järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav P.Z Ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX Varasem karistatus: Põhja Politseiprefektuuri 14.08.2007 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 12 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. P.Z süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud P.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.Z temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.Z järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada P.Z-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.12.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada P.Z suhtes lisakaristust, võttes P.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 5 (viis) kuud. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtuotsusega määratud 5 kuulise tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 14.08.2007 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,07,022414, millest nähtuvalt 19 karistati P.Z 21.07.2007 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 lg 1, 2 alusel rahatrahviga 12 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. ( (t/l 2) 01.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nr 200710013503 nähtuvalt samal päeval kella 10.05 ajal peatati Narva mnt-l suunaga Ussimäe tänava poolt Tallinnas mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis P.Z, kes juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimisõigus oli ära võetud ning puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. (t/l 5) 01.10.2007 kell 10.05 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati P.Z alkoholijoove 1,00 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega P.Z nõustus ega taotlenud ei joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 6) 01.10.2007 koostatud menetlusaluse isiku P.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi pärast pidu pudeli õlut ja sõitis koju magama. Sõitis Narva mnt-le välja ja peeti kinni. Teatati, et ta on ebakaines olekus ning jäeti juhiloast ilma. Rikkumisega on nõus. (t/l 7-8) 23.10.2007 koostatud tunnistaja Mirjam Männamaa ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 01.10.2007 graafikujärgselt tööl koos juhtivkonstaabli Ando Tammega. Kell 10.05 peatas politseioperatsiooni käigus Narva mnt-l Ussimäe tee suunas liikuva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Palus juhil puhuda alkomeetrisse ja see näitas alkoholijoovet 1,00 mg/l. Mootorsõidukit juhtis P.Z . Juhi joobele viitasid märjad, läikivad silmad, punetavad sidekestad, rahutu ja ekslev pilk. Alkoholilõhna oli tunda suust ja autost. Sõidustiil ebakindel, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv. P.Z nõustus joobe tuvastamise tulemusega. P.Z puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mis oli ära võetud kuni 07.01.2008 Samuti puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. (t/l 11) 08.10.2007 koostatud P.Z seletuskiri, milles märgitakse, et seletuse koostaja kahetseb tegu, palub mitte määrata ranget karistust. Juhiloa puudumine võib edaspidi mõjutada tema tööd. Palutakse mitte määrata kõrget rahalist karistust kuna aitab vanematel võlga tasuda ja tema materiaalsest seisundist sõltub perekonna heaolu. Lubab määratava trahvi lähiajal pärast otsuse tegemist ära tasuda. (t/l 12-13) 25.10.2007 koostatud kahtlustatava P.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 30.09.2007 külas ja jõi umbes 300 grammi konjakit. Öösel kella 02 ajal viidi ta koju. Hommikul pidi tööle minema kella 07 ajal, kuid ärkas alles 08.10. Avastas, et mobiiltelefon on kadunud ja ei saanud tööle helistada. Otsustas minna tööle ja teatada hilinemisest ning võttis elukaaslase auto XXX. Sõitis tööle ja kirjutas seletuskirja ning võttis vaba päeva. Edasi sõitis tuttavate juurde ja sai mobiiltelefoni kätte. Pärast seda sõitis koju tagasi ning Narva mnt-l peeti kinni. Küsiti juhiluba ja auto dokumente. Neid ei olnud. Seejärel kontrolliti joovet. On joobe tuvastamisega nõus. 14.08.2007 määratud trahv 12 000 krooni on käesolevaks ajaks tasutud. (t/l 15-17) Tööandjate andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on P.Z saanud töötasu 2005 aastal OÜst, OÜst, ASst, XXX kokku 139 159 krooni. 2006 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. (t/l 20-22) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2005 aastal oli kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 228 krooni. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.Z kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta ja otsust väärteoasjas, tunnistaja Mirjam Männamaa ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.Z varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.Z käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline tegu on süüdistatavale inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval olnud 2005 aastal alaline sissetulek ning kohtueelsele menetlejale esitatud tõendist nähtuvalt on süüdistataval ka käesoleval ajal alaline töökoht ja seega sissetulek olemas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek küll kuigi suur. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest ka seda, et süüdistataval ei ole sundtäitmisel olevaid rahalisi kohustusi ning tema suhtes ei ole menetluses ühtegi täitemenetlust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja tal on alaline töökoht ning seetõttu ka sissetulek, siis oleks süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Samas aga avaldas süüdistatav kohtuistungil arvamust, et vaatamata sissetuleku olemasolule sooviks ta karistusena vangistust, milline jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav teab oma majanduslikke võimalusi rahalise karistuse tasumisel paremini, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning tema suhtes on üldse kokku alustatud vaid kaks väärteomenetlust. Seega ei ole süüdistatav süstemaatiline õiguserikkuja ning süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistataval on olemas nii elukoht kui ka alaline töökoht, siis ei pea kohus vajalikuks ega otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ning kohus peab võimalikuks karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatav pidas vajalikuks ka kontrollnõuete täitmist, siis määrab kohus katseaja
Samas ei ole süüdistatava puhul tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga, mistõttu võib katseaja määrata alammääras. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluseeskirja nõuete rikkuja ja sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.