1-07-8066\8

(06231801268)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.R-i süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav N.R Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2007 kuni 01.06.2007, so 2 päeva, vahistatud 02.12.2007 Varasem karistatus: arhiveeritud Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. N.R süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 31.05.2006 kuni 01.06.2006, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mille ärakandmist arvestada alates N.R-i vahistamisest, so alates 02.12.
5. N.R-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
6. N.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXSEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „N.R, 1-07-8066, sundraha“.
7. N.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „N.R, 1-07-8066, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: CD plaat kõne salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.01.
10. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.01.2008 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.R-i süüdistatakse selles, et tema 09.05.2006, viibides kella 12.30 paiku XXX tänaval Tallinnas, lõi tühje pudeleid täis kilekotiga, milles oli ka klaasist veinipudel, pähe SG, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – otsmikule 1 cm pikkuse pindmise haava ja nahaaluse hematoomi. N.R-i süüdistatakse selles, et tema 02.12.2007 kella 22.15 ajal, viibides Tallinnas, XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobeseisundis, lõi rusikaga pea piirkonda ja kägistas oma elukaaslast SG, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – pealaele hematoomi ja 2 cm pikkuse haava, kaela piirkonda punased laigud. Seega N.R pani toime teise inimese tervise kahjustamise, so kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav N.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  09.05.2006 koostatud kannatanu SG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 09.05.2006 kell 12.30 lõi XXX ja Timuti tänava ristmikul tema elukaaslane teda pudeliga vastu pead. Löögist hakkas palju verd jooksma ning ta läks XXX tänaval asuvasse kauplusse. Naised kutsusid talle kiirabi. Elukaaslane lõi teda tühja veinipudeliga. Siis kui tulid politsei ja kiirabi, jooksis ta minema. Löömise põhjust ei tea. Enne seda olid kodus ära joonud kaks pudelit õlut. Elukaaslane on N.R ja ta elab Timuti 10-7/17/
11. Ta läks taarat ära               viima ja kotis oli veinipudel. Elukaaslane nõudis temalt raha, kuid ta ei andnud, sellepärast lõigi. (t/l 2-4 kr asi 1-07-8066) 09.05.2006 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt tuvastati SG otsmikul 1 cm pikkune pindmine haav ja nahaalune verevalum. (t/l 5 kr asi 1-07-8066) 01.06.2007 koostatud kahtlustatava N.R-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnistanud kahtlustatav oma süüd kahtlustuses KarS § 263 p 1, 3 järgi ning seletas, et 09.05.2006 hommikusel ajal tarvitas alkoholi. Tänaval kohtas oma elukaaslast SG. Ei mäleta miks konflikt tekkis. Oli alkoholijoobes ja tüli käigus lõi teda vastu pead kotiga, milles olid tühjad pudelid. Üks oli klaaspudel ja teisest plastmassist. Pärast seda läks ära ja G jäi tänavale. Kahetseb toimepandut. (t/l 14-17 kr asi 1-07-8066) 03.12.2007 koostatud politseiinspektori Roman Pikulenko ettekandest nähtuvalt sai politseiametnik 02.12.2007 kell 22.26 väljakutse aadressile XXX. Kohapeal kohtusid kiirabiautos olnud SG, kes teatas, et vahetult enne politsei saabumist lõi teda korteris nr XXX elav N.R rusikatega pähe ja kehasse ning kägistas. Naabrinaine kutsus välja politsei, kannatanu toimetati haiglasse. (t/l 3 kr asi 1-07-15958) 03.12.2007 koostatud teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt toimetati SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 02.12.2007 kell 22.45 SG, kellel diagnoositi pea piirkonna põrutushaav. (t/l 4 kr asi 1-0715958) 02.12.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sündmuskohta XXX korteris, kus toas on laual laialipillatud klaasid ja odekolonnipudelid, laua all katkine taldrik ning diivanvoodil laiali voodipesu. Voodi kõrval seinal verekahtlane määrdumine. (t/l 5-7 kr asi 1-07-15958) 07.12.2007 koostatud kannatanu SG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on kannatanu N.R-iga elanud vabaabielu 9 aastat. Kasutab oma õigust keelduda ütluste andmisest N.R-i vastu. Pretensioone N.R-i vastu ei ole. Otsustas, et ei hakka enam N.R-iga koos elama. (t/l 10-13 kr asi 1-07-15958) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetel tuvastati 03.12.2007 SG pea vasakul pool nahaalustes pehmetes kudedes hematoom. (t/l 15 kr asi 1-07-15958) 02.12.2007 kell 22.47 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt kaebas SG, et umbes 40 minutit tagasi sai peksa ja oli teadvuseta. Valu kõhus, peas, seljas. Elukaaslane peksis teda nii käte kui jalgadega. Mõlemad tarvitasid alkoholi. Väidab, et teda löödi kirvega pähe ja kägistati. Lokaalselt leiti pealaes hematoom ja haav 2 cm, kaela piirkonnas punased laigud, kägistamisele iseloomulikud, huuled punased ja turses, kuivanud verega. Diagnoos: peapõrutus, ajupõrutus. (t/l 18 kr asi 1-07-15958) 03.12.2007 koostatud patsiendikaardist nr 62754 nähtuvalt on SG diagnoositud pealae põrutushaav. (t/l 21 kr asi 1-07-15958) SA PER Laboratooriumi andmetel tuvastati SG veres 02.12.2007 kell 22.50 etüülalkoholi 3,93‰. (t/l 23 kr asi 1-07-15958) 07.12.2007 koostatud tunnistaja TZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.12.2007 kella 21 ajal koputas tema korteri uksele XXX naabrinaine S , kes ütles, et elukaaslane Pjotr lõi tal taldrikuga pea lõhki ja tal on peas haav ning et tunnistaja kutsuks kiirabi. Kiirabi tuli kohe ja S viidi haiglasse. Kohe tulid ka politseinikud ja nad sisenesid Pjotri juurde korterisse. Viimase aasta vältel on S ja Pjotril olnud pidevalt peretülisid. S on talle korduvalt rääkinud, et Pjotr peksab teda ning tunnistaja on näinud S näol sageli sinikaid. (t/l 24-28 kr asi 1-07-15958) 02.12.2007 kell 23.20 koostatud joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati N.R alkoholijoove 2,69 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 29 kr asi 1-07-15958) 02.12.2007 koostatud kahtlustatava N.R-i kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti N.R kahtlustatavana kinni kell 23.
12. (t/l 32-35 kr asi 1-07-15958) 03.12.2007 koostatud kahtlustatava N.R-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 02.12.2007 kodus ja lõuna ajal tuli sinna SG, kes oli alkoholi tarvitanud. Tema ise oli siis veel kaine. S läks poodi ja tõi kaks pudelit viina ja ühe pudeli õlut. Jõid kahekesi ära kaks pudelit viina ja siis ütles S , et läheb tuttava juurde. Vastas, et ei lähe kuhugi vastu ööd. S pani riided selga ja ta läks välisukse juurde, et takistada S väljumist. S võttis tal riietest kinni ja lükkas eemale. Lõi St käega pähe ja S kukkus diivanile. Pärast seda läks S korterist välja ning tema lukustas ukse ja heitis magama. Mõne aja pärast koputati uksele ja ukse taga olid politseinikud. Näidati seinal olevat plekki, kuid ta ei tea kas see plekk oli seal juba enne või mitte. Sl ei näinud mingeid vigastusi. (t/l 36-41 kr asi 1-07-15958) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.R-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu SG ütlusi, tunnistaja TZ ütlusi ning kiirabikaarte, patsiendikaarte, meditsiinidokumente, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervisekahjustamine, sealhulgas löömine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine tulenes nende omavaheliste suhete pinnalt. Kuivõrd süüdistatav lõi kannatanut esimene kord kotiga pähe ja teine kord käega pähe, põhjustades ka tervisekahjustuse, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav lõi tahtlikult kannatanut kotiga, milles olid tühjad pudelid, millest süüdistatav oli väga hästi teadlik ja samuti lõi käega pähe, tekitades põrutushaava ning tekitas sellega kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Peale selle on SG 02.12.2007 tuvastatud punased laigud kaelal, millised tervisekahjustused on iseloomulikud kägistamisele. Seega riimuvad objektiivselt tuvastatud tervisekahjustused kannatanu ütlustega, mistõttu on kannatanu ütlused kiirabitöötajatele usaldusväärsemad süüdistatava ütlustest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike ja äkki tekkinud vaenulike suhete pinnalt ning patsiendikaardist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud suhteliselt kergeid tervisekahjustusi. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatav vägivallatses oma elukaaslase suhtes ja lõi teda käes olnud esemega, mille tagajärjel tekitas kerge tervisekahjustuse ja hiljem lõi kannatanut ning kägistas teda, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib süüdistatava avaldatud kahetsust ja kannatanul pretensioonide puudumist arvestades määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas arvestades süüdistatava pikaaegset asotsiaalset eluviisi ja ilmselget alkoholilembust, mis põhjustab tülide tekkimise ja vägivallatsemise elukaaslase kallal, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja tema arvatavalt jätkuv alkoholi tarvitamine takistaks kriminaalhooldust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub kohesele ja täies ulatuses ärakandmisele ja karistusest tuleb arvestada kantuks eelvangistuses viibitud aeg nii esimese kui ka teise kriminaalasja menetlemise ajal, lugedes mõistetava ja ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates süüdistatava vahistamisest. Märt Toming kohtunik