1-05-1267\17

(05260200718)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi T.Z-i süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. aprilli 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava T.Z-i kaitsja Ain Laansalu Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav T.Z elukoht: X, isikukood: Xtöökoht: X varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral Kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. aprilli 2006 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. oktoobrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. oktoobrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. novembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. aprilli 2006 otsusega mõisteti T.Z süüdi ja karistati KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusega Lääne-Viru Maakohtu
10. novembri 2003 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti T.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Maakohus arutas T.Z-ile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis
11. juulil 2005 kell 18.30 X maakonnas X linnas X tänaval mootorsõidukit Volvo 760, registreerimismärgiga X, isikuna, keda on varem karistatud
12. novembril 2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt süüdistatuna KarS § 424 järgi tingimisi 8-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, ja
13. aprillil 2004 Viljandi Maakohtu poolt süüdistatuna KarS § 424 järgi rahatrahviga 6000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. T.Z ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et
14. juulil 2005 ei juhtinud autot mitte tema, vaid U.L. , T.Z istus juhi kõrval; oli joonud 300-400 gr viina ja paar õlut; peale avariid helistas T.Z P.P. , et auto ära tuua; autoga tulid sündmuskohale P.P. , tema õde ja Priidu naine. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tunnistaja J.S. kohtueelses menetluses antud ütlustega ja tunnistaja M.T. ütlustega tõendatud, et autot juhtis avarii toimumise hetkel T.Z . Tunnistajate R.L. , M.T. ja J.S. kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et naised saabusid avariikohale hiljem punase autoga. Tunnistaja T.T. ütlustega on tõendatud, et õhtul peale avariid käis tema juures P.P. , kes rääkis T.Z-ist kui avarii põhjustajast. Eeltoodust nähtub, et autot juhtis T.Z, pärast avariid saabus autoga sündmuskohale U.P. , kes väitis, et avarii põhjustas tema. Tunnistajate P.P. , U.L. i ja J.S. ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistajate M.T. , T.T. ja M.T. ütlused on omavahel kooskõlas ning on kooskõlas tõendite kogumiga. Tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka J.S. kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt läks tunnistaja
15. juulil 2005 P.P. juurest koos T.Z-iga sõitma, T.Z oli roolis ja tunnistaja istus kõrvalistmel; T.Z hakkas autoga pööret tegema ja mingi käru tuli ette; T.Z helistas P.P. , umbes 10 minuti pärast tulid autoga P.P. ja U.L. . J.S. kinnitas kohtus, et andis kohtueelses menetluses valeütlusi, õiged on kohtus antud ütlused selles, et roolis oli U.P. . Kohus hindas, et usaldusväärsed on tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna need on kooskõlas muude tõenditega. Tunnistajad P.P. , U.L. ja J.S. on kohtu arvates andnud valeütlusi põhjustatuna headest suhetest T.Z-iga ning ka põhjusel, et U.P. ei olnud joobes, haagisele kahju ei tekitatud ning U.P. i võimaliku vastutuse määr oleks olnud oluliselt väiksem T.Z-i omast. 2 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu T.Z-i kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ning mõista T.Z õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole T.Z-ile tagatud Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni art 6 p 3 ap d sätestatud õiguste realiseerimist. Süüdistatav taotles T.S. , M.O. ja P.P. tunnistajana ülekuulamist. Taotlus jäi põhjuseta rahuldamata. Kõigil eelnimetatud tunnistajatel oli puutumus antud sündmusega ja vajadus nende ülekuulamiseks selgus kohtuistungil. Õigus esitada tõendeid kohtule ei saa olla antud konventsiooni tähenduses ajaliselt piiratud. Vastupidine seisukoht teeks olematuks õigusele põhineva õiglase ja õige kohtumenetluse. Omapoolsete tunnistajate ülekuulamise võimaldamata jätmisega rikuti oluliselt T.Z-i menetlusõigusi ning see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Seda viga ei ole võimalik õiglaselt kõrvaldada apellatsioonikohtus. Kohtuotsus rajaneb oletusel, kuivõrd M.T. , T.T. ja M.T. ütlused ei kinnita, et sõidukit oleks juhtinud T.Z. R.L. kinnitas, et nägi T.Z-ile kuuluvat autot sellel päeval kolm kord, kuid ei näinud, kes oli roolis. R.L. oletas, et roolis oli T.Z. Samuti seostas R.L. isikut, kes politsei poolt kinni peeti, isikuga, kes väljus sõiduki juhipoolsest uksest peale auto peatumist. R.L. kinnitas, et auto kapotti tagus isik, kes väljus sõidukist juhipoolsest küljest, kuigi kapoti tagumise võttis omaks tunnistaja P.P. . T.T. tundis peale auto peatumist 100-200 meetri kaugusel ära auto juures ühena kahest meesterahvast T.Z-i. M.T. nägi koos T.T. peale auto peatumist 10 m kaugusel temast tumeda peaga meest juhi kohalt väljumas. Kuivõrd T.T. ja M.T. ütlused vahemaa kohta nendest T.Z-ile kuuluva autoni erinevad rohkem kui 10 korda, on põhjust kahelda ka nende teistes ütlustest, mis puudutavad antud sündmuse tajumist. Kohus on ise loonud asjas kahtlusi ja oletusi ning lahendanud need kohtualuse kahjuks. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata T.Z-i ja U.P. i ütlused. Kohtu väide, et P.P. , U.L. ja J.S. on andnud valeütlusi põhjustatuna headest suhetest T.Z-iga , on enam kui kummaline. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lähedased suhted (sh sugulussidemed) ei saa olla ütluste ebausaldusväärseks tunnistamise aluseks. Kohtu väide, et J.S. eeluurimisel antud ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, on põhjendamatu. J.S. ütlustest nähtub, et ta oli terve päeva alkoholi tarbinud. Tunnistaja P.P. kinnitas, et J.S. ei olnud suuteline joobe tõttu seisma.
16. juuli 2005 ülekuulamisel, kui politsei küsitles joobes J.S. , rikuti ilmselgelt menetluspõhimõtteid. Asjaolu, et J.S. oli ülekuulamise ajal joobes, kinnitab ka tl 26 asuv protokoll. Sellise situatsiooni aktsepteerimisel väljenduks riiklik silmakirjalikkus: ühelt poolt peab riik karistatavaks joobes mootorsõiduki juhtimist, kuivõrd isiku tajumisvõime on häiritud ja see kujutab endast ohtu ühiskonnale, teiselt poolt nõustub riik joobes isiku ütlustega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel ning palusid maakohtu otsuse tühistada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning 3 ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonis vaidlustati süüdistatava süüdimõistmine maakohtus uuritud tõendite ja järelduste osas ning sellest tulenevalt taotleti tõendite ümberhindamist ja T.Z-i suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus nõustub maaakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatava süü tõendatuse osas. Samas ei nõustu ringkonnakohus juba maakohtus esitatud ja sisuliselt apellatsioonis korratud T.Z-i süü eitamisele rajatud kaitseversiooniga ning ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava sellekohased vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele rajanevalt igakülgselt uurinud ning need põhistatult ümberlükanud. Maakohtu poolt uuritud tõenditele rajanev otsuse motiveering on ringkonnakohtule veenev ja puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väidetuga nagu ei saaks tunnistajate M.T. , M.T. ja T.T. poolt
17. juulil 2005 avarii teinud auto roolis olnud isiku kohta antud ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kohtuistugil on tunnistaja R.L. andnud ütlusi, et sellel päeval kui toimus avarii, nägi ta seda halli värvi vanemat marki Volvot sõitmas kolmel korral. Viimasel, s.o kolmandal korral juhtus avarii. Auto sõitis vastu traktorikäru. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli auto juhipoolsest uksest välja meesterahvas ja selles, et juht oli mees, ta ei kahtle. Avariikohani oli tema elukohast umbes 30 meetrit ja nähtavus oli hea. Mõne aja pärast saabus sündmuskohale punast värvi sõiduauto ja sellest väljus seltskond naisi. Sündmuskohale saabunud punane auto püüdis avarii teinud autot sündmuskohalt minema pukseerida, kuid siis jõudis kohale politsei ning peatas nad. Hiljem sõitis politseiauto tema majast mööda ja ta nägi, et politseiauto tagaistmel istus sama mees, kes juhiuksest välja tuli. See mees, kes juhiukses väljus, oli tunnistaja arvates joobes, sest ta tuikus. Tema arvates oli selle avarii teinud auto roolis T.Z . Tunnistaja selgitas, et samasisulisi ütlusi andis ta ka kohtueelsel uurimisel omakäeliselt. Tunnistaja T.T. on kohtuistungil avaldanud, et
18. juulil 2005 sõideti otsa talle kuuluvale traktorikärule. Ta kuulis kokkupõrke mütsatust ja koos abikaasaga läksid nad vaatama, mis juhtus. Jõudnud oma aia äärde märkas ta naabrimees M.T. , kes selgitas, et mingi heledamat värvi auto sõitis tema traktorikärule otsa. Selleks momendiks oli auto juba sündmuskohalt lahkunud, kuid tuli ringiga tagasi ja jäi sündmuskoha lähdale seisma. Seoses vastuoludega tunnistaja ütlustes taotles prokurör ristküsitluse käigus avaldada T.T. kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning pärast ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja, et eeluurimisel on ta andnud õigeid ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi pärast avariid auto juures seismas kahte mees, kelledest üks oli T.Z. Hiljem tuli sündmuskohale veel üks auto ja sellest väljusid naised. Tunnistaja M.T. andis kohtuistungil ütlusi, et
19. juulil 2005 oli ta köögis kui kuulis mingit pauku. Jooksis kohe köögist välja vaatama, mis juhtus ja ka tema abikaasa jooksis aiast sündmuskohale. Jõudnud sõidutee äärde nägid nad naabrimeest M.T. , kes selgitas, et üks auto sõitis nende traktorikärule otsa. Avarii teinud autot enam sündmuskohal ei olnud ja see sõitis momendil mööda täanavat edasi. R.L. selgitas neile koheselt, et roolis oli üks musta peaga meesterahvas. Mõne minuti pärast jõudis auto sündmuskohale tagasi ja jäi nende maja ette seisma. Autost tuli välja üks tumeda peaga meesterahvas ja hakkas helistama. Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja näeb kohtusaalis seda isikut, kes väljus juhiistmelt, viitas tunnistaja T.Z-ile . M.T. ütluste kohaselt väljus hiljem autost veel üks meesterahavas. Tunnistaja arvates olid mõlemad mehed purjus ja see paistis välja nende olekust. Pärast helistamist saabus sündmuskohale punast värvi sõiduk ja sellest väljusid naisterahvad. See punast värvi auto võttis avarii teinud auto sleppi ja hakkas seda ära vedama, kuid siis tuli politsei ja pidas 4 nad kinni. Tunnistaja kinnitas, et olid momendil kui avarii teinud autost väljus selle juht, abikaasaga koos ja nägid kõike toimunut selgesti. Ülaltoodust nähtub, et kõik kolm tunnistajat kinnitavad, et avarii tegi hallikat värvi sõiduauto ”Volvo”. Samuti kinnitavad tunnistajad, et juhipoolsest uksest väljus pärast avariid tumeda peaga meesterahvas ja hiljem väljus teine meesterahvas. Samuti väidavad tunnistajad, et pärast juhi poolt toimunud helistamist, saabus sündmuskohale punast värvi sõiduauto, millega saabusid sündmuskohale naisterahvad. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud erapooletute tunnistajate kokkulangevad ütlused kinnitavad veenvalt, et avarii teinud sõidukit juhtis meesterahvas ning nimetatud ütlustega loeb ringkonnakohus ümberlükatuks T.Z-i kaitseversioonis väidetu, et sõidukit juhtis avarii momendil U.L. . Ringkonnakohtu arvates ei muuda tunnistajate T.T. ja M.T. ütlusi ebausaldusväärseks tõik, et T.T. ristküstluse käigus on hinnanud auto kauguseks temast 100-150 meetrit, erinevalt M.T. st, kes väitis, et auto oli nende majast 10 meetri kaugusel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on avaldatud T.T. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning viimane on nendes ütlustes kinnitanud, et avarii teinud sõiduk peatus tema maja juures. Samas kinnitas T.T. kohtuistungil, et kohtueelsel uurimisel mäletas ta toimunu asjaolusid täpsemalt. Maakohus on põhistatult leidnud, et J.S. kohtueelsel uurimisel antud ütlused on usaldusväärsed, sest need on kokkulangevad teiste kriminaalasjas ülekuulatud erapooletute tunnistajate ütlustega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.S. esmakordselt ülekuulatud
20. juulil
21. Tunnistaja on andnud ütlusi, et
22. juulil 2005 istus tema sõiduautos Volvo ja mingil hetkel jäi ta sinna magama. Ülesse ärkas ta sellest, et kukkus tagaistmelt maha. Ärgates märkas, et sõiduauto oli otsa sõitnud mingile traktorikärule. Autos oli peale tema veel vaid mees kelle nimi on T.Z, kuid tema eesnime ta ei teadnud. Pärast avariid väljus T.Z juhipoolsest uksest ja hakkas kellelegi helistama. Mõne aja pärast saabus sündmuskohale punast värvi sõiduauto millega tulid sündmuskohale Moonika, Ulvi ja Piia. Nende naiste perekonnanimesid tunnistaja ei tea.
23. novembril 2005 on J.S. tunnistajana ülekuulatud ringkonnaprokurör A. Hinto poolt. Tunnistaja on jäänud oma varasemate ütluste juurde ning selgitanud, et
24. juulil 2005 tarvitas tema P.P. pool alkoholi. Siis tuli P.P. elukohta T.Z ja mingil hetkel tahtis T.Z minna seiklema. T.Z istus rooli ja tema kõrvalistmele. Tunnistaja kinnitas, et autos olid nad kindlasti kahekesi. Kas T.Z oli alkoholi tarvitanud seda tunnistaja väita ei oska, kuid vähemalt „pohmakas“ tal oli. Sõites Põltsamaa linna tahtis T.Z teha mingit pööret, kuid sõitis otsa traktorikärule. Autost väljudes hakkas T.Z kellelegi helistama ning pärast seda helistamist umbes 10 minuti pärast saabus sündmuskohale U.L. ja P.P. . Kas Monika ka kaasas oli seda tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja selgitas ülekuulamisel, et
25. juulil 2005 oli ta küll alkoholi tarvitanud, kuid enda arvates andis ta tol korral õigeid ütlusi. Seega langevad tunnistaja J.S. ütlused kokku M.T. , T.T. ja M.T. ütlustega selles, et
26. juulil 2005 sõideti T.Z-i sõiduautoga Põltsamaa linnas ja tehti avarii. Sõiduki roolis oli T.Z ja tema istus kõrval. Samuti langevad J.S. ütlused eelpool toodud tunnistajate ütlustega kokku selles, et alles pärast T.Z-i helistamist saabusid sündmuskohale naisterahvad, nende seas ka U.P. . Arvestades kokkulangevust tunnistajate ütlustes leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult arvestanud T.Z-i süüstava tõendina ka J.S. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtuistungil loobus J.S. varemantud ütlustest ja kinnitas, et tema tahtis
27. juulil 2005 sõita Paidesse ning T.Z oli nõus teda sinna oma autoga ära viima. Kuna T.Z oli tarvitanud alkoholi, siis oli U.L. nõus tulema neile autojuhiks. Sõites Põltsamaa linnas keeras U.L. liiga 5 järsku ühte kurvi ja sõitis vastu traktorikäru. Tunnistaja selgitab oma ütluste muutmist asjaoluga, et esimesel korral ütlusi andes oli ta alkoholijoobes ja teisel korral ähvardas prokurör teda valeütluste andmise eest kriminaalkorras karistada. Ringkonnakohtu arvates ei ole J.S. poolt kohtuistungil antud selgitused oma ütluste muutmise põhjuste kohta veenvad ning on antud soovist vabastada T.Z kui tuttav vastutusest. Ülaltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et
28. juulil 2005 toimunud avarii momendil juhtis T.Z sõiduautot „Volvo 760“ reg märgiga X . Asjaolu, et T.Z juhtis sõidukit joobeseisundis, loeb ringkonnakohus tuvastatuks tunnistajate M.T. , T.T. , M.T. , J.S. ütlustega ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka T.Z ise. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väidetuga nagu oleks maakohus, jättes kohtuistungile kutsumata tunnistajad T.S. , M.O. ja P.P. , rikkunud T.Z-i menetlusõigust, sest tal puudus võimalus nendele isikutele esitada küsimusi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.Z taotlenud kohtuliku uurimise käigus täiendavate tunnistajate kutsumist kohtusse ja nende ülekuulamist. Samas ei nähtu kohtuistungi protokollist keda tunnistajatest T.Z konkreetselt silmas pidas, kuid apellatsioonist lähtudes saab teha järelduse, et T.Z pidas silmas T.S. , M.O. ja P.P. . Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus jätnud T.Z-i taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et taolise käitumisega ei ole maakohus rikkunud T.Z-i menetlusõigust. KrMS § 276 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui täiendavatel tõenditel ei ole selle kriminaalasja lahendamisel tähtsust, kui kohtumenetluse pool ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta pole taotlust varem esitanud ja kui taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumiseks mineva ajakuluga või saamisraskustega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei osanud T.Z ja tema kaitsja kohtule veenvalt selgitada, miks nad varem nimetatud taotlust ei esitanud ning sellest tulenevalt ongi maakohus jätnud taotluse rahuldamata. Seega oli kohtul seaduslik alus selle taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus ei ole T.Z-i menetlusõigust rikkunud. Samas, esitatud apellatsioonist lähtuvalt, võib ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et T.Z ja tema kaitsja ei pidanud kohtu poolt täiendavate tunnistajate mittekutsumist kohtuistungile oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, sest apellatsioonis pole taotletud nimetatud tunnistajate kutsumist ringkonnakohtuistungile, mis ringkonnakohtu arvates annab omakorda aluse väiteks, et T.Z on sisuliselt loobunud oma taotlusest täiendavate tunnistajate väljakutsumiseks. Aarne Sarjas Mati Kartau 6 Tiit Lõhmus