1-06-15933\2

(06231803433)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi P.E süüdistuses KarS § 263 p.1 järgi Prokuröri abi Žanna Morozova Süüdistatav Tõkend Kaitsja P.E kodakondsus: Eesti; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötab mitteametlikult; karistatus: varem kohtulikult karistamata. elukohast lahkumise keeld. Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.E KarS § 263 p.1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista P.E ´ile 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui P.E ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.E Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista P.E ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse P.E KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 15.11.2006 kella 21.30 ajal Tallinnas, olles alkoholijoobes, rikkus avalikku korda, tungides kallale bussijuht V. S-le, kui viimane sõitis mööda kauplusest Säästumarket, mis asub Telliskivi 101 ja nimelt vajus ta V. S-le peale, haaras roolist, segas bussi juhtimist bussijuhil ja seejärel haakus viimase särgi külge, rebides puruks särgitasku. Oma tahtliku tegevusega pani P.E toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 P.E süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - kannatanu V. S ütlustega, et tema oli tööl 15.11.2006.a. bussijuhina marsruudil nr. 3 ning liikus kesklinnast Kopli poole, kui Mere puiesteel sisenes bussi purjus mees, kes hakkas reisijate kallal norima. Sitsi peatuse juures nägi tema kuidas purjus mees liikus salongi lõpust ettepoole ning suundus esiukse juurde. Tööstuse tänaval olevas peatuses jooksis purjus mees tema juurde ja lausumata ühtegi sõna vajus talle peale ning haaras roolist. Lüüa ei saanud, kuna juhikabiinis oli vähe ruumi ning seda eraldas vahesein. Üks reisijatest tuli appi ning aitas purjus meesterahvast eemale tirida. ( t. lk. 2-4 ); tunnistaja L. A ütlustega ,et 15.11.2006.a. istus tema bussi nr. 3, kui nägi meesterahvast, kes oli purjus ning vajus reisijatele peale. Sitsi tänaval hakkas mees norima naisterahva kallal ning haaras käega tema kõrist, seejärel naine lükkas jalaga meest eemale. Tööstuse tänaval läks purjus mees bussijuhi juurde, ütles midagi ning vajus talle peale. (t. lk .5-6); ettekanne, et 15.11.2006.a. oli I. R patrullis koos abipolitseinikuga, kui said väljakutse Tööstuse 101, kus P.E oli kallale tunginud bussijuhile V. S-le. Kallaletungija oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Bussijuhil oli lõhutud pluus, kuid kehalisi vigastusi kohapeal ei tuvastatud (t. lk. .7); joobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 15.11.2006.a. tuvastati P.E alkoholijoove ( t. lk.8 ) kahtlustatava P.E ütlustega, et ta ei mäleta midagi, kuna oli joonud koos sõpradega neli 0,5 liitrist konjakit. Teab, et istus bussi südalinnas, kuidas ta bussis käitus, seda ta ei tea. Kahetseb, et tungis bussijuhile kallale. Lubab edaspidi midagi sellist mitte toime panna (t. lk. 9-10) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav P.E enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav P.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Vastavalt toimepandule tuleb P.E ´it karistada. P.E on varem kriminaalkorras karistamata, mis on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötab mitteametlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.E ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada P.E ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et P.E ´it tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3