Kriminaalasi nr. 1-06-10531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Pro

§ 25lg 2 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista K.Z Kar

S § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud. K.Z KarS § 199 lg 2 p.

§ 25lg 2 järgi õigeks mõista seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 10 kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võtta K.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Tallinna Linnakohtu 02.10.2003.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud) võrra ja mõista K.Z-ile liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 14.07.2007.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista K.Z-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, 2) määratud kaitsjale makstud tasu 1770.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitungid maksmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Maksekorraldusele märkida viitnumber ja selgituse lahtrisse süüdistatava nimi, tekst „kriminaalmenetluse kulud“ ja kriminaalasja kohtunumber – 1-06-10531. Asitõend – CD-plaat turvakaamera videosalvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS K.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 02.10.2003.a. karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja KarS 329 alusel vangistusega 6 kuud ja tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 01.04.2006.a. kella 15.30 ajal mootorsõidukit XXX reg. numbriga XXX, olles joobeseisundis. Seega pani K.Z oime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.Z süüdistatakse ka selles, et tema olles 02.10.2003.a. karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja KarS 329 alusel vangistusega 6 kuud ja tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 01.04.2006.a. kella 15.30 ajal mootorsõidukit XXX reg. numbriga XXX, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani K.Z toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. K.Z süüdistatakse ka selles, et tema koos HS, viibides 07.08.2004.a. kella 20.30 paiku Tallinnas XXX asuvas AS-le kuuluvas kaupluses „XXX“ võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil peale kassarivi GIN Long Drink 6 pakki, maksumusega 46.90 krooni, mille H S oli võtnud kaupluse XXX müügisaalist ja lükanud kassas jalaga kassa ääre alt kassapidajast mööda K.Z-ile , mille järel väljusid mõlemad kauplusest, jättes kauba eest maksmata, kuid ei viinud tegevust lõpule, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellise tegevusega pani K.Z toime KarS § 199 lg 2 p.

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse, isikute grupis. 2 MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest KarS § 199 lg 2 p.

§ 25lg 2 järgi seoses 15.03.2007.a.

jõustunud Karistusseadustiku muudatusega, mille kohaselt alla 1000-kroonise väärtusega vallasasjade äravõtmine kvalifitseeritakse väärteona. Sellest tulenevalt kuulub K.Z KarS § 199 lg 2 p.

§ 25lg 2 järgi õigeksmõistmisele. Süüdistustes Kar

S § 424 ja § 329 järgi tunnistas K.Z end süüdi. Kohtus süüdistatav ülekuulamist ei taotlenud, kuid kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi, mille kohaselt hakkas õlut tarbima 31.märtsi 2006.a. õhtul. Kella 22-st kuni järgmise päeva kella 11-ni oli paus, kuid kella 11-st hakkas uuesti alkoholi jooma ja tegi seda kuni kella 14.00-ni. Siis hakkas Harku tänavalt koju sõitma. Tundis end veidi uimasena. Pärnu maantee ja Ehitajate tänava ristmikul peatas tema sõiduki politseipatrull. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Juhiluba ei olnud, sest juhtimisõigus oli kohtuotsusega kolmeks aastaks ära võetud. Peale süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise tunnistamise on K.Z süü tõendatud 02.

1. 2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega, millega karistati K.Z mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis , s.o. KarS § 424 järgi ja KarS § 329 järgi liitkaristusega 1-aastase vangistusega, millest 6 kuud kandis ta koheselt reaalset ära ja 6 kuud ei pööratud täitmisele, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Kolme-aastane katseaeg hakkas kulgema 02.10.2003.a.. Seega, juhtides 01.04.2006.a. mootorsõidukit alkoholijoobes, pani ta kuriteo toime kehtiva karistuse ajal. Sama kohtuotsusega mõisteti K.Z-ile ka lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks aastaks. Seega ei tohtinud K.Z kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest juhtida ühtegi mootorsõidukit. K.Z alkoholijoove 01.aprillil 2006.a. on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt oli indikaatorvahendi reaktsioon peale K.Z poolt puhumist punane ning lisamärkusena on protokollis kirjas – tugev alkoholi lõhn suust. Eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud K.Z poolt KarS § 424 ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ka õiguskorra kaitsmise huve. K.Z on kuriteod toime pannud tahtlikult. Kuna teda on eelnevalt neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ühel korral karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, karistatud on alati vangistusega ja mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud mitte toime panema uusi kuritegusid, ei ole põhjendatud järjekordse samalaadse kuriteo eest kergemaliigile karistuse, s.o. rahalise karistuse mõistmine. Arvestades karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, peab isikule, kes korduvalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis, mõistetav karistus olema rangem varasemate karistustega võrreldes. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus ka õiguskorra kaitsmise huve, sest mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on Eestis viimasel ajal väga levinud liiklusalane õigusrikkumine ja on muutunud probleemiks. Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib K.Z karistus siiski jääda alla sanktsiooni keskmist. Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluse korras kuulub karistus ka ühe kolmandiku võrra vähendamisele. K.Z pani kuriteod toime katseajal. Kuna 02.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt vabastati K.Z osaliselt tingimisi karistuse kandmisest ja kandmata karistus oli 6 kuud vangistust, siis kuulub antud kuriteo eest mõistetav karistus suurendamisele eelmise otsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o. kuue kuu võrra. Kohtuliku vaidluse käigus esitas süüdistatava kaitsja taotluse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohtuistungil ei küsinud kohtumenetluse pooled süüdistatavalt, kas 3 ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ka kaitsja, taotledes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ei maininud, et süüdistatav sellega nõus on. Süüdistatav ise ei öelnud kordagi, isegi viimases sõnas, et soovib või on nõus tegema üldkasulikku tööd. Sellest johtuvalt ei ole võimalik kaitsja taotlust rahuldada. Isegi kui oletada, et kaitsja enne vastavasisulise taotluse esitamist oli süüdistatavaga üldkasuliku töö teemal vestelnud ja süüdistatav temale selleks nõusoleku andnud, ei pea kohus võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. K.Z pani toime paljude inimeste elule ja tervisele ohtu kujutava kuriteo ja seda juba viiendat korda, vaatamata tema suhtes kohaldatud varasematele karistustele. Kohus arvestab ka asjaolu, et eelmise kohtuotsusega oli K.Z osaliselt vabastatud vangistuse kandmisest, kuid uue kuriteo toimepanemisega näitas süüdistatav, et ta isegi katseajal ei ole võimeline kuriteo toimepanemisest hoiduma. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et K.Z oli probleeme kontrollnõuete täitmisega, koostati kaks erakorralist ettekannet. Üldkasuliku töö tegemise ajal aga on süüdimõistetu kohustatud samuti järgima kontrollnõudeid nagu karistusest tingimisi vabastamise korral. Kõige eeltoodu põhjal on kohus on seisukohal, et K.Z peab talle mõistetud vangistuse ära kandma. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 4