lg 2 p 4,5; 199 lg 2 p 4 – 25 järgi 1 a 2 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 5) 16.04.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 30 p vangistusega, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõistetud 7 k 2 p vangistust, vabanes Murru Vanglast 08.10.2004 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasumata, viibinud vahi all 26.12.2004 – 28.12.2004, tõkend – elukohast lahkumise keeld, on kinnipeetav Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja menetluses oleva kriminaalasja järgi, süüdistuses
lg 1 järgi ja S.R-i, isikukood xxxx, venelane, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.11.1993 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 6 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 2) 08.11.1996 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 4; 195 lg 2; 115 lg 2 p 1 – 15 lg 2 järgi 5 a vabadusekaotusega, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, viibinud vahi all 26.12.2004 – 28.12.2004, tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
Reisi AS liinibussis marsruudil Sankt-Peterburg – Tallinn, olles eelnevalt küsinud kaasreisijalt A K helistamiseks mobiiltelefoni Ericsson T 600 väärtusega 1000 krooni ja seda omanikule mitte tagastanud, ning võtnud avalikult, kuid vägivalda kasutamata A K rahakotist 600 USD väärtusega 7934.80 krooni, kasutas Lääne-Virumaa territooriumil Rakvere-Haljala vahelisel teelõigul kannatanule kuuluva vara ebaseaduslikult endale jätmiseks tema suhtes füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut rusikate ning jalgadega ja tekitades talle pindmised marrastused, hematoomid ja peksmisjäljed näole, pähe, ülajäsemetele, rindkerele ja seljale ning turse nina piirkonnas ja paremal põlveliigesel. Seega D.P, kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud võõraste vallasasjade oma kasuks pööramisel vägivalda, pani toime
2 S.R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta 25.12.2004 õhtul kella 19.0019.30 paiku MootorReisi AS liinibussis marsruudil Sankt-Peterburg – Tallinn, Lääne-Virumaal Rakvere-Haljala vahelisel teelõigul, saades aru, et D.P kasutab ebaseaduslikult füüsilist vägivalda kaasreisija A K suhtes, asus D.P kutsel koos D.P-ga kannatanut peksma, lüües teda rusikate ning jalgadega ja tekitades kannatanule pindmised marrastused, hematoomid ja peksmisjäljed näole, pähe, ülajäsemetele, rindkerele ja seljale ning turse nina piirkonnas ja paremal põlveliigesel. Seega S.R, kasutades avaliku korra rikkumisel vägivalda, pani toime
Süüdistatav D.P ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav S.Rtunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatav D.P kinnitas kohtuistungil, et nad sõitsid süüdistatava S.R-iga bussiga Jõhvist Tallinna oma kahe sõbra juurde, kusjuures nad olid natukene eelnevalt joonud. Süüdistatav D.P tunnistas, et tema läks ja istus bussis eelviimasele istmele, samale, kus kannatanu istus, küsides enne, et kas on vaba koht ning kui öeldi, et jah, siis oli istunud. Süüdistatav D.P kinnitas, et kannatanu hõivas ühe istme ning tema jalgade äratõstmist või lükkamist ei olnud. Süüdistatava D.P väitel oli süüdistatav S.R istunud hoopis ees. Süüdistatava D.P ütlustest nähtub, et muuhulgas oli ta öelnud kannatanule, et vabanes vanglast. Süüdistatav D.P tunnistas, et küsis kannatanult telefoni, et helistada ning öelda Tallinna sõpradele, et nad juba sõidavad ja et sõbrad tuleksid neile vastu. Süüdistatava D.P väitel andis kannatanu talle helistamiseks oma telefoni ja ta valis sõbra P G numbri, aga helistada ei saanud, sest ei tea, kas telefon ei töötanud või oli välja lülitatud. Süüdistatav D.P oli oma sõnul kannatanule öelnud, et ta pärast veel proovib helistada ja pani kannatanu nähes telefoni enda kõrvale istme peale, kusjuures telefon jäi nagu nende vahele ja kannatanu ei olevat midagi selle peale öelnud. Süüdistatav D.P kinnitas, et raha ta kannatanu käest ei küsinud ja rahakotti tema taskust ära ei võtnud, kusjuures ta isegi ei näinud mingit rahakotti. Süüdistatav D.P võttis omaks, et kannatanu võttis pudeli välja ja pakkus viina, kusjuures pudel käis ringi ja joojaid oli küllaltki palju. Süüdistatava D.P sõnul oli kannatanu arvanud, et ta tahab telefoni endale võtta, hakates rääkima, et andku ta telefon tagasi ja tema oli öelnud, et näe võta telefon, mispeale kannatanu oli öelnud, et tal pole seda vaja. Süüdistatav D.P väitis, et kui ta hakkas liikuma, siis oli kannatanu hakanud teda peksma rusikatega näkku, visates algul lihtsalt ta teiselt korruselt alla ning jätkates tema peksmist all rusikatega ja jalgadega. Süüdistatav D.P kinnitas, et tema peksmine kestis võib-olla 5-10 minutit ning kuna keegi talle appi ei tulnud, siis läks ta bussijuhi juurde, öeldes, et peatage buss, et teda pekstakse. Süüdistatava D.P väitel peatas bussijuht bussi ja tegi uksed lahti ning tema jooksis minema, sest kartis, et see noormees tuleb ja hakkab teda uuesti peksma. Süüdistatav D.P võttis omaks, et siis kui tuli politsei, jäi ta bussist veidi maad eemal seisma ja politsei võttis ta kinni. Süüdistatava D.P sõnul jäi telefon tema kätte ja ta andis selle politseile. Süüdistatav D.P tunnistas, et tal oli oma telefon ka kaasas, kuid tal ei olnud kõneaega. Süüdistatav S.R kinnitas kohtuistungil, et nad pidid sõitma Tallinnasse P G ja A juurde, kelle perekonnanime ta ei tea. Süüdistatav S.R tunnistas, et nad istusid Jõhvis bussi peale, minnes teisele korrusele, kusjuures tema istus ette, kus on suur aken ja süüdistatav D.P läks taha. Süüdistatava S.R-i sõnul oli süüdistatav D.P tulnud tema juurde ja öelnud, et sai kellegagi tuttavaks ja et nad istuvad ja võtavad viina, kutsudes teda taha. Süüdistatav S.R võttis omaks, et ta oli ka eelnevalt natukene 3 alkoholi tarvitanud. Süüdistatav S.R tunnistas, et ta läks tagumisele istmele ja seal käis viinapudel ringi. Süüdistatav S.R väitis, et ta ei kuulnud, millest vestlesid omavahel süüdistatav D.P ja kannatanu A K , kuid ta nägi neid algul ettepoole minemas ja siis kaklemas üleval istmete vahekäigus. Süüdistatav S.R väitis, et sekkus ise kaklusesse selle keskpunktis, sooviga kaklus peatada, kaklejad teineteisest eemale tõmmata, aga sai ise ka lüüa. Süüdistatava S.R-i sõnul võis ta kogemata kätega vehkimise käigus kannatanu A K lüüa, samuti võis ta kogemata kannatanu A K jalaga lüüa. Süüdistatav S.R väitis, et ta ei kuulnud, et kannatanu A K oleks kellegi käest raha nõudnud. Süüdistatav S.R tunnistas, et ta ei tea isegi, miks ta bussijuhi poole abi saamiseks ei pöördunud. Süüdistatav S.R võttis omaks, et kui buss peatus, siis ta jooksis välja, sest hakkas kartma kakluse pärast. Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et puutus süüdistatavatega kokku bussis, kui tuli 25.12.2004 Peterburist. Kannatanu A K väitel tulid süüdistatavad bussi peale Jõhvis, aga võibolla Kohtla-Järvel, sest ta magas ja ei tea täpselt. Kannatanu A K sõnul oli tegemist kahekorruselise bussiga ning tema magas selle eelviimasel pingil üle kahe rea, kui süüdistatav D.P tuli ja lõi tal jalad püsti, öeldes, et tahab istuda, istudes tema kõrvale. Kannatanu A K sõnul oli ta 3-4 tundi tagasi Peterburis joonud 2 pudelit õlut, et kergem magada oleks. Kannatanu A K järeldas süüdistatava D.P käitumise põhjal, et viimane oli purjus. Kannatanu A K avaldas, et süüdistatava D.P kaaslane istus taha pinki viimasesse ritta. Kannatanu A K sõnul hakkas süüdistatav D.P paluma, et tahab tema mobiili sõbrale helistamiseks. Kannatanu A K tunnistas, et kuna süüdistatav D.P rääkis hirmutavas toonis, et vabanes just vanglast ning et tal on sõbrad, kes tema eest võivad tappa, siis andis ta lõpuks järele, andes süüdistatavale D.P-le telefoni. Kannatanu A K väitel ei saanud tema telefoniga helistada, sest selles oli välismaa kaart. Kannatanu A K sõnul valis süüdistatav D.P mingi numbri, kusjuures hiljem selgus, et see oli tema enda number. Kannatanu A K väitel pani süüdistatav D.P telefoni oma taskusse ja ta sai aru, et süüdistataval D.P ei ole plaanis seda telefoni talle tagasi anda. Kannatanu A K ei pidanud vajalikuks minna asjast bussijuhile rääkima, sest arvas, et vanglast vabanenud inimesega ei ole vaja tüli norida selle 1000 krooni pärast. Kannatanu A K kinnitas, et võttis kilekotist viinapudeli, et jagab neile ja sõbruneb nendega, lootuses, et ehk saab siis oma telefoni tagasi. Kannatanu A K sõnul jõid nad viie peale ära selle pudeli viina, kusjuures joojateks olid ka süüdistatavad. Kannatanu A K sõnul oli süüdistatav D.P peale mobiili võtmist temalt raha küsinud ja tema oli öelnud, et raha ei ole. Kannatanu A K väitel olid tal tossud jalast ära ja ta kummardas, et neid jalga panna, kui sel momendil tundis, et süüdistatav D.P võttis tal pükste paremast tagataskust rahakoti, vaadates algul selle esimesse sahtlisse ja siis teise sahtlisse ning pannes siis 600 USD 100-dollarilistes kupüürides endale tasku ja visates rahakoti talle tagasi. Kannatanu A K oli küsinud süüdistatavalt D.P-lt, et kas nii asjad käivadki ning viimane oli öelnud, et jah. Kannatanu A K väitel sellest tüli tekkiski. Kannatanu A K sõnul oli ta küsinud süüdistatavalt D.P-lt oma raha tagasi ning seda kuulis terve buss, sest tal on üpris kõva hääl. Kannatanu A K tunnistas, et tema võttis süüdistataval D.P särgist kinni, sest viimane plaanis nagu kuhugi minna, öeldes oma sõbrale, et Rakveres läheme maha. Kannatanu A K kinnitas, et hakkas süüdistatavale D.P-le järele minema, et oma raha küsida ja all tekkis ka rüselus. Kannatanu A K väitel jäi süüdistatava D.P sõber ülesse. Kannatanu A K kinnitas, et süüdistatav D.P hoidis ühe käega tal särgist ja teise käe rusikaga lõi teda 3 korda näkku ning ka tema lõi süüdistatavat D.P. Kannatanu A K väitis, et kui all rüselus tekkis, siis jooksis süüdistatav D.P ülesse ja hüüdis, et tulge appi ning S.Rtuli alla ning lõi teda rusikaga pähe ja tema lõi vastu. Kannatanu A K sõnul peale teist-kolmandat lööki kukkus ta pikali ja siis löödi teda jalgadega edasi. Kannatanu A K ütlustest nähtub, et buss peatus ja kahekesi tõmmati ta 4 bussist välja. Kannatanu A K väitel tema suhtes väljas enam vägivalda ei tarvitatud, sest süüdistatavad D.P ja S.R panid jooksu. Kannatanu A K sõnul olid tal peavigastused, igasugused muhud ja sinikad, aga ka põlvevigastus, kusjuures ta enne seda käis põlvega operatsioonil. Kannatanu A K väitis, et süüdistatav D.P peksis teda rohkem ja rebis tal särgi katki. Kannatanu A K arvates süüdistatavad D.P ja S.R omavahel ei rääkinud, kuid kui süüdistatav D.P võttis temalt rahakoti, siis võis süüdistatav S.Rseda näha. Kannatanu A K tunnistas, et sai politseiosakonnas oma telefoni tagasi. Tunnistaja J O on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna tunnistajana (tl 71-73) kinnitanud, et 25.12.2004 õhtul läksid nad koos sõbranna O Jõhvist bussi peale, kusjuures bussi olid tulnud veel kolm meesterahvast, kes olid tarvitanud alkoholi. Tunnistaja J O ütlustest nähtub, et enne bussi sõitma hakkamist läksid nad O teisele korrusele, kus eelviimasel istmel akna all istus üks päris purjus meesterahvas. Tunnistaja J O on kinnitanud, et istus selle meesterahva ette pingile, kuid O istus üle vahekäigu tema kõrvale. Tunnistaja J O sõnul istus O tagaistmel A , kelle nime sai ta teada hiljem. Tunnistaja J O väitel Jõhvist bussi tulnud meestest üks istus viimasesse pinki keskele, teine A kõrvale ja kolmas üle vahekäigu A kõrvale tema taha. Tunnistaja J O sõnul A kõrval olev mees hakkas end tutvustama vist Sergeina, aga pärast sõbrad kutsusid teda Romaks. Tunnistaja J O väitel oli Roma seletanud, et oli just vanglast tulnud. Tunnistaja J O on öelnud, et pool tundi peale seda, kui buss oli sõitma hakanud, pakkus A meestele viina ning need kolm meest ja A jõid pudelist viina. Tunnistaja J O on väitnud, et kuulis, kuidas Roma küsis A telefoni ja nägi, et A andis ise telefoni Roma kätte. Tunnistaja J O sõnul istus Roma A kõrval ja valis numbreid, pannes siis telefoni endale jope taskusse. Tunnistaja J O on kinnitanud, et natukese aja pärast läks Roma jälle O juurde istuma, kuid tuli siis jälle A juurde tagasi, kallistas teda ja võttis A pükste tagataskust rahakoti. Tunnistaja J O on avaldanud, et Roma istus A kõrvale ja võttis rahakotist raha välja. Tunnistaja J O on öelnud, et tema arvates hakkas A nagu kainenema ja kõva häälega paluma, et Roma tagastaks mobiili ja raha. Tunnistaja J O sõnul hakkas Roma selle peale püsti tõusma ja ütles oma sõpradele, et neil on vaja väljuda. Tunnistaja J O on öelnud, et kui Roma hakkas püsti tõusma, siis A võttis tal käest ja nõudis mitu korda valjuhäälselt, et talle telefon ja raha tagastataks. Tunnistaja J O väitel tõusis A ka püsti ja kui Roma püüdis lahti pääseda A haardest, siis A lõi teda käega kusagile kehasse ning Roma lõi A vastu ka. Tunnistaja J O sõnul algas vahekäigus tema pingi kohal kaklus A ja Roma vahel, kusjuures üks kaasreisija käis bussijuhile ütlemas, et kaklus toimub. Tunnistaja J O väitel kakluse käigus kukkusid Roma ja A trepist alla ja siis ronisid jälle üles ja kukkusid jälle ning nii mitu korda. Tunnistaja J O on kinnitanud, et kakluse käigus kuulis ta, kuidas Roma appi hüüdis, kui oli teisele korrusele roninud. Tunnistaja J O on avaldanud, et kui Roma ja A olid jälle alla korrusele kukkunud, siis läksid Roma kaks sõpra ka alla korrusele ega tulnud enam üles. Tunnistaja J O sõnul oli all korrusel kuulda karjumist ja ühel hetkel buss peatus. Tunnistaja J O on kinnitanud, et mõne aja möödudes läks ta välja suitsetama ja siis A lamas esimesel korrusel bussi põrandal, katkine pluus seljas ja üleni verine. Tunnistaja J O väitel Roma ja veel üks mees jooksid põllu peale ning kohale tulnud politsei jooksis nendele järele. Tunnistaja O S on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna tunnistajana (tl 74-75) kinnitanud, et Roma ja ta kahe sõbraga, kes olid tarvitanud alkoholi, olid nad bussi tulnud Jõhvis ning et Roma istus tema taga. Tunnistaja O S väitel Roma kõrval akna all istus A , kelle nime sai ta hiljem teada. Tunnistaja O S on kinnitanud, et tutvustamisel oli Roma A öelnud hoopis mingi muu nime. Tunnistaja O S oma sõnul polevat kuulnud, et Roma oleks telefoni A küsinud. Tunnistaja O S on kinnitanud, et A võttis välja pudeli viina ja nad olid koos hakanud jooma. Tunnistaja O S on öelnud, et siis hakkasid Roma ja A kallistama ning Roma võttis A pükste 5 tagataskust tumedat värvi rahakoti. Tunnistaja O S sõnul oli Roma tõusnud ja öelnud sõpradele, et siin on vaja väljuda. Tunnistaja O S väitel oli A öelnud Romale valjuhäälselt mitu korda, et tagasta raha, samuti oli ta nõudnud oma telefoni tagasi. Tunnistaja O S sõnul lõi A esimesena Romat rusikaga näkku ja seejärel lõi Roma ka teda, kusjuures kaklus algas teisel korrusel tema istekoha juures. Tunnistaja O S on avaldanud, et Roma ja A kukkusid korduvalt trepist alla ja ronisid üles. Tunnistaja O S ütlustest nähtub, et see kaklemine oli juba pikka aega kestnud, kui Roma karjus appi, mispeale viimase sõbrad läksid alla korrusele. Tunnistaja O S väitel oli kuulda roppu sõimamist, lööke ja kukkumist, kuid ta ei näinud, kes keda lõi. Tunnistaja O S ütlustest nähtub, et kui buss peatus, siis nägi ta, et Roma oli verine ja ühel Roma sõbral olid käed verised, A aga oli lamanud trepi juures maas verisena ning tema särk oli katki. Tunnistaja O S on öelnud, et kui bussijuht bussi uksed lahti tegi, siis oli Roma koos ühe sõbraga jooksnud põllu peale. Tunnistaja R M kinnitas kohtuistungil, et see oli talvine aeg, võis olla 25.12.2004, kui ta oli bussijuht, sõites bussiga liinil Peterburg-Tallinn. Tunnistaja R M sõnul oli tal esimene kokkupuude kannatanu A K piiri peal tax-free poes, kus viimane küsis, kui palju võib alkoholi üle piiri kaasa võtta. Tunnistaja R M väitel oli kannatanu A K alkoholi jääknähtudega. Tunnistaja R M arvates oli 76 kohalises kahekordses bussis kuskil 30 inimese ringis. Tunnistaja R M väitel tulid süüdistatavad peale Jõhvis, et Tallinnasse sõita ning jäid talle silma sellega, et olid alkoholi tarvitanud. Tunnistaja R M ütlustest nähtub, et Jõhvis läks teine bussijuht maha ja ta jäi üksi. Tunnistaja R M sõnul istusid kannatanu A K ja süüdistatavad teisel korrusel ning tal ei olnud ülevaadet, mis teisel korrusel toimus. Tunnistaja R M väitis, et keegi reisijatest käis all ütlemas, et üleval on kaklus ning teisel korral, kui tuldi ja öeldi, siis tuli madin alla, kusjuures ta nägi, et trepist kukkus alla ainult kannatanu A K , teised tulid otse trepist alla. Tunnistaja R M kinnitas, et läbi mikrofoni sai hoiatatud, et kui vait ei jää, on nad sunnitud politseisse helistama ning teisel korral saigi politseisse helistatud. Tunnistaja R M sõnul käis rüselus kuni juhi kabiinini, kusjuures kannatanu A K löödi nii rusikate kui ka jalgadega. Tunnistaja R M avaldas, et kui kannatanu A K oli vahekäigus põrandal pikali maas ja püüdis üles tõusta, siis jalgadega löödi teda pähe ja kõhtu. Tunnistaja R M väitel kaitses kannatanu A K oma nägu kätega. Tunnistaja R M võttis omaks, et tema nähes kestis peksmine umbes 5-10 minutit. Tunnistaja R M väitis, et kui ta bussi kinni pidas, palusid peksjad, keda võis olla 2, et ta teeks bussi uksed lahti, kuid ta ei teinud uksi lahti, sest siis oleks kõik olnud tühi töö. Tunnistaja R M sõnul avas keegi enne politsei tulekut automaatkangidest keskmise ukse. Tunnistaja R M kinnitas, et peksjad läksid keskmisest uksest välja, aga kannatanu A K , keda peksjad olid tahtnud ka väljapoole tirida, jäi põrandale maha päris abitus seisundis, kusjuures tal oli hingamisprobleem ja tal olid riided seljast ära. Tunnistaja R M sõnul olid peksjad käskinud tal edasi sõita. Tunnistaja R M oli oma sõnul reisijate käest kuulnud, et peksmine leidis aset telefoni pärast. Tunnistaja R M väitel olid bussi alumise korruse lagi, põrandad, kardinad ja käetoed verega koos. Tunnistaja T L kinnitas kohtuistungil, et nad sai E P väljakutse Tallinn-Narva trassile ja teine patrull tuli Sõmeru poolt või Arknalt. Tunnistaja T L avaldas, et kui nad kohale jõudsid, siis buss seisis ja rahvas näitas põllu peale, et seal keegi jookseb. Tunnistaja T L väitis, et jooksis neile põllu peale järele peaaegu kilomeetri, saades algul ühe mehe kätte, siis teise. Tunnistaja T L sõnul oli teine mees jooksnud veidi vasakule, olles enda varjamise eesmärgil ühe põõsa või väikese puu all pikali maas. Tunnistaja T L kinnitas, et bussis sees oli kõik segamini ja verine. Tunnistaja E P kinnitas kohtuistungil, et nad said korrapidajalt teada, et Tallinn-Narva maanteel suunaga Tallinna poole on ühes bussis intsident. Tunnistaja E P väitis, et kui nad kohale läksid, siis nägid nad, et buss seisis tee ääres ja rahvas oli bussist väljas. Tunnistaja E P sõnul oli 6 kannatanu trepi astmete peal. Tunnistaja E P väitel oli kannatanu räsitud, verine ja tema särk oli puru. Tunnistaja E P arvates oli kannatanu šokis ja karjus, mistõttu temaga oli võimatu suhelda. Tunnistaja E P sõnul viipas ülejäänud rahvas põllu poole, kuhu peksjad olid jooksnud. Tunnistaja E P kinnitas, et nad nägid põllu peal kahte kogu jooksmas ja jooksid neile T L järele. Tunnistaja E P väitel olid algul mehed jooksnud koos, aga siis olid hakanud hargnema. Tunnistaja E P kinnitas, et tema jäi esimesena kättesaadud mehe juurde, kui T L ja I T läksid teisele mehele järele. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavate D.P ja S.R-i ütlused on paljasõnalised ja ennastõigustavad, sest neid ei kinnita ükski teine tõend. Kohus loeb süüdistatavate D.P ja S.R-i süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks kannatanu A K ütlustega ning tunnistajate J O , O S , R M , T L ning E P ütlustega, millised on omavahel kooskõlas, aga ka muude asjas kogutud kirjalike tõenditega. Vaatamata sellele, et kannatanu A K oli raskes joobes (tl 7), ei ole kohtul alust tema ütluste õigsuses kahelda, sest kannatanu A K ütlustega sarnaseid ütlusi on andnud tunnistajad J O , O S ja R M . Kohtulikul uurimisel on kannatanu A K ütlustega tõendamist leidnud see, et üksnes 1000 kroonise mobiiltelefoni pärast ei oleks sellist tüli tekkinud, vaid otsustavaks sai see, kui süüdistatav D.P võttis tema rahakotist avalikult 600 USD. Nimetatud raha ei leitud, kuid see ei välista kohtu arvates mingil juhul süüdistatava D.P süüd, sest teda ei peetud kinni liinibussis, vaid ta oli jõudnud joosta põllu peale peaaegu kilomeetri kaugusele ning bussi seismiskoht kuni süüdistatavate D.P ja S.R-i tabamiskohtadeni otsiti läbi alles järgmisel hommikul (tl 41). Kohtulikul uurimisel on tunnistajate J O ja O S ütlustega tõendamist leidnud, et esimesena lõi kannatanu A K süüdistatavat D.P. Kuna süüdistatav D.P ei reageerinud kannatanu A K korduvatele valjuhäälsetele nõudmistele tagastada raha ja mobiiltelefon ning selleks, et takistada süüdistataval D.P bussist väljuda koos temale kuuluvate asjadega, otsustas kannatanu A K selliselt käituda. Süüdistatav D.P peksis kannatanu A K sel eesmärgil, et hoida endale mobiiltelefon ja 600 USD, mis ta oli eelnevalt hõivanud. Kui süüdistatav D.P tundis, et võib kannatanu A K alla jääda, siis ei tagastanud ta asju, vaid kutsus endale appi süüdistatava S.R-i, kellega koos jätkati kannatanu A K peksmist, lüües teda korduvalt nii rusikate kui ka jalgadega. Süüdistatava S.R-i väited, et ta soovis kaklejad lahutada ning et ta lõi kannatanu A K kogemata, on ümber lükatud kannatanu A K ja tunnistaja R M ütlustega. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatav S.R peksis kannatanu A K vähem, kuid kuna mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut nii rusikate kui ka jalgadega, siis ei ole võimalik määratleda, kes missugused kehavigastused tekitas. Asjaolu, et süüdistatavad D.P ja S.R püüdsid politsei eest põgeneda, näitab kohtu arvates veenvalt eelnevate väidete paikapidavust. Kannatanu A K viidi 25.12.2004 sündmuskohalt kiirabiga minema ning talle tekitatud vigastused on fikseeritud AS Rakvere Haigla patsiendikaardi ja kiirabikaardi koopiatel (tl 4-5). Kriminaalasjas on asitõenditeks mobiiltelefon Ericsson T 600 ja kannatanu A K seljas olnud pluus (tl 37-39), sealjuures mobiiltelefon on kannatanu A K tagastatud ning kannatanu A K katkirebitud ja verekahtlaste plekkidega üleni määrdunud pluusi hoitakse Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiukambris. Süüdistatavate D.P ja S.R-i poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti vastavalt
lg 1 ja
p 1 järgi kvalifitseeritud.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav D.P võttis võõrad vallasasjad ära avalikult, kuid vägivalda kannatanu A K suhtes ei kasutanud ta mitte mingitel 7 muudel eesmärkidel, vaid üksnes kannatanu A K vastupanu mahasurumiseks ja asjade endale jätmiseks.
p 1 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav S.R rikkus avalikku korda sõitvas reisijatega liinibussis, kasutades kannatanu A K suhtes vägivalda. Süüdistatavale D.P-le esitatud süüdistuses on ebaõigesti märgitud 600 USD väärtus ümberarvestatuna Eesti kroonides. Tulenevalt Eesti Panga USA dollari kursist 25.12.2004 (tl 12) peaks süüdistuses olema 600 USD väärtuseks 6934.80 krooni, mitte 7934.80 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavatele D.P-le ja S.R-ile esitatud süüdistuses on ebaõigesti märgitud, et kuriteod pandi toime Rakvere-Haljala vahelisel teelõigul, sest tulenevalt tunnistaja R M ütlustest MootorReisi AS liinibuss marsruudil Sankt-Peterburg – Tallinn ei sõida läbi Rakvere, vaid enne Tallinna peatub buss veel üksnes Jõhvis. Seega peaks süüdistustes asendama sõnad „Rakvere-Haljala vahelisel teelõigul“ sõnadega „Tallinn-Peterburi maanteel enne Haljala teeristi“.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate D.P ja S.R-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate D.P ja S.R-i isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat D.P on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 08.10.2004, s.o. vähem kui kolm kuud enne uue tahtliku kuriteo toimepanemist. Süüdistatavat D.P on väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatavat S.R on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest on teda 5-l korral karistatud. Süüdistatava S.R ööalane iseloomustus xxxx on positiivne.
lg 1 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.
Kohus leiab, et süüdistatavat D.P tuleb toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega, sest teisiti ei ole võimalik tema suhtes saavutada karistuse eesmärke. Süüdistatava S.R-i karistamist rahalise karistusega ei pea kohus põhjendatuks, sest väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Kohus leiab, et süüdistatavat S.R tuleb karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes
Kannatanu A K on kohtueelsel menetlusel esitanud tsiviilhagi kokku summas 11 366.80 krooni, kusjuures sellest on 600 USD maksumuseks 6934.80 krooni, katkirebitud ja verekahtlaste plekkidega üleni määrdunud pluusi maksumus 840 krooni, kaduma läinud päkapikumütsi maksumus 70 krooni ja kulutused seoses raviga 3522 krooni. Kohus leiab, et kannatanu A K tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sealjuures kuulub süüdistatavalt D.P-lt kannatanu Anton Karavajevi kasuks välja mõistmisele 7844.80 krooni ning süüdistatavatelt D.P-lt ja S.R-ilt kuulub solidaarselt kannatanu A K kasuks välja mõistmisele 3522 krooni. MootorReisi AS on kohtueelsel menetlusel esitanud tsiviilhagi summas 3803.52 krooni, sest neile kuuluva liinibussi salong oli määrdunud verega ning vajas keemilist puhastamist (tl 48). Kohus on seisukohal, et MootorReisi AS tsiviilhagi summas 3803.52 krooni on põhjendatud 8 ja kuulub süüdistatavatelt D.P-lt solidaarselt. ja S.R-ilt välja mõistmisele Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.P
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
3 päeva karistusaja hulka. D.P kuulub ärakandmisele 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld D.P suhtes tühistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2006. Süüdi tunnistada S.R
p 1 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
3 päeva karistusaja hulka. S.Rkuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui S.R ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata S.R katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.R-ile määratud katseaja alguseks lugeda 28.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.