1-07-12002\2

(07231401204)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi L.A süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav Kaitsja L.A ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: mitteametlikult ehitusel, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 20.03.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 30 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; väärteokorras karistatud: 27.09.2005 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 74-1 lg 1 ja LKindS § 66-1 lg 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni; 29.09.2005 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 74-19, § 74-1 lg 1 järgi rahatrahviga 12000 krooni. Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. L.A süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm ) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale 2 kuulisele vangistusele eelmise, so Harju Maakohtu 20.03.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 kuu täies ulatuses, mõista 1
9. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada L.A suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, laieneb KarS § 55 lg 1 alusel kogu põhikaristuse, so tähtajalise vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale ning lõpeb karistuse kandmise järgselt kohtu poolt määratud tähtaja, so 1 aasta möödumisel. L.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. L.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.A, 1-07-12002, sundraha“. L.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.A, 1-07-12002, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.A süüdistatakse selles, et tema olles 20.03.2007 Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest vangistusega 30 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, kehtiva karistuse ajal 07.07.2007 kell 03.45 juhtis , mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega L.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia Harju Maakohtu 20.03.2007 otsusest L.A karistamises KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 30 päevase vangistusega, milline karistus jäeti 2 KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata ja täitmisele pööramata. (t/l 3-4)  07.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 893128 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 07.07.2007 kell 03.45 peatati sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis L.A , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes oli alkoholijoobes. Väärteoprotokolli on L.A märkinud, et on joonud ja juhiluba ei ole. (t/l 6)  07.07.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et samal päeval kell 03.45 tuvastati L.A indikaatorvahendiga Lion Alco 37 alkoholijoove, kuivõrd indikaatorvahendil süttis punane tuli. L.A oli tuvastamise tulemusega nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega vereproovis alkoholisisalduse määramist. Joobeseisundile viitas ka alkoholilõhn suust. (t/l 7) 07.07.2007 koostatud tunnistaja Aleksandr Škirini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 07.07.2007 autopatrullis koos konstaabel M.Hrustnetsoviga ja kell 03.45 pidasid kinni sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, mida juhtis L.A, kes oli alkoholijoobes. Alkomeeter Lion Alko 37 näitas punast tuld ja alkoholilõhn oli suust. Tal puudus ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 8) 10.08.2007 koostatud kahtlustatava L.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Harju Maakohtu 20.03.2007 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega, mis tingimisi jäeti kohaldamata. ööl vastu 07.07.2007 jõi ära umbes kolm liitrit kerget õlut ja alkoholi tarvitamise lõpetas kella 01.00 ajal 07.07.
11. 07.07.2007 kella 03 ajal sõitis koju . Kui rooli istus, sai aru, et on joobes. Inimene, kellega oli eelnevat kokku lepitud, et tema juhib, loobus juhtimisest. Seetõttu juhtis ise, arvates, et tuleb juhtimisega toime. Oma maja juurde jõudes peeti kinni ja tuvastati joove. Nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Võlgnevusi pankade või juriidiliste isikute või füüsiliste isikute ees ei ole. On vaid tasumata trahve. (t/l 11-12) Täitemenetluste andmebaasist nähtuvalt on kohtutäituritel L.A vastu alustatud täitemenetlusi kokku 16 200 krooni nõudes. (t/l 18) Järelepärimistest tööandjate kohta nähtub, et ajavahemikul jaanuar 2005 kuni detsember 2006 ei ole L.A olnud töist tulu. (t/l 19-20)     Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel L.A kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, tunnistaja Aleksandr Škirini ütlusi, Harju Maakohtu 20.03.2007 kohtuotsust, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute puudumise kohta 2005 ja 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava L.A süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.A varem karistatud Harju Maakohtu 20.03.2007 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Katseaja kestel pani süüdistatav toime uue samalaadse kuriteo, seega ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on L.A käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, samuti samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Samalaadse väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv on senini tasumata. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval puudub nii legaalne ja kontrollitav töökoht kui ka sissetulek. Eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks lühiajaline vangistus, milline jäeti L.A suhtes tingimisi kohaldamata. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub kontrollitav sissetulek ning seda, et süüdistataval lasuvad eelmistest karistustest väärtegude toimepanemise eest suhteliselt suured rahalised kohustused, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust ning kohaldada tuleb karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatava suhtes kohaldatud mõjutusvahendina lühiajalist vangistust, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata. Sellele vaatamata pani süüdistatav vähem kui nelja kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest ja katseaja algusest toime uue KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja rahaline mõjutamine, andes süüdistatavale katseaja määramisega võimaluse teha järeldusi ja sundida teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue tahtliku ja ohtliku süüteo. Seega ei ole eelnevad rahalised mõjutamised rahatrahvide näol ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine oma mõju avaldanud ning süüdistatava edasine rahaline mõjutamine on end ammendanud, kuivõrd tal puuduvad vahendid rahaliste karistuste tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Kuivõrd tegemist on tahtliku kuriteoga, siis vastavalt KarS § 74 lg 5 sätetele tuleb liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 põhimõtte kohaselt, st mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Käesoleva otsusega mõistetava karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava avaldatud kahetsusest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse määras, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd varasema alammääras karistuse mõistmine oma eesmärki ei saavutanud ega olnud takistuseks uue samalaadse kuriteo toimepanemisel. Kuivõrd süüdistatav, olles täitnud vaid neli kuud käitumiskontrolli nõudeid, pani toime uue samalaadse teo, siis võib järeldada, et süüdistatav oma eluviisilt ja mõttelaadilt ei sobi kriminaalhooldusele, siis ei pea kohus võimalikuks mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohtul puuduvad igasugused kontrollimist võimaldavad andmed süüdistatava töötamise kohta väidetaval ehitusel. Seega ei ole teada ka seda, kas süüdistataval üldse on võimalik üldkasulikku tööd teha kriminaalhooldaja järelevalve all. Varasem süüdistatava käitumine on näidanud, et kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine ei takista teda toime panemast uusi süütegusid ja ta on käitunud kriminaalhooldust takistavalt ning üldkasuliku tööga vangistuse asendamine ei täidaks oma eesmärki. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuigi süüdistataval võib tekkida soov saada mootorsõiduki juhtimise õigust ja tulevikus oma igapäevaste toimetuste tegemiseks seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul on tegemist korduvalt liiklusalaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuga olukorras, kus tal puudub 4 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Peale selle on tema suhtes seda lisakaristust juba lühiajaliselt kohaldatud. Taolised asjaolud annavad kohtule määrata lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, lootuses, et vähemalt mõistetava vangistuse ja lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Vastavalt KarS § 55 lg 1 sätetele laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale, lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Märt Toming kohtunik 5