Obsah (8)

§ 121§ 275§ 199§ 64§ 74§ 75§ 263§ 120

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-14835 (kohtueelses menetl

§ 121

; § 275; § 199 lg 2 p 4,8 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja L.N (isikukood xxx; elukoht xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 121

; § 263 p 1; § 120 järgi advokaat Raul Tosmann R.L (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxx-xxxx xx x xx xxxxx ei oma kriminaalkaristatust)

§ 121

järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Z.M süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada Z.M süüdi

§ 275

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada Z.M süüdi

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Z.M-ile liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.M-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Z.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata Z.M-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; kinnitada Z.M-ile katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: jätkata põhihariduse omandamist; määrata Z.M-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; tühistada Z.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada L.N süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; tunnistada L.N süüdi

§ 263

p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada L.N süüdi

§ 120

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 64

järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista L.N-ile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.N-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui L.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata L.N-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; kinnitada L.N-ile katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: jätkata põhihariduse omandamist; määrata L.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx; tühistada L.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada R.L süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.L-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud ei pöörata täitmisele, kui R.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata R.L-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; kinnitada R.L-ile katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: jätkata põhihariduse omandamist; määrata R.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxx-xxxx xx x xx xxxxx ; tühistada R.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Magnus T.i tsiviilhagi ning välja mõista Z.M-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni Magnus T.i kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Mait R.i tsiviilhagi ning välja mõista Z.M-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni Mait R.i kasuks. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Z.M-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 6 652 (kuus tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni 50 senti riigi kasuks; 2.2.2 L.N-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 2 340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni 80 senti riigi kasuks; 2.3 R.L-i menetluskulud riigi õigusabi tasuna 1 845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) krooni 20 senti jätta riigi kanda; 2.4 jätta süüdistavatelt Z.M, L.N ja R.L sundraha välja mõistmata; 2.5 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: CD-plaat ja sviiter kuuluvad hävitamisele; 2.6 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmann 331 (kolmsada kolmkümmend üks) krooni 80 senti (110.60+110.60+110.60). Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 2 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Z.M-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 6 kuud;

§ 275

järgi vangistus 3 kuud;

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.M 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada

§ 75

lg 1 p 1 alusel Z.M katseajal alaliselt elama: xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Z.M ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et Z.M peab jätkama põhihariduse omandamist. 2) L.N-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 4 kuud;

§ 263

p 1 järgi vangistus 3 kuud;

§ 120

järgi vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.N 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada

§ 75

lg 1 p 1 alusel L.N-i katseajal alaliselt elama: xxxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx .

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et L.N ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et L.N peab jätkama põhihariduse omandamist. 3) R.L-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 2 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.L 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada

§ 75

lg 1 p 1 alusel R.L katseajal alaliselt elama: xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx .

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et R.L ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et R.L peab jätkama põhihariduse omandamist.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks motiveeringud 2.
2. Z.M-ile, L.N-ile ja R.L-ile esitatud süüdistused tehtud asjaolud ja õiguslikud Z.M on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos L.N-i ja R.L-iga
3. veebruaril 2007.a kella 21.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas tungis kallale Mikola P.ile ja lõi kannatanut jalaga kõhtu ning seejärel peksis teda rusikatega näkku ja õla pihta. Peksmise käigus lõhuti ära Mikola P.ile kuulunud sviiter väärtusega 150 krooni. Samuti süüdistatakse Z.M selles, et ta
4. veebruaril 2007.a kella 21.30 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas koos L.N-i ja R.L-iga tungis kallale Mikola P. ile ja peksis kannatanut rusikatega näkku ja pähe ning lõi ühe korra jalaga selga, tekitades sellega Mikola P. ile valu ja kahjustades tema tervist. Veel süüdistatakse Z.M selles, et ta
5. detsembril 2007.a kella 21.40 paiku Raplamaal Järvakandis xxxxxxxxx x-xx korteri esikus lõi kasuisa Priit K. le pudeliga vastu pead, millega põhjustas Priit K.le füüsilist valu. Z.M tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitamisega. 4 Samuti süüdistatakse Z.M selles, et ta 16. novembril 2007.a kella 21.45 paiku Rapla maakonnas Rapla-Järvakandi-Kergu teel patrullautos sõimas ebatsensuursete sõnadega ametikohustusi täitnud konstaabel Andrus K. ja sülitas talle selga. Z.M tegu on talle kvalifitseeritud

§ 275järgi solvates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Samuti süüdistatakse Z.M selles, et ta ööl vastu

1. juunil 2007.a Järvakandis tungis Noortekeskuse ees olevasse telki, kust varastas Magnus T.ilt raha 3500 krooni, teksatagi väärtusega 2000 krooni ja mobiiltelefoni Sony Ericsson K819i väärtusega 6500 krooni. Veel süüdistatakse Z.M selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse,
2. juulil 2007.a tungis Raplas Rapla haigla ees olevasse kiirabiautosse, kust varastas automagnetofon „Pioneer“ esipaneeli, tekitades Mait R.ile kahju 2600 krooni. Z.M tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. L.N-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos Z.M ja R.L-iga

1. veebruaril 2007.a kella 21.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas tungis kallale Mikola P.ile ja lõi kannatanut jalaga kõhtu ning seejärel peksis teda rusikatega näkku ja õla pihta. Peksmise käigus lõhuti ära Mikola P.ile kuulunud sviiter väärtusega 150 krooni. Samuti süüdistatakse L.N-i selles, et ta
2. veebruaril 2007.a kella 21.30 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas koos Z.M ja R.L-iga tungis kallale Mikola P.ile ja peksis kannatanut rusikatega näkku ja pähe ning lõi ühe korra jalaga selga, tekitades sellega Mikola P.ile valu ja kahjustades tema tervist. L.N-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitamisega. Samuti süüdistatakse L.N-i selles, et ta 11. oktoobril 2007.a kella 11.00 paiku Tartus, Raatuse 88a asuvas Tartu Raatuse Gümnaasiumis I korrusel lõi Holger A.`i korduvalt rusikaga näopiirkonda, korra rusikaga peapiirkonda ning kahel korral lõi rusikaga kehapiirkonda vastu vasakut külge, millega tekitas Holger A.ile füüsilist valu. L.N-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga.

Samuti süüdistatakse L.N-i selles, et ta

1. novembril
2. a umbes kella 10.50 paiku Tartus, Raatuse 88a asuvas Tartu Raatuse Gümnaasiumis II korruse koridoris ähvardas Holger A.i, et kui viimane 11.10.2007 toimunud kakluses kogu süüd enda peale ei võta, siis ta saab veel peksa. Holger A. võttis ähvardust täiesti reaalsena ja tundis ennast ohustatuna, kuna L.N on juba talle varasemalt kallale tulnud. L.N-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 120

järgi tervisekahjustuse tekitamisega olukorras, kus on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. R.L-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos Z.M ja L.N-iga

1. veebruaril
2. a kella 21.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas tungis kallale Mikola P.ile ja lõi kannatanut 5 jalaga kõhtu ning seejärel peksis teda rusikatega näkku ja õla pihta. Peksmise käigus lõhuti ära Mikola P.ile kuulunud sviiter väärtusega 150 krooni. Samuti süüdistatakse R.L selles, et ta
3. veebruaril
4. a kella 21.30 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu külas asuvas Puiatu Erikooli magamistoas koos Z.M ja L.N-iga tungis kallale Mikola P.ile ja peksis kannatanut rusikatega näkku ja pähe ning lõi ühe korra jalaga selga, tekitades sellega Mikola P.ile valu ja kahjustades tema tervist. R.L-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitamisega. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.M tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121

; § 275; § 199 lg 2 p 4,8 järgi; L.N tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121

; § 263 p 1; § 120 järgi; R.L tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine Magnus T.i on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Mait R.i on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2600 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; § 275 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega; § 199 lg 2 p 4,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.M karistamise kokkuleppemenetluses. Z.M karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; § 120 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.N-i karistamise kokkuleppemenetluses. L.N-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 6

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid R.L-i karistamise kokkuleppemenetluses. R.L-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Alaealise süüdistatava Z.M kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 6 541.90 (1387.70+1932.80+1486.80 +743.40+991.20) krooni. Süüdistatava Z.M kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Alaealise süüdistatava L.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 230.20 (743.40+495.60+991.20) krooni. Süüdistatava L.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Alaealise süüdistatava R.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 734.60 (743.60+991.20) krooni. Süüdistatava R.L-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 7 Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188). Arvestades süüdistatavate Z.M , L.N-i ja R.L-i alaealisust tuleb nendelt sundraha jätta välja mõistmata. Arvestades asjaolu, et alaealine R.L on lastekodulaps, tuleb R.L kohtukuludest vabastada, jättes need riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Z.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 6 652.50 (6541.90 + 110.60) krooni riigi kasuks; 2) L.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2 340.80 (2230.20 + 110.60) krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD-plaat ja sviiter tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 8