kell, sõitis koos V.G , Edgar Iltšuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga tema kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.D teadmisel parkis VIoma sõiduautot XXXreg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel, vastavalt D.D teoplaanile ja eelnevalt antud juhtnööridele läks kella 23:30 paiku DMuraviev koos V.G , Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VInäkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VIrusikaga kuklasse ning peale seda DMuraviev koos V.G, Edgar Iltšuki ja 7 Ilja Froloviga peksis maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VIüliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi. Peale VIpeksmist otsisid V.G , DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov VIläbi ning vastavalt D.D juhtnööridele röövisid ebaseadusliku omastamise eesmärgil VImobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1500 krooni, nahast rahakoti väärtusega 100 krooni koos dokumentidega ja käekella „Casio“. Sellise tegevusega röövis DMuraviev tahtlikult koos V.G , Edgar Iltsuki, Ilja Frolovi ja D.D-ga VIkuuluva vara, kasutades VIkallal tema elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, mis on kvalifitseeritav KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. Edgar Iltšuki süüdistatakse selles, et tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat, sõitis koos DMuravievi, V.G , Ilja Frolovi ja D.D-ga DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.D teadmisel parkis VIoma sõiduautot XXXreg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel vastavalt D.D teoplaanile ja juhtnööridele läks kella 23:30 paiku Edgar Iltšuk koos DMuravievi, V.G ja Ilja Froloviga XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VInäkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VIrusikaga kuklasse ning peale seda Edgar Iltšuk koos DMuravievi, V.G ja Ilja Froloviga peksis maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VIüliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi: raskekujulise ajupõrutuse ajusisese verevalumiga paremal oimusagaral, mis põhjustas pikaajalise komatoosse ja püsiva vegetatiivse seisundi (kõrgem närV tus puudus), siseelundite düstroofilised muutused ja kurtumuse. Tekitatud kehavigastuse tagajärjel suri VIteadvusele tulemata 30.10.2000.a. Sellise tegevusega tekitas Edgar Iltšuk tahtlikult koos DMuravievi, V.G , Ilja Frolovi ja D.D-ga , VIüliraske eluohtliku kehavigastuse, millega põhjustas ettevaatamatusest VIsurma, mis on kvalifitseeritav KrK § 107 lg 2 p1 järgi. Samuti süüdistatakse Edgar Iltšuki selles, et tema 27.06.2000.a. ühiselt ja kooskõlas D.D teoplaaniga „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat ning selleks, et lasta toimepandul paista röövimisena võtta VIära mobiiltelefon, rahakott, dokumendid ja kell, sõitis koos V.G , DMuravievi, Ilja Frolovi ja D.D-ga DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’iga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS” AS garaažihoone juurde, kus D.D teadmisel parkis VIoma sõiduautot XXXreg. nr. XXX. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge!“ Seejärel, vastavalt D.D teoplaanile ja eelnevalt antud juhtnööridele läks kella 23:30 paiku Edgar Iltšuk koos V.G , DMuravievi ja Ilja Froloviga XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VInäkku vastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VIrusikaga kuklasse ning peale seda DMuraviev koos V.G, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga peksis maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VIüliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi. Peale VIpeksmist otsisid Oleg 8 V.G, DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov VIläbi ning vastavalt D.D juhtnööridele röövisid ebaseadusliku omastamise eesmärgil VImobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1500 krooni, nahast rahakoti väärtusega 100 krooni koos dokumentidega ja käekella „Casio“. Sellise tegevusega röövis Edgar Iltšuk tahtlikult koos V.G , DMuravievi, Ilja Frolovi ja D.D-ga VIkuuluva vara, kasutades VIkallal tema elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, mis on kvalifitseeritav KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. D.D süüdistatakse selles, et tema omades tahtlust ja teoplaani „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat, ühiselt ja kooskõlastatult DMuravievi, V.G , Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga sõitis 27.06.2000.a. DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’ga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juurde, kuna teadis, et VIpargib oma sõiduautot XXXreg. nr XXXgaraažikooperatiivis „GS“ AS. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D V.G-le, DMuravievile, Edgar Iltšukile ja Ilja Frolovile VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge“, jäädes ise ootama garaažihoone lähedale pargitud sõiduauto valge XXX’i juurde. Seejärel, kella 23:30 paiku vastavalt D.D teoplaanile ja juhtnööridele läksid V.G , DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VIvastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VIrusikaga kuklasse ning peale seda DMuraviev, V.G , Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov peksid maha kukkunud VIjalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid VIüliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi: raskekujulise ajupõrutuse ajusisese verevalumiga paremal oimusagaral, mis põhjustas pikaajalise komatoosse ja püsiva vegetatiivse seisundi (kõrgem närV tus puudus), siseelundite düstroofilised muutused ja kurtumuse. Tekitatud kehavigastuse tagajärjel suri VIteadvusele tulemata 30.10.2000.a. Sellise tegevusega tekitas D.D tahtlikult koos DMuravievi, V.G , Edgar Iltšuki, Ilja Froloviga, VIüliraske eluohtliku kehavigastuse, millega põhjustas ettevaatamatusest VIsurma, mis on kvalifitseeritav KrK § 107 lg 2 p1 järgi. Samuti süüdistatakse D.D selles, et tema omades tahtlust ja teoplaani „anda õpetust”, läbi peksta VIselle eest, et VIpeksab oma abikaasat ning selleks, et lasta toimepandul paista röövimisena andis juhtnöörid V.G-le, DMuravievile, Ilja Frolovile ja Edgar Iltšukile võtta VIära tema mobiiltelefon, rahakott, dokumendid ja kell, ühiselt ja kooskõlastatult DMuravievi, V.G, Edgar Iltšuki ja Ilja Froloviga sõitis 27.06.2000.a. DMuravievi kasutuses olnud sõiduautoga valge XXX’ga Tallinnas, XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juurde, kuna teadis, et VIpargib oma sõiduautot XXXreg. nr XXXgaraažikooperatiivis „GS“ AS. Garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoone juures andis D.D V.G-le, DMuravievile, Edgar Iltšukile ja Ilja Frolovile VIisikukirjelduse, näitas ette garaažihoonesse viiva trepi, kust tuli üles minna, ütles korruse, vahekäigu ja garaažiboksi numbri, näitas kui VIsõitis oma sõiduautoga XXXreg. nr. XXXgaraažihoonesse ning ütles: „ta on kohal, minge“, jäädes ise ootama garaažihoone lähedale pargitud sõiduauto valge XXX’i juurde. Seejärel kella 23:30 paiku vastavalt D.D teoplaanile ja juhtnööridele läksid V.G , DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov XXXasuva garaažikooperatiivi „GS“ AS garaažihoonesse kolmandale korrusele, kus esimeses vahekäigus kõndides vastutulevale VIvastu, ütles V.G garaažibokside nr 9 ja 10 juures „vaata milline elektrikilp“ ja VIpea pööramisel osutatud suunas lõi V.G rusikaga VIvastu lõuga, misjärel lõi DMuraviev VI rusikaga kuklasse ning peale seda DMuraviev, V.G, Edgar Iltšuk ja Ilja 9 Frolov peksid maha kukkunud lebavat VI jalgadega kehasse ja pähe, millise tegevusega tekitasid V I üliraske kehavigastuse, mis põhjustas eluohtliku seisundi. Peale VI peksmist otsisid V.G, DMuraviev, Edgar Iltšuk ja Ilja Frolov VI läbi ning vastavalt D.D juhtnööridele röövisid ebaseadusliku omastamise eesmärgil VI mobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1500 krooni, nahast rahakoti väärtusega 100 krooni koos dokumentidega ja käekella „Casio“. Sellise tegevusega röövis D.D tahtlikult koos V.G , DMuravievi, Ilja Frolovi ja Edgar Iltšukiga VIkuuluva vara, kasutades VIkallal tema elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, mis on kvalifitseeritav KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: Kohtulikul uurimisel süüdistatavad DMuraviev süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1, § 141 lg 2 p 1 järgi, Edgar Iltšuk süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 järgi ja D.D süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 end süüdi ei tunnista. V.G süüdistuses § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 ja KrK § 188 järgi tunnistab end süüdi täielikult. 27.06.2000.a. Tallinnas, XXXGaraažikooperatiivi „GS” AS garaažihoones VIpeksmises - 28.06.2002.a. Ida politseiosakonna kriminaalosakonna inspektor D. Velbaumi ettekanne teatest, et Mustamäe Kiirabihaiglas on VLI s.XXX.a, kes oli läbi pekstud oletatavasti XXX. Haiglasse saabumisel oli VI väga raskes seisundis ja mittekontaktne. I on katki löödud pea vasakul pool ning hulgaliselt põrutushaavu. Tõend tervisliku seisundi kohta esitatakse 29.06.2000.a Sündmuskohal asub GÜ . Valvuri kes 27.06.2000 vastu 28.06.2000 a. valves oli ja kes avastas I, arvab, et videomagnetofoni lindile salvestatud peaks olema salvestatud inimesed ,kes oletatavasti I läbi peksid. (I k, tl 63-64). - Mustamäe Haigla neuroloogia osakonna teated, et VI on haiglas alates 28.06.2000 diagnoosiga peaaju põrutus, kooma. Mustamäe Haigla teade I neurokirurgia teade, et kuni 02.
  14. on haiglas viibinud alates 28.06.2000.a VI diagnoosiga peaaju põrutus, kooma. Näo põrutus. Toodud 28.0.2000 kell 01.10 kiirabi poolt XXX garaažist vägivalla tunnustega. Koheselt teatatud ka avarii korrapidajale (I k, tl.71, 192). - Tunnistaja VS kinnitab kohtuistungil, et töötas 2000.a garaažikooperatiiv„GS” valvurina. Hoone oli viiekorruseline ja asub XXX. Hoone esimesel korrusel asus baar, kuid sinna pääses vaid väljapääsu juurest Tööl oli tavaliselt kaks valvurit, üks väljapääsu, teine sissepääsu juures . Valvuri ruum oli ühes ruumis, sissepääsu ja väljapääsu juures. V. It nägi tol õhtul klla 21.00 või 22.00 ajal sisse sõitmas garaaži, ristküsitlusel kinnitab, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused on täpsemad.. Tema boks asus 3-ndal korrusel , boks 9 või
  15. Õhtul tuli keegi ülevalt ja teatas seal on inimene pikali maas. Koridoris oli pime, kuid nägi maas lamamas meest, kes oli raskes seisundis. Ta lamas külje peal, näoga vastu maad, hingas raskelt, tal olid krambid ja näos suured „sinikad“ Mees lamas boksi juures, kus seisis ta auto. Hiljem videosalvestisi läbi vaadates oli näha, et umbes 10 minutit enne seda, kui teatati üleval maaslamajast, olid neli võõrast inimest kahekaupa väljunud - Garaažikooperatiivi „GS” AS sissesõiduruumis asetseva valvevideokaamera videosalvestus 2l videokassetil, mis salvestati 27.06.2000.a., asitõendi vaatlusprotokoll 07.07.2000 ja väljatrükid videosalvestusest (I k, tl. 93, 94, 95-107)., milles fikseeritud kell 23.22.53 sõiduauto XXXXXX, tagaplaanil pick-up auto. Kell 23.24.42 sisemise garaažikoridori I korruse vaade, nähtav XXX XXX juures, ülemistele korrustele viiva treppi suunas läheb noormees (äratuntav E. Iltšuk). XXX sõiduauto juures seisavad kaks noormeest. Kell 23.24.51 mööduvad kolm meest XXX autost. Kell 23.29.17 on tulevad neli meest ülemistele korrustele viiva trepi juurest esimesele korrusel asuva sõiduauto XXX juurde., salvestisel fikseeritud ka kella 22.39.24-22.40.21 ajal sõiduauto XXX juures viis meest(Äratuntavad V.G, V.Shutov, E.Iltšuk, D.Muravjov). Videosalvestised vaadati kohtuistungil läbi,. - Tunnistaja VF kinnitab kohtuistungil, et 2001.a asus XXX garaažiühistu hoones baar väljasõidu kõrval. Mäletab, et garaažiesimees palus vaadata baari turvakaamera videosalvestisi, kuna garaažis 10 oli surnud mees. Videosalvestisest kedagi ära ei tundnud. Neil oli turvakaamera väljas , mis näitas autode sisenemise, väljumise ja baari ukse kohta. Mäletab, et kord öösel või hommikul turvamees kutsus teda ja ta nägi vist teise korruse garaažipõrandal noormeest lamamas. №ormees lamas näoga allapoole, vigastusi ei näinud, kuid nägi verd. Ta häälitses katkendlikult kähinal . Autotee laskumisest kuni boksini olid justkui veretilgad. Näitas seda ka politseile, kes saabus kohale peale kiirabi lahkumist. Kutsuti kiirabi. - Tunnistaja JK kinnitab kohtuistungil, et kusagil viis aastat tagasi, kui ta oli oma garaažiboksis – XXX3-ndal korrusel õhtusel nägi vahekoridoris maas arvatavasti pikuti maas üks mees. Kuid lähemalt ei näinud, sest oli hämar. Enne seda boksis olles kuulis paar minutit kestvat madinat ja kähmlust, karjumist ei mäleta. Kuid välja minna ei julgenud. Kui vaikseks jäi, läks vaatamata ja sinna tuli veel üks vene rahvusest mees, kes läks ka helistama. - Tunnistaja VP( üle kuulatud D. Muravievi kaitsja L.Olovjanišnikovi taotlusel) kinnitab kohtuistungil, et tal oli 2000.a ostnud XXXgaraaži boks nr 34 . See asus 3-ndal korrusel . Mäletab juhtumit, mis oli 2000.a . Oli oma garaažiboksis, kui kuulis kära, inimesed jooksid. Siis hoidis keegi väljastpoolt tema ust kinni umbes 2-3 minutit.. Kuulis, karjet, keegi hüüdis : aidake Seda hüüti, kui kuulis jooksumüdinat. Siis kui midagi toimus, hoiti tema ust kinni. Auto seisis tal uksest 1 m kaugusel ja ei saanud ust avanemast takistada.. Kui ta garaažist välja sai, siis kuulis, et keegi jookseb ära. Jooksis maaslamava mehe juurde ,tal olid silmad kinni ja oigas. Oli näha, et ta on raskes seisundis, Maas lamas inimene ja oigab. Ta oli kössis vist paremal küljel, peaga väljapääsu poole. Läks kohe alla I korrusele valvuri juurde ja palus kutsuda kiirabi. - VI isiku kohtuarstlik ekspertiisiaktis nr 1833, 26.09.2000.a. antud arvamuse kohaselt Mustamäe Haigla haigusloo nr. 12164 andmetel esines V. I raskekujuline ajupõrutus, sellele järgnenud sügava pikaajalise kooma ja püsiva vegetatiivse seisundiga (kõrgem närV tus puudub). Välistest vigastustest esines massiivne nahaalune verevalum vasaku oimu piirkonnas. Kehavigastus põhjustas eluohtliku seisundi ja on raskusastmelt üliraske. Võis olla tekitatud ööl vastu 28.06.200 löögist mingi kõva tömbi esemega vastu vasaku oimu piirkonda (I k tl 190-191); - VI’i arstlik surmatõend nr 51031, surmaaeg 30.10.2000.a. kus surmapõhjusena märgitud siseelundite düstroofilised muutused pikaajalise kooma vegetatiivse seisundiga, surma algpõhjus peaaju põrutus 28.06.200 Tallinnas Kärberi 8 garaažikooperatiivis oma boksi eest leitud läbipekstuna, suri Tallinna Diakoonia Haiglas 20.20.2000.a. ja surmatunnistus 02.11.2000 nr. DL 0199346 surma põhjus sama mis surmaaktis. (I k, tl. 211, 212); - VI laiba kohtuarstlik ekspertiisiaktis 1119, 02.11.2000.a. antud arvamuse kohaselt oli VI surma põhjuseks peaaju põrutus ajusisese verevalumiga paremal oimusagaral, mis põhjustas pikaajalise komatoosse ja püsiva vegetatiivse seisundi (kõrgem närV tus puudub) siseelundite düstroofilised muutused ja kurtumuse. Surma põhjustasid varem tekitatud (28.06.2000.a) kehavigastused pea piirkonnas, võrreldes isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 1833, 26.09.2000.a V. I pole vahepeal kehavigastusi tekitatud /I kd tl 224-227/. Kohtulikul uurimisel määratud täiendkohtuarstliku ekspertiisi aktis nt. 16 21.08.2007.a arvamuse kohaselt oli : VI surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kestva aju kooma kesknärvisüsteemi kahjustusega vegetatiivsete funktsioonide säilimise foonil; Sedastatud pea vigastuste kompleks võib-olla tekitatud kas löögist/löökidest, kannatanu kukkumisest vastu kõvu pindu, kusjuures tõenäosem on selle teke nimetatud jõudude koostoimest, see on kannatanu kukkumisest vastu kõva laia pinda löökidest põhjustatud lisajõu mõjul; Kohtuarstlike meetoditega ei ole võimalik eristada verevalumist esile kutsunud vigastuse mehhanismi, kuna verevalum markeerib mehaanilise jõu rakenduskohta sõltumata sellest, kas tegemist on löögiga või kukkumisega antud kehapiirkonnaga vastu kõva pinda.; Koljusisesed verevalumid võivad ja sageli moodustuvad esmas-jõu (löögi, kukkumis-pinna) rakendumisele vastassuunaliselt, kuna peaaju omab sõltuvalt ajukolju ehituse iseärasusest teatavat liikumisruumi ning seetõttu mõjuvad talle järskudel asendi muutustel inertsjõud. Nende toimel võivad ajukoes tekkida vigastused ja verevalumid tegelikust jõu rakenduskohast eemal või selle vastaspoolel – antud juhul verevalum pehmetes kudedes vasakul ja koljuõõne sisesed vigastused paremal. 11 Ekspertiisiaktides 111/02.11.2000 ja 1833/27.09.2000.a kasutatud väljendid „laialdane nahaalune verevalum (vasaku oimu piirkonnas) ja „massiivse nahaaluse verevalumiga vasaku oimu piirkonnas)“ on kirjeldava iseloomuga ning sõltumata erinevate ekspertide sõnastusviisist sama tähenduslikud; VI viibis peale kehavigastuste tekitamist 28.06.2000.a. kuni surma saabumiseni 30.10.200 erinevates raviasutustes Mustamäe Haiglas, Keila Haiglas ja Diakoonia Haiglas kokku enam kui 4 kuud. Nimetatud ajavahemiku jooksul elaval inimesel tavaliselt välised vigastused – nahahaavad, nahaalused verevalumid jmt. paranevad ning kui neid nende tekitamise järgselt kirjeldatud ei ole, siis eksperdi käsutusse antud dokumentides teisi vigastusi VI kirjeldatud ei ole /tl. V kd/ Kannatanu SH(VI abikaasa) annab kohtuistungil ütlusi, et VI töötas 1998.a. firmas N ekspediitorina. Tema kasutuses oli isiklik sõiduauto ja firma liisitud auto XXX, mida mees parkis alati enda garaažis XXX. Mäletab, et boks oli 3-dnaldnaldnal korrusel vasakut kätt. 27.06.2000.a õhtul kella 20-21.00 vahel teatas abikaasa, et peab käima as asju ajamas ja jõuab koju kella 22.0023.00 vahel. Hiljem sai juhuslikult teada, et mees pidi Shutoviga kohtuma. Kuid mees koju ei tulnud, ta helistas mobiilile, kella 01.00 ajal oli mobiil välja lülitatud Selgitab, et sel ööl kaotas ta teadvuse. Hommikul toibudes helistas tööle, kella 11.00-12.00 ajal helistatihelistatihelistati garaažist ja teatati, et mees on reanimatsioonis. Haiglas oli mehel nägu tugevasti paistes. Mees lamas Mustamäe haiglas, hiljem Keila ja haiglas ja Hiiul Diakoonia haiglas, mille kulud nad ämmaga tasusid. Mees suri teadvusele tulemata. Tsiviilhagi on 10 852 krooni, millest 5200 krooni moodustab VI hooldus- ja ravikulu EELK Tallinna Diakoonia haiglas ja 5652 krooni moodustab VI matusekulu (I k, tl. 213, 214-221, 222). Politseist sai tagasi kõik mehe asjad, välja arvatud käekell ja mobiil. Mobiil tagastati politseist hiljem. Kinnitab, et mees suhtles Shutoviga, vahel käisid ka nende suvilas. Eitab, et oleks kellelegi rääkinud omavahelistest suhetest mehega. Nende suhted olid tavapärased, konflikte eriti ei olnud, arusaamatused lahendati verbaalselt. Kriminaalasja materjalidega tutvudes sai teada, et Shutov oli lasknud meest „õpetada „ selle eest, et viimane teda peksvat. Ta pole kunagi kellelegi sellist asja rääkinud, sest seda pole olnud. Ei mäleta, et oleks ise rääkinud V N sellest, et ta ei soovi mees saaks firma liisinguga auto. (I k, tl. 81-84, II k, tl.5-7); - Tunnistaja VNkinnitab, et töötas koos V Iga OÜ-s N L V. I oli logistik ja töö tõttu pidi vahel ka õhtusel ajal sõitma Paldiskisse, kui sinna olid tulnud veoautod, et dokumente üle andma. Kunagi 1999.a või hiljem, paar päeva enne V.I sünnipäeva (30.06) ei ilmunud ta tööle. Nad otsid teda võimalikest kohtadest aga ei leidnud..Samal päeval kella 15.00 või 16.00 ajal helistati Kiirabihaiglast, et VI on seal. Kohe läksid haiglasse. VI oli kunstliku hingamise all. Ta oli läbi pekstud, nägu oli paistes. Vahepeal hakkas küll ise hingama, kuid oli jätkuvalt koomas ja
  16. novembril suri. Kui nad käisid tema garaažiboksis, leidsd tema auto tagaistmelt kapi veodokumente. Ilmselt pidi ta õhtul minema neid viima. Muud ei märganud. Kuid valvur, kes neile boksi avas, rääkis vaid , et videovalve oli fikseerinud nelja meest sisenemas garaaži ja paari minuti pärast väljumas V. I oli rahulik ja intelligentne inimene, kellel kellegagi konflikte polnud. Kas Shutov sel päeval tööl oli, kui V kaduma jäi, ei tea, sest Shutov töötas garaažis, kontor aga oli XXX. Shutov lahkus töölt paar kuud peale V. I surma. Millised olid V. I suhtes abikaasa, ei tea. Kuid ristküsitlusel kinnitab kohtueelseid ütlusi (I k, tl. 65, II k, tl. 2-4). Kinnitab, et I abikaasa kunagi helistas ja rääkis, et ei soovi, et V. I võtaks firma liisinguga autot. - Tunnistaja JG kinnitab kohtuistungil, et töötas koos V.I Samas firmas töötas ka V. Shutov, algul autojuhina, hiljem autojuhtide mehaanikuna. Vahetevahel V.Shutov aitas V. It tööülesannete täitmisel. Nad suhtlesid vahepeal omavahel isegi perekonniti, kuid umbes 2 kuud enne juhtumist oli aru saada, et midagi oli muutunud ja suhted olid vaid tööalased. V. I oli ekspediitor, tal tuli vormistada asse sissetulevatelt laevadelt transiitdeklaratsioone. Seda tuli teha nii hommikul kui õhtul. Ühel hommikul juunis või juulikuul, aastat ei mäleta, helistas VI naine ja sai teda, et meest ei ole tööl. Lõuna ajal selgus, et V. I on raskes seisundis haiglas. Naine ütles, et ta on läbi pekstud ja peatraumaga haiglas Õhtul käisid töökaaslastega teda reanimatsioonis vaatamas. Eelmisel päeval pidi VI minema lepingut allkirjastama, millal ta seda pidi tegema ei tea. (II k, tl. 8); 12 - Tunnistaja JT kinnitab kohtistungil, et töötas koos V Iga .Ta oli ekspediitor, kes tegeles rahvusvaheliste vedudega Rootsi suunas. Seetõttu viibis ta tihti Paldiski as kauba ümberlaadimisel. V. Shutov töötas garaažijuhatajana. Omavahelised suhted olid kõigil head. Kuid mäletab, et mingil ajal VI ja V. Shutovi suhted muutusid. Mäletab, et tol korral kui tööl V. It otsisid helistasid ta naisele, hiljem helistas naine, et V on haiglas. Käisid V. It haiglas vaatamas. Ta nägi õudne välja, näol olid sinikad, pool pead paistes, ta oli tugevasti läbi pekstud. Teab, et V. I kasutas firma liisitud sõiduautot XXX, mida parkis XXX. punases garaažis. V. Shutov kasutas tumesinist või tumerohelist sõiduautot XXX. - Tunnistaja PK kinnitab kohtuistungil et 2000.a rentis paar kuud autosid välja, tavaliselt 24-ks tunniks. Rentnikud tulid ise autole Õismäe Lukoili parklasse järele.. Kunagi rentis Dima Muravjovile ühel või kahel korral auto, kas punase XXX või valge XXX.Dima (Muraviev) tuli autot rentima ühel korral koos Olegiga . - Tunnistaja AP kinnitab kohtuistungil, et 2000.a rentis lepinguga endale tuttavalt 5-6 päevaks punast värvi sõiduauto XXX XXX. Selle autoga sõitis ta esimesel mitu korda koos E. Iltšuki ja I. Froloviga ja tüdrukutega ka Harku järve ääres, viimaste ettepanekul.. Kord tuli sinna üks valget värvi auto, kus olid võõrad inimesed (Osutab V.G-le ja D. Muravievile). Nad rääkisid E. Iltšuki ja I. Froloviga. Kuna E.Iltšuk ja I. Frolov ütlesid, et neil on tegemist, sõitsid nad O. Gontšarenkoga ära. Mingi aja möödudes helistas E. Iltšuk või I. Frolov, et ta võtaks nad Järveotsa poe juurest peale. Järveotsa poe juures olid peale E.Iltšuki ja I. Frolovi need samad mehed, kes enne olid Harku järve äärde autoga sõitnud – Dima ja Oleg. Nad olid jalgsi. Koos neljakesi või kolmekesi sõideti autoga Mustamäele, autos oli temaga koos veel O. Gontšarenko. Keegi läks Vilde teel maha. E. Iltšuki ja I. Froloviga sõitsid edasi Mustamäe teele V-kordse maja juurde, kus nad väljusid ja rääkisid kellegagi. Mingi mobiilimüügi jutt autos oli. Teab, et Igori nimeline mees ostab mobiile kokku. Pärimise peale, kus nad vahepeal käisid, nad midagi konkreetset ei vastanud, rääkisid , et olid käinud linnas ja Lasnamäel.(I k, tl. 134-137, II k, tl. 71-74); - Aleksei Plešakovile V.G fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 20.12.2002.a (II k, tl.75-76), millest nähtub, et tunneb fotol 3 ära mehe, kes oli 27.06.2000a valges sõiduautos, kellega kohtusid Iltšuk ja Frolov ja kellega koos nad ära sõitsid. - AP DM fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 20.12.2002.a (II k, tl.77-78), millest nähtub, et fotol nr. 3 tunneb ära mehe, kes oli valges sõiduautos, millega Iltšuk ja Frolov koos ära sõitsid. - Tunnistaja OG on 04.12.2002.a andnud ütlusi (ütlused avaldati KrMS § 291 p 4 alusel) , et 27.06.2000 kella 19.00 ajal helistas tuttav Aleksei, et tuleb autoga ja koos Edgari ning Iljaga talle järele ja lähevad sõitma. Sõiduautos Audi olidki noormehed, kellega sõideti Harku järve äärde. Keegi helistas kas Iljale või Edgarile, lepiti kokku kohtumises vist Dimaga Harku järve ääres.Umbes poole tunni pärast sõitis sinna valget värvi VW, kus istus kaks meest. Edgar ja Ilja rääkisid nendega. Egar ja Ilja sõitsid nende noormeestega ära, palusid neid oodata neid. Kuna neid kaks tundi ei tulnud, helistas Aleksei neile mitu korda ja siis lepiti kokku , et kohtuvad Järveotsa kaupluse juures. Mõne aja pärast sõitiski kaupluse juurde seesama auto. Üks neist meestest oli ennem järve äärde sõitnud, teine oli võõras. Mõlemad mehed olid umbes 25-30 aastased, üks oli veidi pikem, lühem oli täidlasem. Tundub , et heledate juustega mees, keda poisid jutu sees Dimaks,. Autost tuli nende autosse üks noormees, kuid teda ei oska kirjeldada. №ormees, kes autot XXX juhtinud, palus end viia Tammsaare ristmikuni. Kui see noormees oli väljunud, sõitsid Mustamäele. Edgar ja Ilja käisid umbes 10 minutit ära ja pärast viis Aleksei kõik koju. (I k, tl. 127-128; II k, tl. 48-49); - Tunnistaja IA on andnud ütlusi (ütlused avaldati KrMS § 291 p 4 alusel) kinnitab, et mäletab 2000.a juunikuu lõpust, ühel õhtul hüüdis väljast keegi teda ja kaks noormeest palusid tal välja tulla. On neid noormehi varem näinud. Nad pakkusid mobiiltelefoni müüa ja veensid, et see ei ole varastatud, vaid kuulub neile. Ta ostis selle 400 krooni eest. №ormehed sõitsid ära autoga XXX. Telefoni müüs ajalehe kaudu edasi. (II kd tl. 65-66); - IA Edgar Iltšuki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 20.12.20002.a (II kd tl 67-68), millest nähtub, et ta on fotol nr 2 noormehe, kellelt ta 2000.a juuni lõpus ostis mobiiltelefoni №kia 13 3110, samuti tunneb fotode järgi ära Ilja Frolovis ära noormehe kellele müüs telefoni (tl 69-70 II kd/... Tunnistaja NA(S ) on 18.11.2004.a andnud ütlusi, et mitu aastat tagasi ostis ajalehe kuulutusel ühelt vene keelt kõnelevalt meesterahvalt mobiiltelefoni №kia 3110 1000 krooni.Mees väitis, et see on tema telefon. Nädala aja pärast aga helistati politseist ja ta andis selle telefoni politseile üle (ütlused avaldatud KrMS § 291 p 4 aluse II kd tl 142-143). Tunnistaja ütlused langevad kokku - N S (A ) mobiiltelefoni №kia 3110, IMEI koodiga XXX võetuse määruse ja võetuse protokollis fikseerituga, millest nähtub, et N.Sikora on vabatahtlikult üle andnud asitõendi - telefoni №kia 3110 IMEI koodiga XXX (I k, tl. 129, 130, 131-132), mis peale vaatlust tagastatud S. Iale ; -Edgar Iltšuki ütluste seostamine olustikuga 01.08.2000.a sündmuskohal Tallinnas, XXXasuvas garaažihoones ja fototabel ütluste seostamisest olustikuga sündmuskohal XXX. 18 (I k, tl. 150-158); - V.G ütluste seostamine olustikuga sündmuskohal Tallinnas, XXXasuvas garaažihoones ja fototabel ütluste seostamisest olustikuga 05.08.2002.a sündmuskohal – XXX(II k, tl. 25-32), kuhu ta koos D.Muravievi, V.Shutovi ja kahe noormehe Ilja ning Edgariga . V.Shutovi juhatusel läksid 3ndale korrusele läksid, kui peksti ühte meest. - DMuravievi ütluste seostamine olustikuga 31.01.2003.a sündmuskohal Tallinnas, XXXasuvas garaažihoones, kus osutab kusagil kõrgemal korrusel hoidis kinni garaažiboksi väravat sissekäigust paremal, kusagil vahekäigu keskel.(II kd tl 107-110). - DMuravievile Edgar Iltšuki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 31.01.2003.a (II kd tl. 111-112), milles D. Muraviev tunneb fotol nr. 2 ära noormehe, keda kohtas XXX. kioski juures koos Frolovi ja V.G-ga ja oli V.G ning Frolovi juures, kui nad peksid garaažis, ei mäleta, kas see noormees ka peksis. - Ilja Frolovi (sünd. 11.07.1982.a surmaakti nr.2125 30.05.2002.a kinnitatud koopia - surma põhjus – mehaaniline lämbus-poomine- enesetapp /II kd tl.35/. Süüdistatav V.G annab ütlusi kohtuistungil, et D. Muravievi tunneb umbes aasta enne juhtumist garaažis.V. Shutovit tunneb aastaid, tema naine on Muravievi õde. E.Iltšukiga on vaid paaril korral kohtunud Muravievi kaudu. Ilja Frolov oli E.Iltšuki tuttav 27.06.2000.a sõitis koos Muravieviga valget värvi sõiduautol Golf, mis oli Õismäel oleva Paveli oma. Kella 19.00 ajal helistas keegi Muravievile ja ta ütles, et on vaja sõita kokku saada Edgriga. Nad sõitsid Harku järve äärde, kuhu saabus ka punane Audi. Seal oli vist neli inimest. Muraviev väljus Edgari ja tema tuttava juurde vestlema. Kui ta umbes 10 minuti pärast nende juurde läks, oli jutt sellest, et kellelegi on vaja anda õpetust kusagil Lasnamäel. Edgar pidi sõbraga (I.Frolov) minema boksi Gigant ja lööma paar korda seda inimest, keda näidatakse Seda kohta pidi näitama Muraviev ja Shutov. Harju järve ääres tuli Muravievile telefonikõne, ta ütles, et rääkis Shutoviga ja peab linna sõitma kohtumisele. Nad sõitsid Muravieviga tema kodunt läbi ja tulid linna Ohvitseride Maja juurde koos Edgari ja I.Froloviga. Seal väljus Muraviev Shutovi sõiduauto juurde – must XXX, nad vestlesid lühikest aega Nad istusid kõik neljakesi Shutovi autosse ja sõitsid kohale, ei tea nimetada aadressi. Edgar ja Shutov väljusid, läksid boksi sissepääsu juurde. Shutov pidi näitama autot, millega see inimene sõidab. sest viimane pidi näitama. Enne selle inimese tulekut sisenesid nad kõik hoonesse, sest Shutov pidi näitama vahekäiku, kus on selle inimese garaaž. II korrusel näitas Shutov seda vahekäiku, kus garaaž on, see oli esimene vahekäik vasakule. Seepeale läksid tagasi välja hoone nurga taha. Shutovi jutust sai aru, et see mees peksab oma naist. Shutov ise jäi autosse. Muraviev tegi talle ettepaneku minna koos Edgari ja Iljaga, sest inimene on pikemat kasvu ja võib osutada tugevamaks, noormehed võivad tappa saada. Ta nõustus minema kui Muraviev ka tuleb. Viimane soostus. Nad läksid kõik sinna vahekäiku. №ormees tuli helerohelise autoga XXX. Kui noormees neile vahekäigus vastu tuli, siis hakkas ta rääkima kilbist, seejärel lõi teda vastu lõuga ja kehasse. Mees kõikus, kuid ei kukkunud, vajus väravate juurde paremale küljele ja kattis end kätega Algul peksid neljakesi teda ja surusid 15-20 sekundiga massiga kannatanu jalust maha. Ta tahtis teda lüüa jalaga, kuid ei suutnud säilitada tasakaalu ta kukkus selili. Sel momendil läks Muraviev eemale, hoidis mingeid väravaid.. Kuidas Iltšuk lõi, ei näinud. Kuid püsti tõustes nägi, et Edgari sõber hüppab mehel pea peal ja tiris ta kraest eemale. Samuti tiris kõrvale Iltšuki. Sest kannatanu oli juba pikali ja kägardunud ja ei kaitsnud ennast. Shutov oli käskinud neil kannatanult asju – mobiil ja rahakott võtta, et imiteerida röövimist Ta 14 võttis mehelt käe pealt käekella sinise valgustusega. Kõik võtsid midagi, võimalik et tema võttis ka rahakoti, kellelgi nägi rahakotti. Ristküsitlusel kinnitab, et eeluurimisel antud ütlus, et rahakoti võttis D.Muraviev võib olla õige /tl. 119 üleval II rida II kd/. Käekella võttis Muraviev hiljem ta käest ära ja viskas minema, samuti viskas Muraviev rahakoti Õismäel autost välja. Nägi Edgaril mobiili. Ristküsitlusel kinnitab, et eeluurimisel antud ütlused: „Kuna Shutov oli palunud lavastada röövimist, siis mina võtsin mehe jopetaskust välja mobiiltelefoni №kia“ ja andsin telefoni edasi Iljale, kuna oli kokkulepe, et kõik omastatud asjad saavad olema Ilja ja Edgari omad“ /tl 119 alt 4-rida II kd/ võib tegelikkusele vastata. Tema jättis algul kella endale, sest see meeldis talle.. Peale seda kõik väljusid, istusid sõiduautosse Golf. Ohvitseride Maja juures Shutov väljus. Sõitsid Õismäele. Seal Edgar koos sõbraga väljus, ei mäleta, kas tema viis koju Muraviev või Edgar sõbraga. Paar päeva peale sündmust kohtus Muravieviga, kes uuris Edgari ja tema sõbra käest kuidas saada tagasi telefon, mille nad maha müüsid, sest telefoni kaudu võis politsei kindlaks teha, kes selle müüs. Kinnitab kohtuistungil, et Muravievilt kuulis, et Shutov pakkus selle peksmise eest raha. Ristküsitlusel kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi: „ Pärast ütles Muraviev, et maksis Iljale või Edgarile raha kas 1500 või 2000 krooni „/ kd II tl 119 keskel/. Muraviev rääkis ka Shutovil on seda peksmist vaja. Kui nad olid hoone nurga taga, siis Shutov palus, et me seda meest kellegi naise poolt tervitaks. Hiljem kuulis Shutovilt, et see pekstud inimene suri ära. Varemalt peale juhtumit kuulis Shutovilt, et see inimene oli sattus haiglasse. Ähvardas, et kui ta kusagil midagi räägib, siis on teada, mida temast saab. Lisab, et kunagi aastaid tagasi pani Shutov ta pagasiruumi ja sõitis niimoodi autoga ringi.. Süüdistatav DMuraviev selgitab, et tunneb Shutovit ja V.G 1999.a, kuid praegu ei suhtle V.G-ga, sest alatu inimesena rõõnab tema kohtus. Kinnitab, et 27,.06.2000.a rentis valget värvi sõiduauto Volkswagen Pavelilt Õismäel. Kella 19.00 ajal helistas Shutov, et kohtuda ja minna piljardisaali. Koos V.G-ga sõitsid Ohvitseride maja juurde. Enne seda oli Harku järve ääres kohtunud I.Frolov ja E. Iltšukiga, kellega oli paar kuud tagasi tutvunud. Seal oli ka punane Audi, üks tütarlaps ja üks noormees, kes oli rooli taga. Kui nad autoga linnas ringi sõitsid, helistasid poisid, et Lasnamäel ja nad sõitsid sinna. Nad sõitsid ka Lasnamäele ühe kioski juurde, kus Frolov ja Iltšuk palusid, et neile õlut ostetaks.V.G tegi ettepaneku minna I korrusel asuvasse baari, kuhu tuli siseneda peavärava kaudu. Kuid seal pikk järjekord ja nad tulid tagasi. Kui juba hämarduma hakkas nägi, et Frolov, Iltšuk ja V.G läksid garaaži sissepääsu suunas Kuna V.G ja Frolov pärast alkoholi tarvitamist käituvad mitteadekvaatselt, tekkis tal kahtlus ning järgnes neile. Teisel või kolmandal korrusele vahekäigus tuli neile vastu üks umbes 28 aastane mees. V.G näitas paremal asuva elektrikilbi peale ja kõik pöörasid pea sinna ning V.G lõi kannatanut, kes sai sellest löögist selili kukkus, lõi pea vastu maad . Ta nägi, et paremat kätt boksis põleb tuli ja väravate taga on inimene, garaaži ees seisis Moskvitš 2140SL. Ta läks selle ukse juurde ja surus jala vastu. Praost nägi, et seal on vanem inimene umbes 60 aastane. ning ütles, et ta istuks veidi garaažis. Väidab, et kartis, et V.G koos Froloviga võivas tunnistajata hakata peksma. Kui kannatanu oli selili, siis V.G seisis ta kohal ettekummardunult peksis teda kahelt poole näkku. Tema seisis neist eemal, samuti Iltšuk Kui V.G õstis jala tagasi hakkas kannatanut Frolov peksma jalgadega pea näo ja oimu piirkonda.V.G tahtis veel jalaga lüüa, kuid libises ja kukkus kannatanu rindkere peale. Nägi, et inimene, kes tahtis garaažist välja minna, läks tagasi boksi. Jooksu pealt hüppas üle kannatanu ja haaras Frolovil kraest ning tõmbas kannatanust eemale. Frolov kukkus. Nägi kui V.G võttis kannatanu käe pealt käekella ja Frolov mobiili. Tema võttis Iltšukil varrukast ja tõmba minema.. Hiljem autos nägi Frolovi käes ka rahakotti. Nädal hiljem Koplis ühes baaris andis V.G talle kuldketi ja kella hoida. Selle käekella viskas ta ära. Frolovi jutust sai aru, et telefoni olid nad ära müünud. Frolovi ja Iltšukiga oli peksmisest juttu pärast seda kui nad politseisse sattusid. Shutovi käest kuulis mõni päev hiljem, et tema töö juures peksti samal tänaval garaažis inimene läbi, millest tegid järelduse, et see oli sama mees. Shutov saigi loost teada, kui nad autoga tagasi sõitsid. V.G ja Frolov hakkasid tehtuga hooplema. Kui ta hiljem V.G-ga kohtus, siis teatas, et vahekäigus läbipekstud mees oli Shutovi töökaaslane. V.G aga naljatas, et kui politsei ta kätte saab, siis ütleb, et tema Shutov tellisid selle peksmise. Seda juhul, kui tema peaks V.G vastu 15 ütlusi andma. V.G ise on rääkinud, et ta on suur kriminaalautoriteet ja tal on vägev katus. Temal aga on kaks last. Süüdistatav Edgar Iltšuk kinnitab kohtuistungil, et tundis Ilja Frolovi lapsepõlvest. D. Muravievi ja V.G tunneb 2000.a.Shutovit ei tunne. Tundub, et näeb kohtus esmakordselt. Külla aga suhtles 2000.a tihedalt Ilja Frolovi ja Aleksei Plešakoviga. Ka 27.06.2000.a sõitsid A. Plešakovi ja O. Gontšarenkoga sõiduautol Audi ringi. Tol korral olid nad Harku järve ääres ja kohtusid vist juhuslikult seal Muravievi ja V.G-ga, kes olid sinna sõitnud sõiduautoga VW Golf.. Rääkisid niisama. Siis tuli Iljale kõne tütarlapselt Dianalt, kes elab Lasnamäe ja nad sõitsid V.G ja Muravieviga linna. Kesklinnas väljusid nad autost ja istusid bussi peale, et sõita Lasnamäele. Ristküsitlusel kohtueelsel uurimisel 02.08.2000.a antud ütluse kohta /tl. 167 I kd ülevalt neljas rida/ „ Mina , Ilja , Dima ja Oleg istusime Volkswagenisse ja sõitsime mööda Järvevana teed Lasnamäele.“ Vastuolu selgitab, et oli alaealine kui teda politseisse viidi, ühelt poolt avaldas survet politsei, teiselt poolt V.G. Talle tehti elektrišokki ja anti peksa.. Tema kirjutas vaid protokollile alla. Veidi aega suhtlesid Dianaga, kuid viimane neid korterisse ei kutsunud ja nad läksid punaste garaažide juurde. Üritasid osta suitsu ja õlut. Kui nad bussipeatusse läksid, sõitis mööda VW Golf ja Ilja peatas Auto. Seal olid V.G ja Muraviev. Nad aitasid neil õlut osta Siis oli vaja tualetti minna ja nad läksid kõik neljakesi I korrusel asuva baari, kuid seal oli nii palju rahvast. Nad läksid välja tagasi, kui ka seal oli rahvast ja siis otsustasid asjad kusagil garaažis ära ajada. Nad läksid teisele või kolmandale korrusele vahekäiku. Seal tuli neile vastu üks kõhetu prillidega mees. Kui ta oli V.G-ga kohati jõudnud, siis V.G ütles mehele vaata elektrikilpi ja samal ajal andis külglöögi vastu pead. Löök oli tugev ja mees lendas vastu garaaži ja kukkus põrandale. V.G koos Froloviga jätkasid peksmist. Ilja peksis jalgadega vastu pead, lõi vähemalt kümme korda ja V.G jalgadega kehasse. Siis hakkas Frolov mehe peal hüppama, hüppas õhku ja siis jalgadega pähe. V.G peksis jalgadega kõhu piirkonda. Muraviev seisis garaaži juures, kus ennem oli tuld näha ja hoidis jalga ust kinni. Hiljem Muraviev selgitas, et hoidis ust sellepärast kinni kartes, et kui mees välja tuleb, võib V.G teda peksma hakata. Tema seisis neist vähemalt 3 meetrit eemal. Ja oli nähtust šokis. Kui V.G nägi, et Ilja hüppab mehe peal, siis tõukas ta Ilja eemale. Muraviev tuli võttis tal käest kinni ja viis minema. Ilja ja V.G kohmitsesid selle mehe juures, nagu oleks otsinud midagi. Pärast nägi Ilja käes telefoni. V.G aga pani autos kella käe peale. Muraviev käskis tal võõras kell ära visata. Samuti riidles Muraviev Iljaga, et see mehe peal hüppas. Ristküsitlusel kohtueelsel uurimisel antud ütluste osas (tl 168 II kd pöördel „“Dima ja Oleg hakkasid karjuma Ilja peale, öeldes talle, et sa pingutasid üle,… Dima ütles Iljale, et teda oli vaja peksta nii, et see mees haiglasse satuks, mitte aga tappa“ seletab seda sellega, uurija tahtis karjääri teha ja ise kirjutas, alla kirjutades ei lugenud ta neid ütlusi üldse läbi.. V.G käes nägi autos ka rahakotti., Muraviev oli roolis V.G pöördus tema ja Ilja juurde ja ütles, et kui keegi saab midagi toimunust teada, siis nendega juhtub sama, mis äsja garaažis. Siis helistas Plešakov ja ütles, et on Järveotsa juures. Sõitsid sinna. V.G tuli ka Plešakovi autosse ja palus end Akadeemia tee juures välja lasta. Ilja ütles, et telefon on vaja maha müüa ja nad sõitsid ühe mehe juurde Mustamäe, kes ostab telefone kokku. Lasid autosignaali ja mees tuli välja Telefoni eest anti Iljale kas 400 või 500 krooni. Raha kulutasid kolmekesi ära. Mõne kuu pärast kuulis Ilja käest, et see mees on surnud. Süüdistatav Vadim Shutov selgitab, et tunneb Muravievi ja V.G 90-ndatest aastatest. Muravieviga mängisid koos jalgpalli. Töötasid koos kaugveoautojuhtidena. E.Iltšukki nägi alles kohtuistungil. I.Frolovi nimi ei ütle midagi. V Iga töötasid koos transpordi- ja logistika firmas. V naine lasi tema naisel ülirõivaid õmmelda. Kuulis, et neil perekonnas probleeme, kuid ei tea lähemalt. 27.06.2000.a pidi ta olema vastas kahel praamil, mis saabusid Rootsist. Ajasid asju nii Paldiski as kui ka kesklinna as. Samal õhtul pidid ka Muravieviga kohtuma. Tööautoga XXX sõitis Ohvitserida Maja juurde kohtuma Muravieviga. Viimane tuli sinna ühe heleda VW Golfiga koos V.G-ga. Rohkem seal inimesi polnud. Otsustati minna piljardit mängima ja sõitsid Lasnamäele. XXX. peatusid ühe kioski juures. Seal olid poisid ja nad hakkasid suhtlema. Keegi pakkus välja minna garaažikooperatiivis olevasse baari sööma. Läksid viiekesi Kuid seal oli palju rahvast ja nad tulid tagasi kioski juurde. Poisid võtsid veel õlut ja siis tahtsid tualetti minna. Nad läksid garaaži kooperatiivi. Nad oli ära umbes 5-6 minutit. Nende käitumine oli üleskeeratud ja 16 emotsionaalne. Jutt oli kellegi läbi peksmisest. Keegi noorematest poistest ja V.G uhkustas, mida nad paari minutiga said nii palju raha teenida. V.G oli käe peal kell ja veel virvendas mobiil, teisi poisse ta ei tundud. Linnas Ohvitseride Maja juures istus oma tööautosse ja sõitis Koplisse. Järgmisel päeval VItööle ei ilmunud, firma hakkas teda otsima. Muravievi käest kuulis, et seal garaažis oli neile vastu tulnud üks mees, keda V.G oli löönud. Ja veel käitus üks noorukitest mitteadekvaatselt ning peksis meest. Muraviev ise oli ühest garaažiboksis väljunud vanemat meesterahvast tagasi toppinud, et teistele ette ei jääks. Ta teadis, et VIhoiab oma autot XXX. garaažis. Sel õhtul V. Isotovi autot seal ei näinud.. 23.06.2002.a. omavoli DS suhtes - DS avaldus (III k, tl. 3-4,mille s DSavaldab, et 17.06.2002.a võttis V.G-lt laenuks 1000 USD, leppimata kokku tagastamise tähtajas, kuid ei saanud raha kohe tagastada. 22.06.2002.a tekitas Orehovski talle kehavigastusi, nõudes tagasi juba 4500 USD samal päeval ja 1000 USD hiljem. Ähvardas füüsilise arvete õiendamisega tema enda ja perekonnaliikmete suhtes. 26.06.2002.a tagastas V.G-le 1000 USD, kuid viimane nõudis ka 4500 USD. Kannatanu DS selgitab kohtuistungil, et tema ei mäleta neid asjaolusid sündmusest, mille tõttu V.G ja A.Alipoviga kokku puutus. Tal oli 21.08.2006.a liiklustrauma. Kohtueelsel uurimisel andis asja kohta ütlusi, kuid praegu ei meenu sellest midagi. Kinnitab, et teab V.G ja Alipovit. Kinnitab, et kui tal oli XXX. firma kontor, siis käisid V.G ja Alipov. Prokuröri taotlusel kannatanule tema esialgse avalduse esitamisel, kinnitab, et avalduse on allkirjastanud tema /tl. 3 III kd – avaldus politseile 28.06.2002.a), kuid ei mäleta mille kohta, samuti on alla kirjutanud ülekuulamisprotokollile 10.07.2002.a/ tl 74-75 III kd/, kuid kinnitab, et ei tea kinnitada ega eitada seda, mida on ta tol ajal avaldanud. . V.G vastu mingeid pretensioone ei ole. Samuti avaldab, et tunnistaja Vladimir Kon, äi on tegelikult I grupi invaliid, ei ole liikumisvõimeline. Kannatanu DS antud ütlusi antud kohtueelsel uurimisel, kuivõrd ta ei eita ega kinnita neid. Oma seisundi kohta on esitanud tõendid:. - Ida –Tallinna Keskhaigla patsiendikaart 21.08.2006.a,et Jõe tn. 9 maja ees sai löögi sõiduautolt, diagnoos õla-ja õlavarre kontusioon, rindkerekontusioon, põlve lahtine haav /tl 243-244 IV kd / Prokuröri ja kaitsja taotlusel avaldatud kannatanu DS kohtueelsel antud ütluste kohaselt laenas ta tõepoolest raha 17.06.2002.a V.G-lt, sest üks tema tuttav soovis just selleks päevaks raha 1000 USD V.G tõi talle tema kontorisse selle raha, kuid täpset tagastamisaega nad ei määranud. Ise kavatses järgmine päev tagastada. Ta andis raha tuttavale, kes pidi järgmisel päeval raha tagastama, kuid enam temaga kontakti ei saanud. Peale 18.06.2002.a hakkas Oleg talle helistama. Kui nad 22.06.2002.a äia Vladimir Koniga Peterburi mnt. sõitsid , peatas Oleg auto. Väljunud hakkas Oleg teda sõimama ja lõi vastu vasakut silma rusikaga. Ja paar korda rindu. Ta üritas oma autosse istuda, kuid Oleg rebis teda riietest. Kui tal õnnestus autosse istuda, hoiatas, et võib tulistama hakata ja sõitis minema. Kui Oleg hiljem helistas soostus temaga kohtuma kella 13.oo ajal Lennujaamas. Oleg tuli kohale ühe mehega ja kohe sõitis veel üks mees kohale. Nad ähvardasid teda füüsilise arvete õiendamisega, mida võidakse kasutada ka pereliikmete poolt. Nõuti, et ta tagastaks 4500 USD. Selgitusel , et pole sellist summat, nõudsid temalt passi ja auto tehnilist passi panti. Samal päeval sõitsid koju tema passi järele ja kodus andis ta V.G-le üle 7000 krooni, mille kohta sai allkirja ja 26.06.2002.a andis V.G-le üle 1000 USD. Kodus kirjutas Olegi nõudmisel ja teise mehe ette dikteerimisel võlakirja, et on võtnud V.G-lt võlga 4500 USD 22.06.2002.a. 1000 USD tagastab 25.06.2002.a ülejäänud summa kohustub tagastama 28.06.2002.a . Samas järgmisel ülekuulamisel 01.07.2002.a kinnitab, et võttis tõepoolest ettemaksu 17000 krooni – 1000 USD Orehovski käest, et osutatava teenuse auto Mercedes C klassi oma nimele rendile võtmise eest .Selleks pidi ta 18.06.2002.a sõitma Riia linna. 1000 USD maksis V.G-le ära ja passi sai tagasi. (tl 5-9, 10-13, 74-77, 115-118 III kd ) - Tunnistaja TA selgitab kohtuistungil, et tunneb V.G endisest ühisest elukohast. Selgitab, ei mäleta enam üksikasju kohtumisest ühel suvisel lõuna ajal Peterburi mnt., kui nad koos V.G-ga autoga sõitsid. Seal nägid DS autot XXX, mis on küllaltki silmatorkav, sest neid autosid on Tallinnas vähe. Mõlemad autod peatusid. Rääkisid ja DS sõitis ära. Millest nad 17 V.G-ga rääkisid, ei kuulanud, mingit löömist ei olnud. Samas kinnitab, et kinnitab, et S temalt võlgu võtnud raha, kuid ei mäleta kas enne või pärast seda kohtumist. - T A V.G fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 03.07.2002.a (III k, tl. 36), millest nähtub, et tunnistaja on fotol nr. 3 ära tundnud Olegi nimelise meesterahva, kes juunis 2002.a Leningradi mnt. auto juures rääkis D . - Tunnistaja VK on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi (ütlused avaldati KrMS § 291 p 3 alusel), et 24.06.2002.a hommikul viis DS teda oma autoga Tallinnast Arukülasse mööda Leningradi mnt. Ootamatult sõitis nende auto kõrvale tumedat värvi sõiduauto, millest hakati D kätega vehkima.. D peatus ja väljus autost. Teisest autost hüppas välja kaks meest, kellest juht, keda võib ära tunda, rääkis valjult D millestki. Seejärel aga hakkas see mees Dmitrit näkku ja kehasse lööma. Rebis riietest ja nõudis, et D istuks tema autosse. Teine mees oli rahulikult kõrval seisnud, kuid siis hakkas ka nõudma, et D istuks nende autosse. .D rebis end lahti ja istus autosse ning nad sõitsid ära. .Kodus nägi, et tal olid särginööbid eest. Uuesti kodunt väljudes rääkis D kellegagi telefonil ja ütles, et sõidavad Lennujaama. Seal läks ta hoonesse. Auto juurde tuli see noormees, kes eelnevalt oli Dmitrit löönud ja vabandas tema ees, et nii välja kukkus. D pidavat olema võlgu tema tuttavtele ja ei anna raha tagasi. Ta seletas, et need võlgnikud ähvardavad teda. Seepeale lubas ta ise D anda selle raha, et järgmisel päeval selle summa kätte saaks. №ormees läks samuti Lennujaama hoonesse. D käest kuulis, et viimane on 1000 USD võlgu. Umbes 20 minuti pärast tulid kõik(umbes 2-3 inimest) hoonest koos D välja. See noormees istus D kõrvale autosse ning sõideti D juurde koju. Tema jäi autosse. Umbes 15 minuti pärast tuli D ja nad sõitsid XXX. (III k, tl. 40-43) ; - Vladimir Kon’ile V.G fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll04.07.2002.a (III kd tl.. 44), millest nähtub, et ta tunneb fotol nr. 3 ära isiku, kes 24.04.2002.a Leningradi mnt. peksis D. Silinit ja hiljem Lennujaama juures pöördus tema poole, kui tas ootas D. S . - Võetuse määrus ja võetuse protokoll 12.07.2002.a mille kohaselt Olga Orehhovskaja andis vabatahtlikult välja DS poolt kirjutatud võlakirja V.G-le ja Olga Silinale kuuluva sõiduauto XXX tehnilise passi nr XXX A osa (III k, tl. 9192, 93-94); - Asitõend – DS poolt omakäeliselt kirjutatud võlakiri , et tema laenas V.G-lt 4500 USD. Tagasimakse tähtaeg 24.06.2002.a – 1000 USD ja kuni 28.06.2002,.a 3500 USD Panti jättis sõiduauto XXX XXX dokumendi. Allkiri (III k, tl. 82) - Asitõendid - sõiduauto XXX reg. nr .XXX tehnilise passi nr XXX osa, DS poolt omakäeliselt kirjutatud võlakirja ja V.G allkirja valgel paberilehel, et on 7000.- krooni ja 10 000.krooni saanud on fikseeritud vaatlusprotokollis (lisa fototabel asitõenditest (III k, tl. 97-103) Süüdistatavana V.G tunnistab oma süüd ja annab ütlusi, et tunneb DS2001.a Ta laenas D. Silinile 1000 USD. Viimane pidi tooma kohe auto. Selle raha laenas ta isikult, kes soovis autot. Laenu kohta Siliniga kirjalikku lepingut algul ei teinud. Raha Silin tagasi ei toonud ja kahe nädala pärast nägi linnas D. Silinit sõitmas, sõitis talle järele. D. Silin väljus ise autost ja rääkis midagi, et oli haiglas ja pole raha võimalik kohe tagasi anda. Ta tahtis D. Silinit oma autosse panna, et teda viia selle inimese juurde, kes raha andis. D. Silin üritas ära joosta .Ta haaras tal särgist kinni, kraest haarates riivas ta rusikas DSpõsesarna. Silin jooksis ära oma autosse ja sõitis minema. Oli eelnevalt öelnud talle, et need on tõsised inimesed kelle käest ta laenuks raha võttis. Ta käis DSjuures kodus, kuid seal kedagi polnud ja teel Arukülasse helistas DSise. Lepiti kokku kohtuda Lennujaamas. Tal oli autos ka A. Alipov ja T. Andreitšenko vend. Lennujaama juures seisiski DSsõiduauto. Ta selgitas olukorda autos istunud DSsugulasele ja Lennujaamas istusid kohviku laua taha – tema, D. Silin A. Alipov ja Andreitšenko. DStegi ettepaneku sõita tema koju, kus ta annab võlakirja ning pakkus passi, kuid see pidigi kodus olema.Samas ütles ka, et kui ei saa raha, siis müüb oma auto maha või paneb panti.. A.Alipov ei sekkunud jutusse. Ta vaid toetas teda sellega öeldes Silinile, et nii ei teha, kui inimesed nõuavad raha ja tema peidab end.. Tema sõitis Silin autos ja A. Alipov sõitis tema autoga. Ta tegi ettepaneku, et Silin tooks ise korterist valge lehe, kuid Silin ise kutsus nad korterisse, kus Silin kirjutas võlakirja 1000 USD ja 3000 USD peale, sest seda nõu tõigi Silin 1000 USD ära, ei mäeta, mis rahakursis. Passi tagastas Silinile. Kuhu jäi võlakiri ei tea, võimalik, et see jäi A. Alipovi kätte, sest viimane aitas sõnastada võlakirja teksti sest ta on juurat 18 õppinud. 3000 USD nõudis raha laenaja, kes Silini pärast oli Riiga sõitnud ja kaks päeva lubatud autot oodanud. Süüdistatav Aleksander Alipov selgitab kohtul, et tema mingit initsiatiivi ei näidanud DSvõla küsimuses. Kui nad sõitsid Silini elukohta, läks kaasa sellepärast, et tal paluti Silinile seletada, kuidas õigesti võlakirja koostada. Samuti ütles V.G-le, et kui ta laenu tagastab, siis andku viimane allkiri Silinile. - Kohtumäärusega
  17. jaanuaril 2007.a on kriminaalmenetlus osaliselt A. Alipovi suhtes tema süüdistuses KrK § 188 (

§ 257) järgi lõpetatud Kr

MS § 202 lg 1,2 alusel avaliku menetlushuvi puudumisel /tl 236 IV kd/. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus uurinud kohtulikul uurimisel eelpoolkirjeldatud tõendeid ja hinnates neid kogumis, leiab, et V.G süü § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 ja § 188 järgi, DMuravievi süü KrK § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 järgi, Edgar Iltšuki süü KrK § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 järgi ja D.D süü KrK § 107 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 järgi on tõendatud. Süüdistatavatele kvalifitseeritud kuriteod on ette nähtud karistatavate tegudena ka Karistusseadustiku §-de 118 lg 1 (tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega põhjustati oht elule, § 117 teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest), § 200 lg 2 p 7 – võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupi poolt, ning § 257 – omavoli. esitatud Tuvastatud faktilised asjaolud, et VIsuri 30.11.2000.a Diakoonia Haiglas pea kinnise tömp trauma kestva aju kooma kesknärvisüsteemi kahjustusega vegetatiivsete funktsioonide säilimise foonil /kohtuarstlik täiendekspertiisi arvamus /.Ekspertarvamuse kohaselt pea vigastuste kompleks võib-olla tekitatud kas löögist/löökidest, kannatanu kukkumisest vastu kõvu pindu, kusjuures tõenäosem on selle teke nimetatud jõudude koostoimest, see on kannatanu kukkumisest vastu kõva laia pinda löökidest põhjustatud lisajõu mõjul. Kohtuarstlike meetoditega ei ole võimalik eristada verevalumist esile kutsunud vigastuse mehhanismi, kuna verevalum markeerib mehaanilise jõu rakenduskohta sõltumata sellest, kas tegemist on löögiga või kukkumisega antud kehapiirkonnaga vastu kõva pinda ja koljusisesed verevalumid võivad ja sageli moodustuvad esmas-jõu (löögi, kukkumis-pinna) rakendumisele vastassuunaliselt, kuna peaaju omab sõltuvalt ajukolju ehituse iseärasusest teatavat liikumisruumi ning seetõttu mõjuvad talle järskudel asendi muutustel inertsjõud. Nende toimel võivad ajukoes tekkida vigastused ja verevalumid tegelikust jõu rakenduskohast eemal või selle vastaspoolel – antud juhul verevalum pehmetes kudedes vasakul ja koljuõõne sisesed vigastused paremal. V. I viibis peale kehavigastuste tekitamist 28.06.2000.a. kuni surma saabumiseni 30.10.2000 erinevates raviasutustes 4 kuud. Eksperdi käsutusse antud meditsiini asutuste dokumentides teisi vigastusi V Ikirjeldatud ei ole .Mustamäe Haigla neuroloogia osakonna teatel saabus V. I haiglasse kell 01.10 XXX. 18 garaažist vägivalla tunnustega. Haigla diagnoos: peaajupõrutus, näo põrutus, kooma. 27.06.200o.a XXXgaraažikooperatiivi „GS“ II korruse vahekäigus maaslamava VI leidnud tunnistajad (V. Pazuhhin, J.Kask ,V. Sokolov ja V. Filatov) kinnitavad, et VIlamas parema külje peal, kössis, näoga vastu maad, kähises, hingas raskelt, oigas, näos suured verevalumid. Kiirabi toimetas VIhaiglasse 28.06.2000.a kell 01.10. Tunnistajad J.Kask ja V. Pazuhhin kinnitavad, et vahetult enne maaslamava mehe leidmist olid nad samal korrusel oma garaažiboksides ja kuulsid „kähmluse“ hääli, appikarjet, madin kestis 2-3 minutit, seejärel oli kuulda jooksumüdinat.. V. Pazuhhini boksi ust hoiti väljast mõni aeg kinni. Süüdistatav D. Muraviev kinnitab, et hoidis mõni aeg boksi ust, kust valgus paistis kinni, kuid motiveerib seda sellega, et kartes V. It peksvaid V.G ja I. Frolovi hoogu sattununa oleksid ka võimalikke tunnistajaid rünnata Ilja Frolov on 30.05.2002 sooritanud enesetapu. On tuvastatud faktiline asjaolu, et V.Ilt peksmises vara ja äravõtmises isikud ei tundnud teda varem. Süüdistatav V. Shutov töötas koos V. Iga ja teadis nii tema kasutuses olevat sõiduautot XXXkui ka tema garaažiboksi asukohta. V. Shutopvi kasutuses oli samuti firma autp XXX. XXXI korrusel oleva turvakaamera videosalvestisest, on näha kell 23.22 sõiduauto XXXXXX. Tagaplaanil sõiduauto pick-up 030 LAB. Selle sõiduauto juures seisavas kaks noormeest, kell 23.29.17 tulevad sõiduauto juurde 4 meest, kellest on tuntavad V.G , D. Mureviev ja E. Iltšuk. 19 Videosalvestiselt ajavahemikus 22.39-22.40 on nimetatud sõiduauto juures viis meest, kellest äratuntav ka V. Shutov. Süüdistatavat ei vaidlusta oma kohaoleku fakti nimetatud paigas. Kannatanu S. Hapajeva ütluste kohaselt sai ta politseist mehe asjad, tagasi, mobiiltelefon aga tagastati hiljem. Tunnistaja N. Afonina (Sikora) on 28.07.200 üle andnud telefoni №kia 3110, mille oli ostnud ajalehe kuulutuse järgi tundmatult meesterahvalt. Tunnistaja IAon fotode järgi tundnud ära E. Iltšukis ja I. Frolovis noormehed, kes telefoni №kia 311 2000.a ühel juunikuu lõpul õhtul talle müüsid. Tunnistaja Pavel Kodalov kinnitab, et on rentinud 200.a D.Muravievile 24-ks tunniks sõiduauto. Süüdistatav V.G on üheselt andnud ütlusi, et päeval oli D. Muravievi kasutuses sõiduauto VW Golf, millega nad ringi sõitsid. Mingil ajal helistas Muravievile Shutov ja siis sõitsid nad Harku järve äärde, kust tulid autosse kaks noormeest Edgar ja Ilja, keda Muraviev tundis, kuulis enne jutuajamist, et kellelegi on Lasnamäel vaja õpetust anda. Koos sõideti linna, kus Ohvitseride maja juurest tuli peale V. Shutov ja sõideti ühe garaaži juurde, kus esimesel korrusel oli ka baar. Jutt oli Edgar ja tema sõber löövad ühte meest ja pärast tuleb mõni asi ära võtta, et imiteerida röövimist. Shutov pidi näitama autot ja kohta kuhu see mees tuleb Garaažis näitaski V. Shutov teisel korrusel vasakut kätt boksi esimese vahekäigus. Seejärel läks Shutov ise autosse. Kui mees helerohelise XXXga tuli, läksid nad neljakesi vahekäigus vastu ja tema lõi meest esimesena, mees küll kõikus, kuid ei kukkunud, algul peksid kõik teda ja surusid massiga kannatanu jalust maha. Seejärel üritas ta jalaga lüüa, kuid kukkus tasakaalu kaotades kukkus ise selili. Sel momendil läks Muraviev eemale hoidma üht garaažiust kinni. Kui ta püsti tõusis nägi, et Edgari sõber Ilja hüppab maaslamava mehe peal ja tiris ta eemale, samuti tiris eemale Edgari. Ta võttis mehelt kella ja taskust mobiili, mille andis Iljale, võimalik , et rahakoti võttis Muraviev. Peale seda sõitsid autoga linna, kus Shutov Ohvitseride maja juures väljus. Nemad sõitsid Õismäele, kus .Tunnistab tahtlust omastada käekella, kuid Muraviev viskas kella ja rahakoti minema, samuti uuris, kellele müüdi telefon, et seda kätte saada, sest selle kaudu võis politsei neile jälile saada. Kinnitab küll , et kuulis Muravievi käest, et Edgarile ja Iljale lubati peksmise eest raha. Hiljem kuulis, et see mees sattus haiglasse ja suri. O.Orehhiovski ütlused sündmuse kulgemise suhtes langevad kokku ka teise tunnistajate ütlustega. A.Plešakov ja O. Gontšarenko, kes kinnitavad, et Harku järve äärde sõitis Dima valget värvi söiduautoga VW Golf, seal oli veel üks mees. Vesteldi Edgari ja Iljaga ning peale seda poisid sõitsid selle autoga minema. Poisid palusid neid oodata. Kuna aega läks tunduvalt rohkem, kui nad olid öelnud, siis lõpuks saanud Edgariga telefoniühenduse sõitsid nad Järveotsa kaupluse juurde, kuhu tuli seesama auto poistega ja teiste meestega. Ühe neist viisid nemad ka Mustamäele, seejärel Edgar ja Ilja läksid ühe Mustamäe mehe juurde, kellele müüsid telefoni, mille eest saadud raha kulutati bensiini ja söögi peale .Süüdistatavad V. Muraviev, V.Shutov ja E. Iltšuk kinnitavad, et nemad ei osalenud V. I peksmises ja asjade võtmises. Ja V.G lihtsalt rõõnab nende peale. Samas on vastuolus E. Iltšuki ütlustes kohtus ja kohtueelsel uurimisel, kus ta on väitnud, et Harku järve äärest sõitsid mööda Järvevana teed Lasnamäele, mida E. Iltšuk selgitab uurija karjerismiga asja uurimisel ja tema psüühilise ja füüsilise mõjutamisega (elektrišokk) asub kohu seisukohale et selles lõigus ei vasta see tegelikkusele. Asjaolu millist teed mööda Lasnamäele sõideti ei oma mingit tähendust, et selliste ütluste andmiseks hakata kahtlustatavat mõjutama. Küll aga riimuvad selles osas ütlused ka kaassüüdistatavate G. Muravievi ja V.Shutovi ütlustega, et nemad sõitsid D.Muravievi Harku järve äärest kahekesi linna ja hiljem Shutoviga ringi sõites helistasid poisid, et nad Lasnamäel ja juhuslikult sinna kanti sõites neid kioski juures, mis asus garaaži läheduses.. Samas ka A. Plešakov on kinnitanud, et Edgar ja Ilja palusid end oodata Harku järve ääres, sest lubasid umbes 40 minuti pärast tagasi tulla, kuid ei tulnud. Telefoni pärimisele vastati, et neil läheb veel aega. Poisid helistasid mitu tundi hiljem, lepiti kohtumine Järveotsa kaupluse juures. E. Iltšuki ütluste kohaselt tema ei löönud V. It ega võtnud temalt ühtegi asja, seda tegi Ilja Frolov. Kannatanu olevat peale V.G esimest lööki kohe peaga vastu põrandal kukkunud. D. Muraviev väidab samuti, et tema ei löönud kannatanut ega võtnud asju. Nähes kuidas I. Frolov maaslamava mehe peal hüppab, jooksis juurde hüppas üle mehe ja tiris I Frolovi eemale ning ja edasi tõmbas eemalseisva Edgari kaasa väljapääsu juurde. Vaid V.G ja I Frolov kiitlesid autos sellega, mida nad olid lühikese ajaga teeninud. Garaažis olnud tunnistajate ütluste kohaselt kestis nn. kähmlus, madin 2-3 minutit, oli kuulda appi hõiget ja jooksumüdinat. Vahetult peale sündmust kannatanut näinud isikud nendivad, et tal oli näos 20 laiad verevalumid, töökaaslastest tunnistajad, kes käisid V.It haiglas vaatamas nendivad, et ta oli läbipekstud (V.Nezgovorov, J.Tjukovkina). Asjaolu, et sellise raske seisundi puhul nagu V. I haiglas oli – koomas, ei fikseeritud meditsiinidokumentides teisi tervisekahjustusi, ei tee kohtu arvates välista nende olemasolu, kui tunnistajad on neid kirjeldanud. Nimelt kirjeldatud V. I välimus annab tunnistust intensiivsest löömisest. Sündmuste kulg ja tuvastatud faktilised asjaolud annavad tunnistust Süüdistatav V.G ütlustega kokkulangevust, et V. It peksti teadlikult kavatsetult, kuid kellelgi tahtlust polnud surma põhjustada, asjad hõivati selleks, et imiteerida seda röövimisena Keegi peale V. Shutovi kannatanut ei tundnud. I. Frolovi tegevus (hüppamine maaslamaja pea peale) väljus juba kavatsetusest, mistõttu kohustas ta teoplaani teostajaid vaid tekitama vigastusi, mis pole ohtlikud elule. Seega süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt teootsusele. Seega on kaastäideviijaks ka isik, kes hoiab ühtsest tahtlusest hõlmatud kuriteo koosseisutunnustele tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr. 3-1-19704 kohaselt on kuriteo objektiivsest küljest oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivsest küljest eeldabki see ühist teootsust. Kohus leiab et süüdistatavatel ühine teootsus oli. Vastavalt V.Shutovi plaanile, kutsuti D. Muravievi poole teo toimepanijaiks Ilja Frolov ja Edgar Iltšuk, kes sellega nõustusid, seda näitab ka süüdistatavate endi ütlused I. Frolovi tegevuse suhtes, mis kohutas neid, kui see peksmine läks liiga jõhkraks. E. Iltšuk ja I. Frolov saades endale kannatanult hõivatud telefoni, peale seda kui kannatanu vastupanuvõime oli peksmisega murtud, realiseerisid selle kohe raha saamiseks ja kulutasid seda oma tuttavatega. V.G on samuti oma tegevust kirjeldanud, tunnistades, et lõi kannatanut esimesena, algul lõid kõik kannatanut. Kannatanult võetud asjad aga viskas D. Muraviev ära, et ei jääks mingeid tõendeid. Kohus suhtub D. Murevievi ütlustesse, et käskis V.G kella sellepärast ära visata, et pekstud inimese kella kanda on häbiväärne hindab kohus paljasõnaliseks.. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-43-06 on väljendatud seisukoht ka grupilise peksmises kaastäideviijate objektiivse külje hindamisel, vastutavad kõik peksjad, kui nad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vaatamata kas grupiviisilises peksmises löödi kannatanut üks või kümme korda. Muraviev hoides kinni garaažiust lisas ka sellega olulise teopanuse tagajärje saabumisse. Kuritegu üliraske kehavigastuse tekitamine, millega ettevaatamatusest põhjustati surm ja röövimine pandi toime V. Shutovi teoplaani alusel, kes D. Muravieviga süüdistatavad- teo täideviijad sündmuskohale organiseeris, näitas ette garaažiboksi ja ainsana talle tuttava V. I auto ning viibis sündmuskoha vahetus läheduses, millega oli teo kaasvalitseja ja lahkus nendega sündmuskohalt. Süüdistatavate ühine tegutsemine vastavalt teoplaanile tõendab ka kõigil süüdistataval subjektiivse külje – tahtluse olemasolu teo täideviimisel. V.G süü KrK § 188 toimepandud kuriteos on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta süü omaks võtab ja kirjeldab kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuigi ta püüab ütlustes vähendada vaid omapoolse vägivalla tarvitamise intensiivsust DS suhtes. V.G ütlused langevad kokku ka teiste uuritud tõenditega: Kannatanu DS kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, 23.02.2002.a sõitis talle Leningradi mnt. järele V.G, kes hakkas teda sõimama tagastamata võla pärast, lõi teda rusikaga näkku ja rindu ning püüdis oma autosse teda tirida. Paar tundi hiljem Lennujaamas kohtumisel ähvardas V.G , kellel oli kaasas veel paar meest, teda füüsilise arvete õiendamisega , mis võib laieneda ka pereliikmetele. Nõudis tema passi ja auto tehnilist talongi pandiks raha saamiseni. Seetõttu kirjutas kodus võlakirja 4500 USD peale. Tagastas hiljem 1000 USD (tegeliku võlasumma), kuid kodus andis juba 7000 krooni lisaks nõutava 3500 USD katteks, samuti oma passi ja auto tehnilise passi B osa. Tema ütlusi vägivaldses kohtlemises tee peal, hiljem Lennujaamas sama isikuga ( V.G-ga) DS kohtumist kinnitavad tunnistaja V. Koni ütlused. Ta on V.G fotode järgi äratundmisel, kui isiku, kes DSkäest nõudis raha ja lõi teda korduvalt ning hiljem temaga võla teemal Lennujaama juures rääkis. Asitõenditega: 12.07.2002.a Olga Orehhovskaja poolt välja antud DSpoolt kirjutatud võlakirjaga V.G-le ( et D. S laenas V.G-lt 4500 USD. Tagasimakse tähtaeg 24.06.2002.a – 1000 USD ja kuni 28.06.2002,.a 3500 USD Panti jättis sõiduauto XXX XXX dokumendi.), Olga Silinale kuuluva sõiduauto XXX tehnilise passi nr XXX A osa. A.Alipovi ütlustega, et viis DSelukohas, kui viimane kirjutas V.G-le võlakirja, mille teksti ta aitas sõnastada. Nende tõenditega on tuvastatud 21 kuriteo faktilised asjaolud, et 23.02.2002.a V.G teostades oma tõelist õigust nõudes D. Silinilt võla – 1000 USD tagastamist, mille ta oli 17.06.2002.a D.Silinile laenanud, kasutas vägivalda DSsuhtes, nõudes hüvitust 3500 USD tehingu täitmata jätmise eest, mida jätkas lõuna ajal DSkorteris nõudes tõelise kui ka oletava õiguse teostamist võla nõudes 4500 USD võlakirja koostamist ja allkirjastamist DSpoolt, olles eelnevalt ähvardanud D. Silinit ja tema lähedasi füüsilise arvete õiendamisega võla tasumata jätmisel. Sellise tegevusega täitis ta KrK § 188 kuriteo objektiivse koosseisu. Sündmuste kulgemine 23.06.2002.a kinnitab subjektiivse koosseisu - otsese tahtluse olemasolu omavoliks. Kohus ei pea veenvaks V.G väiteid, et D.Silinile laenatud raha laenas ta ise teise isiku käest ja viivituse eest nõudis teine isik juba 3500 USD. V.G teostas oma tõelist õigust ja oletatavat õigust võla tagastamisega hilinemise eest tunduvalt suurema summa nõudmist kui võlg ise ebaseaduslikult, kasutades selleks nii füüsilist vägivalda kui ka hilisemat ähvardust järgnevaks võimalikuks vägivallaks, mille täideviimist oli DS alus karta tulenevalt juba eelnevalt kasutatud vägivallast. Igasugune nõude ka õigustatud nõude esitamine vägivallaga on õigusvastane tegu. Karistamise alus on süü. Süüdistatavad on tahtlikult ja süüvõimelistena toime pannud esimese astme kuriteod. Nende poolt on toime pandud kuriteod, mille eest nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeks kui ka Karistusseadustik näeb ette karistusliigina vaid vangistuse. KrK § 107 lg 2 vangistusega viiest kuni kümne aastani, kehtiv

§ 117

näeb ette karistusena vangistuse kuni kolme aastani,ja

§ 118vangistuse neljast kuni kaheteist aastani. Kr

K § 141 lg 2 vangistuse kolmest aastast kuni kümne aastani. Kehtiv

§ 200lg 2 vangistuse kolmest kuni viieteistaastani. Kr

K § 188 rahatrahvi, aresti või vangistuse kuni nelja aastani.

§ 257rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani.

Seega saab süüdistatavaid karistada vaid vangistusega, arvestades asjaolu et § 107 lg 2 p 1 oli toime pandud isikute grupis ja oli suunatud isiku elu ja tervise vastu leiab kohus, et neile mõistetav. Peab olema käesoleval kehtiva sanktsiooni alammäärast kõrgem. Ning arvestades V.G tegevust, kes fakltiliselt alustas VIpeksmist peab tema karistus olema mõrgem teisele süüdistatavatele mõistetavast karistusest. V.G oli varem kohtulikult karistatud 1995,.a varavasaste kuritegude eest rahatrahvi tingmusliku vangistusega 3-astase katseajaga, 2000.a oli tal karistus kantud. D. Muraviev ei ole varem karistatud. V. Shutov on kohtulikult karistatud 1999.a rahartahviga ja 2004.a tingimuslikud vangistusega 18 kuulise katsejaga varavastaste kuritegude eest. E. Iltšuk pani kuriteo toime katseajal, olles 18.05.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg ja § 139 lg.2 p. 1,2,3-§ 15 lg 2 alusel karistatud tingimisi 1 a. vangistusega 2-a. katseajaga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuriteo toimepanemisest on möödunud seitse aastat. Peale V. Shutovi ( 2004.a karistatud) ja V.G( omavoli 2002.a DSsuhtes) pole nad süütegusid enam toime pannud. Kuriteo toimepanemise ajal oli E.Iltšuk 15aastane. Kohus soostub prokurörõri seisukohaga, et vaatamata kuritegeliku käitumise ohtlikkusele seitse aastat tagasi ei ole käesoleval ajal vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks nende karistamist vangistusega täies ulatuses. Prokurör leiab, et, et nende karistuse eesmärke täidab ka nn. šokivangistus. Kohus lisab, et peale V. Shutovi on V.G karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuriteo toimepanemise ajal oli E.Iltšuk 15-aastane, seega tema karistust kergendavaks asjaoluks on alaealisus.. D.Muravievi ja V. Shutovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuid oma viimases sõnas väljendavad kõik süüdistatavad, et kahetsevad seda, et ei suutnud seda, mis juhtus, ära hoida.PealeV. Shutovi viibisid kõik süüdistatavad eelvangistuses – V.G 1 kuu ja 14 päeva, D. Muraviev 11 päeva ja E. Iltšuk 28 päeva. Kohus leiab, et seitse aastat peale kuriteo toimepanemist rakendada veelkord lühiajalist reaalselt vangistust, nn. šokivangistusena ei ole otstarbekohane. Süüdistatavad on suutnud hoiduda õigusvastastest tegudest, mistõttu kohus leiab, et neile mõistetavat vangistust ei ole otstarbekohane täielikult täitmisele pöörata, kuid allutada nad katseajaks käitumiskontrollile. Kohus soostub prokuröri karistus ettepanekuga Edgar Iltšuki suhtes.Arvestades asjaoluga, et kuriteo toimepanemise ajal oli E.Iltšuk 15-aastane, kuriteole läks ta koos I. Froloviga. Ta on edaspidi elanud õiguskuulekalt, omandanud hariduse ja eriala, seetõttu võib tema suhtes rakendada

60, 61 sätteid mõistes talle § 107 lg.1 p 1 ja § 141 lg 1 p 2 järgi karistus alla sanktsiooni alammäära.

§ 74

lg 5 alusel kuulub 22 täitmisele pööramisele aga varem tingimuslikult mõistetud vangistus 2 aastat.

§ 69

lg 1,2,4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd) see on 1460 tundi 234 kuuks, rakendades selleks ajaks

§ 75sätestatud käitumis kontrollinõudeid .

Asitõenditest: - sõiduauto XXX reg. nr XXX tehnilise passi nr XXX A osa – tagastatud DS ., - DS poolt omakäeliselt kirjutatud võlakiri ja V.G allkiri 7000.- krooni ja 10 000.- krooni saamise kohta on kriminaalasjas (III k, tl. 104, 119). -kaks videokassetti videosalvestusega, salvestatud valvevideokaamera poolt XXX, Tallinn asuvas garaažikooperatiivis sissesõiduruumis, on pakendatud ümbrikusse ja hoitakse kriminaalasjas (I kd tl. 109)

  1. Mobiiltelefon №kia 3110, IMEI koodiga XXX koos nahkvutlariga, on antud tagastatud S H (I kd , tl. 133, tl. 207 ). Kannatanu SH on esitanud tsiviilhagi summas 10 852 krooni, hagi on põhjendatud ja tõendatud esitatud arvetega. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4, 9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) ja § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistaja sõidukulud. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.
  2. a on kuupalga alammäär 3000 krooni, seega sundraha esimese astme kuriteos 9000 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik Made Hamann ja Malle Loosaar rahvakohtunikud 23 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.