lg 1 alusel 3 kuud aresti; 3)23.märtsil 1998.a.
K § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust; liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud vabaduskaotust 5)19.detsembril 2002.a.
lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 143 lg 2 p 2 ja § 186 alusel liitkaristus 4 aastat ja 6 kuud vangistust, vahi all viitud ajaga loetud karistus kantuks, vabastatud 19.detsembril 2002.a.; 6)16.märtsil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 10 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga; kinni peetud 09.septembrist 2007.a. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada karistust 16.märtsi 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse osa, vangistus 9 kuu ja 28 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 päeva. KarS § 50 lg 1 võtta T.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja algust alates 09.septembrist 2007.a. Sisse nõuda T.H-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjatasu 1304.00 (üks tuhat kolmsada neli krooni, sealhulgas käibemaks 144.00 krooni) krooni, postikulu 113.70 (ükssada kolmteist krooni ja 70 senti) krooni, ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 3.60 (kolm krooni ja 60 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.H-lt 6500.00 (kuus tuhat viissada) krooni J V (xxxxxxx xxxx x xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, a/arve nr xxxxxxxxxxx Hansapangas) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus T.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis, juhtis taas joobes olles 02.oktoobril 2005.a. kella 14.40 ajal Järva maakonnas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 92.kilomeetril mootorsõidukit BMW 316 registrimärgiga xxxxxx ja pani sellega toime kuriteo KarS § 424 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ja antud ütlustele on T.H süü leidnud tõendamist väärteoprotokolliga (tl 3), protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 4), Järvamaa Haigla laboratoorse uuringuga nr 4930 (tl 5), süüdistatava isiku tuvastamise määrusega (tl 6), T.H sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 8), liiklusõnnetuse aktiga nr 051133 (tl 911). Seda, et T.H oli alkoholi tarvitanud ja tegi avarii, kinnitavad tunnistajad KJ ja V P (tl 18-20; 21-22). Samuti on tõendiks mootorsõiduki BMW omaniku J Vütlused (tl 15-18) ning tunnistajate Heigo Tamsalu ja Margus Peeti ütlused, kes pärast süüdistatava poolt avarii tekitamist sündmuskohale sõitsid (tl 23-24; 25-26). Autos kaasasõitnud V P vigastusi kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 119 (tl 40-42). Seda, et T.H on varem 03.märtsil 2004.a. karistatud väärteokorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, tõendab vastav otsus (tl 64) ja teised väärteomaterjalid (tl 65-67). Samuti nähtub kohtutäituri tõendist, et T.H ei ole väärteotrahvi tasunud ning tema suhtes on algatatud väärteomenetlus (tl 69). Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et T.H tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna tõendamist on leidnud tema poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes isikuna, keda on juba sellise teo eest väärteokorras karistatud. T.H on süüdi, pannes teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on esitatud J V poolt 6500.00 krooni nõudes. Esitatud hagi on seaduslik ja põhjendatud ja kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.H kohta iseloomustavad andmed puuduvad, ta on kahel korral karistatud väärtegude eest ning 6 korral kriminaalkorras, pannes antud kuriteo toime katseajal, tegemata järeldusi varasemast tingimuslikust karistusest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et T.H ei oma alalist sissetulekuallikat, tal on tasumata hulgaliselt varasema kohtuotsusega väljamõistetud riiginõudeid ja hüvitamata kahjusid, samuti tuleb neid tasuda antud kohtuotsuse alusel, ei ole T.H isik, keda võiks karistada kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistusega. T.H puhul peab kohus ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Samas on T.H karistust kergendava asjaoluna oma tegu kahetsenud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, teda ei ole varem ka kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, mistõttu on põhjendatud antud kuriteo eest karistuse määramine alla keskmise karistusmäära. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistust suurendada varasema ärakandmata karistuse võrra, kuna T.H pani antud kuriteo toime katseajal. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Määratud kaistja Matti Reinsalu on esitanud taoltuse õigusabikulude hüvitamiseks 800.00 krooni ulatuses (koefitsient 1,0 – 2 ajapunkti), millele lisandub käibemaks 144.00 krooni. Kohtueelselt on kinnitatud õigusabikulud 360.00 krooni ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.