1-06-11859\13

(06231500991)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Rahvakohtunikud Mare Kaiv ja Pille Aver Konsultant- kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson, Imbi Kangur Popova Kriminaalasi S.F süüdistuses KarS § 118 p.1; § 121järgi. Ringkonnaprokurör Natalja Lebed Süüdistatav Tõkend Kaitsja S.F isikukood xxx, elukoht xxx, viibimiskoht Xxx Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel eesti keel, töötas, varem kohtu poolt karistatud: 03.06.

1. a. Harju Maakohtu poolt KrK § 100 järgi v/k-ga 7 aastat. Vabanes pärast karistuse kandmist 31.12.2004.a. vahistamine alates 19.04.2006.a. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.F KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Õigeks mõista S.F süüdistuses KarS § 121 järgi ( 13.04.2006.a. JD episoodis). Süüdi tunnistada S.F KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg.2 ja 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 19.04.2006.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista S.F ´elt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse ja ekspertiisikulu kokku summas 8 149 ( kaheksa tuhat ükssada nelikümmend üheksa) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha ja ekspertiisi kulu eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri
2. Sundraha, ekspertiisi tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: roostejälgedega metallist kang, kaheks tükiks murdunud pudrunui ja 36 cm pikkune tsingitud toru, mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna hoiuruumis- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Xxx Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: S.F-i süüdistatakse selles, et tema 13.04.2006.a kella 20.00 paiku koridoris aadressil Tallinn, Xxx, lõi mitu korda MTi jalgadega vastu pead, millega tekitas talle vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 174 eluohtliku tervisekahjustuse - ägeda traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi ostmiku-oimu-kiirupiirkonnas paremal - ja muid kehavigastusi, mis ei olnud eluohtlikud. Seega S.F tekitas raske tervisekahjustuse, millega oli põhjustatud oht elule, s.o. pani toime KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et tema, 13.04.2006.a kella 20.00 paiku koridoris aadressil Tallinn, Xxx, peksis tülisse MT sekkunud JK, lüües teda ühe korra rusikaga vastu pead, millega tekitas talle kehalisi vigastusi ja füüsilist valu. Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et tema, 07.04.2006.a öösel aadressil Tallinn, Xxx-42 lõi mitu korda ™-P kätt, millega tekitas vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 160 V kämblaluu murru, mis ei ole eluohtlik. Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et tema, 13.04.
3. a kella 04.00 paiku korteris aadressil Tallinn, XXX, haaras JDselja tagant kuklast, lükkas vastu kappi, mille 2 tagajärjel kannatanu lõi oma pea vastu seda tugevasti ära. Pärast seda peksis S.F kannatanut mitu korda jalgadega keha piirkonda ja vastu pead, millega tekitas talle kehalisi vigastusi: näol marrastused, verevalumid ja valu rindkeres ja kaelas. Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et tema 14.04.
4. a kella 02.00 paiku aadressil Tallinn, Xxx-42, lõi ™-P mitu korda peopesaga vastu nägu ja jalgadega kõhu piirkonda, peale seda peksis kannatanut puunuia ja metallist armatuuritükiga mitu korda pea, keha ja jala piirkonda. Pärast haaras kannatanul juustest, mille tagajärjel rebis peast välja juuksed kukla piirkonnast. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 160 tekitatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Seega S.F pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamine, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid: Süüdistatav S.F end temale inkrimineeritud kuritegudes KarS § 118 p.1; § 121 järgi süüdi ei tunnistanud ning seletas, et vihavaenu temal kannatanute ja tunnistajate vastu ei ole. Aprillis 2006.a. elas koos ™´ga aadressil Xxx-
5. Tema viibis 13.04.2006.a. õhtul üksi kodus, kuna ™ oli tööl ja tuli koju kella 23.00 paiku. 13.04.2006.a. õhtul käisid ukse taga N ja MT, kes püüdsid võtmetega ust avada, kuna tema ukse avas seestpoolt, siis ehmatasid isikud ära ja jooksid minema. Ehmudes jooksis MT peaga plaksti vastu seina, kukkudes maha ja tehes veel paar sammu kukkus uuesti maha. Mingit naisterahvast tema koridoris ei näinud. Politsei kutsus N tema palvel, kuna temal oli telefon tühi ja kutsus ka kiirabi. Tema ei ole ka 13.04.2006.a. löönud K . Ka 07.04.2006.a. ei ole toimunud mingit konflikti tema ja ™ vahel, ka ei ole teda löönud jalaga käte ja kõhupiirkonda. Tsingitud toru sai alles
6. aprillil enne seda toru temal ei olnud. 07.04.2006.a. ei olnud ™´l midagi viga, lihtsalt huule oli närinud katki ja väike näpp oli ka vist katki. Talveti ikka inimesed kukuvad ja ™ oli koguaeg käpuli. Ka olid kannatanul, veresooned lõhki napsitamisest. Tema ja ™ vahel ei toimunud mingit konflikti öösel 14.04.2006.a., kuna tema tavaliselt magab juba kell 22.00-23.
7. Mingid vigastusi tema kunagi ™´l näinud ei ole, peale selle kui kannatanul oli langetõbi. Kannatanu kukkus 13.
8. vastu 14.
9. riiuli ja kola vahele kui hoog peale tuli. Pudrunuia tegi kannatanu ise katki kui purustas soola ja see nui seisis lihtsat kilekotis, mis hiljem kaasa võeti. Raudkangiga tema kannatanut ka ei löönud, kuna kui sellega inimest lüüa, siis inimene lihtsalt ei tõuse enam. Kannatanu juukseid tema rebinud ei ole, on ainult lõiganud. 09.04.2006.a. peksti teda vastu nägemist, jalaga külje peale, löödi rangluu puruks ning hammas välja. Käis ka kiirabi ja teda viidi haiglaase. Tema tervislik seisund ei võimaldanud kaks kuud midagi praktiliselt teha, seega ei saanud ka 13.04.2006.a. midagi kannatanu suhtes teha, kuna vaevu liikus. Kõik temale esitatud süüdistused on fabritseeritud Tema arvab, et kannatanud räägivad tema peale põhjusel, et varjata teist kuritegu. Kuna teda löödi 09.04.2006.a., siis nii kannatanud kui ka lööjad on kambas. Samuti on kindel, et ™´t sunniti tema kohta andma ütlusi löömise kohta, kuna tema lööjad ja kannatanud on kõik sõbrad. Kannatanu MT kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. 13.04.2006.a. koputati tema uksele aadressil Tallinn, Xxx-
10. Tema avas ukse ning uksel seisis naabrinaine ™, kes elas korteris
11. Koridoris valgust ei ole, kuna koridoris ei ole aknaid, kuid tema uksest paistis valgus koridori, kuna uks oli lahti. Süüdistatav Ismar seisis nurga taga ning kui asutus koridori, siis haaras Ismar temast kinni ja hakkas peksma rusikaga. Esialgu lõi Ismar teda kätega, kuid kui tema kukkus pikali, siis hakkas Ismar teda jalgadega lööma. Ismar lõi teda kogu kehapiirkonda. Samuti lõi teda mingi raudesemega vastu pead. Tema Ismar´it vastu ei löönud, kaitses oma nägu kätega, kuid nägi toimuvat läbi sõrmede. JK 3 tuli ka toast välja ja hakkas teda kaitsma, s.t. hüppas seljatagant süüdistatavale peale. Ismar läks siis J kallale ja hakkas J lööma enne näkku ja pärast vastu selga. On kindel, et teda lõi süüdistatav S.F. Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu ™- P kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes on vihavaen, kuid saab anda tõeseid ütlusi. Süüdistatav S.F elas tema juures üle aasta. S.F lõi teda nii 07.
12. kui ka 14.04.2006.a. Viimane kord 14.04.2006.a. lõi süüdistatav S.F teda metallisttoruga ja kardinapuu kepiga. Samuti pudrunuiaga vastu kintsu, mille tõttu paksem osa murdus nuiast ära. Samuti peksis teda süüdistatav jalgadega. Juuksed tõmbas ka välja. 14.04.2006.a. peksis S.F teda täielikult läbi, lõi kõigega. Käis ka arsti juures ülejärgmisel päeval peale 14.04.2006.a. peksmist. Tema ei käinud 13.04.2006.a. Lasnamäel Punase tänava traumapunktis. On käinud traumapunktis küll, kuid see oli talvel jaanuaris kui S.F tema käe murdis metallesemega. Käis siis raviarsti juures, kes saatis teda ekspertiisi. Kokku on käinud kahel korral traumapunktis nii talvel kui peale viimast peksmist aprillis. Ka 07.04.2006.a. peksis S.F teda jalgadega kõhtu, kuid tema ei öelnud kellelegi midagi. S.F lõi teda esemetega mis kätte juhtusid, konkreetselt ei meenu. 07.04.2006.a. ei peksnud S.F teda raudtoruga, vaid jaanuaris lõi toruga käe katki. 07.04.2006.a. lõi S.F teda käte ja jalgadega. Ka 13.04.2006.a. toimus Xxx peksmine. Tema läks T juurde kui tema tagant ilmus Ismar ja tõmbas T uksest välja. Ka J tuli ja võttis Ismar´il ümbert kinni, et Ismar ei saaks T peksta enam, kuid siis lõi S.F J vastu selga ja näkku. J kukkus maha ja Ismar peksis T edasi. Temal hakkas paha ja jooksis koju, mis edasi sai tema ei tea. Teda peksis S.F peale T intsidenti. Nägi kui S.F lõi T jalgadega vastu keha ja nägu. Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu JK kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. 13.04.2006.a. istus koos M , s.t. T ja K ning tarvitasid natuke alkoholi. Tema jõi viina natuke tujutõstmiseks, palju ei joonud. Keegi koputas uksele ja tema läks ukse juurde, avas ukse ja uksel seisis T , ka oli seal Ismar. Koridoris ukse avamisel nägi veel ühte meesterahvast, kuid ei tea mida see mees seal tegi, nägi meest esimest korda. M oli ka uksele tulnud, et vaadata kes tuli, siis haaras Ismar M ja tõmbas koridori ning hakkas peksma jalgade ja kätega. Tema jooksis tuppa, et K kutsuks politsei ja kiirabi. Koridor kus löömine toimus oli pime ja tema aitas M tuppa tõsta. Kui tema sekkus, et M ära tirida, siis S.F lõi temale vastu nägu rusikaga. Vastu selga tema lööke ei tundnud, kuid tundis valu. Tundis valu, kuid ei näinud, et süüdistatav oleks teda vastu selga löönud. Löögist näole jäi sinikas. Arsti juures ei käinud, kuna ei tahtnud. Ka ei tahtnud politseile midagi öelda. Tunnistaja LN kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. 13.04.2006.a. oli väljakutse aadressile Xxx. Info oli, et toimus kaklus ja saadi vigastusi, täpselt ei mäleta. Kohapeal tuvastati kaks tunnistajat üks naine ja üks mees ja kannatanu. Tunnistajad ütlesid, et S.F peksis kannatanut käte ja jalgadega, tunnistajatega vestlus toimus toas. Kannatanu ukse ees nägi verd. Vestlesid ka süüdistatavaga, kes rääkis, et oli arusaamatus ning tema tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kannatanu oli voodis ja pea oli verine, ei mäleta kas suhtles kannatanuga. Tema ei mäleta täpselt, kuid kiirabi tuli umbes 15-20 minutit peale nende saabumist. Ettekannet täpsustama ei pea, kirjapandu on esialgne. Ka ei mäleta kas süüdistatav oli verine või oli näos midagi. Tunnistaja N N kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. 13.04.2006.a. oli MTi juures ja vaatas televiisorit. Tema kuulis mingit müra, kuid ei pannud seda tähele, kuid tuli J ja ütles, et Ismar lööb M ja lõi ka teda. Nägi, et J oli nägu punane. Väljudes toast koridori nägi, et läbipekstud M lebas koridoris. Koridoris ei ole väga 4 valge. T oli oimu juures suur haav ja üks silm oli täiesti paistes. Verd nägi seintel ja põrandal. Aitas T üles tõsta ja viis voodisse. Edasi kutsus politsei ja kiirabi. Kiirabi tuli ja andis esmaabi, politsei oli ka ning küsis kas T kirjutab avalduse. Tema mäletab, et enne tuli kiirabi ja siis politsei. M keeldus, sest ei olnud sellises seisundis, et avaldust kirjutada. Ööseks jäi T juurde ning hommikul läks tööle. Järgmisel õhtus sai teada, et hommikul oli T viidud haiglasse. Teab, et S.F elab koos ™ ga, kes käis tihti ringi läbipekstud välimusega, nägi isiklikult peksmise jälgi, kuid ™ seletas, et kukub koguaeg. Alles S.F-i kinnipidamisel rääkis, et Ismar peksis teda. Isiklikult peksmisi pealt ei ole näinud, teab seda J ja T sõnade kohaselt. Politsei isiklikult tema käest ei küsinud midagi. Tunnistaja TJkohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. Tema poeg on MT, kes elas aadressil Xxx-48, Tallinn koos J nimelise naisterahvaga. Aprillis 2006.a. helistati temale ja öeldi, et Mi oli pekstud. Tema sõitis hommikul poja juurde, kelle nägu oli paistes ja sinikates. Poja juures oli ka J, kellel olid ka sinikad. J seletas, et teda löödi ja löödi kõvasti ka Mi. J ütles ka isiku nime, kes neid lõi, kuid tema ei mäleta, isik kes lõi elab samas ühiselamus ja samal koridoril, pidi ka veel oma naist peksma. Tema kutsus uuesti kiirabi, kes viis Mi haiglasse. Haiglas tehti Mile operatsioon. Kohus avaldas tunnistaja GLkohtueelsel uurimisel antud ütlused, et 13.04.2006.a tuli väljakutse Tallinn, Xxx-48 on läbi pekstud meesterahvas. Aadressil võtsid neid vastu politseinikud, kelle saatel läksid korterisse. Korteris nägi meesterahvast, kes verise peaga istus voodil. Koos temaga oli naisterahvas. Meesterahvas oli joobe seisundis, kuid käitus adekvaatselt ja sai aru, mis ümbruses toimub. Meesterahvas ütles, et teda peksti, ei mäleta kas rääkis, mitu meest teda peksid või mitte. Läbivaatuse käigus leiti peas kolmnurkse kujuga haav pikkusega umbes 2 cm, hospitaliseerimisest isik keeldus. Andes arstiabi kuulis koridoris meeste karjumist. Tema kui meedik võib öelda, et haav ei ole saadud noaga, vaid pigem nüri esemega löömisest (kd.2 t lk.4-7). Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: Asitõendi vaatlusprotokoll 17.05.2006.a. ja fototabelid, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on tsingitud toru, murdunud pudrunui, metallkang, millised esitas kannatanu ™- P. Metallkang on 38,5 cm pikkune roostes jälgedega, kaheks tükiks murdunud pudrunui, 36 cm pikkune 4 cm läbimõõduga tsingitud toru ( kd 1 t lk. 78-81). Patsiendikaardi CR 0371246 koopia, millest nähtub, et ™- P on viibinud 13.04.2006.a. kell 21.15 Lasnamäe traumapunktis ning täpsustatud diagnoosiks on pea, kulmu, suu, parema õla, parema labakäe põrutused ja verevalumid. Parema V kämblaluu murd ( kd.1 t lk.83) Patsiendikaardi CR 0371311 koopia, millest nähtub, et ™- P on viibinud 15.04.2006.a. kell 11.40 Lasnamäe traumapunktis ning täpsustatud diagnoosiks on näo, pea, rindkere, mõlema õlavarre, mõlema reie verevalumid ( kd.1 t lk 84). Isiku kohtuarstlik ekspertiisidega ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga tuvastati: Akti nr. 160 eksperdi arvamusest nähtub, et ™-P´ul tuvastati ravidokumentide ja kohtuarstliku läbivaatuse andmetel järgmised tervisekahjustused: näo, kaela rindkere, üla-ja jalajäsemete põrutused ulatuslike verevalumitega, parema käe V kämblaluu murd. Väljarebitud juuksed kukla piirkonnas. Tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt. Tervisekahjustustest paranemisperiood on 1-1, 5 kuud, jätmata olulist püsivat töövõimekaotust vähemalt 40% ulatuses. Sedastatud tervisekahjustused võisid olla tekitaud ekspertiisimääruses märgitud ajal 5 13.04.2006.a. ja 14.04.2006.a. ning asjaoludel kõva tömbi vägivalla toimelkorduvatest löökidest taolist iseloomu esemega mitmetesse kehapiirkondadesse, ei saa välistada, et löökidest kängitsetud jalaga või ka menetleja poolt esitatud fototabelil olevate esemetega-puunuia ja metalltööriistaga ( kd. 1 t lk. 87-89 ja akti juurde fototabelid kd.1 t lk.90-92). Akti nr. 174 eksperdi arvamusest nähtub, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas MT´il ajavahemikus 14.04.2006.a. -24.04.2006.a. olid tuvastatud järgmised tervisekahjustused: äge traumaatiline kõvakelmealune verevalum otsmiku-oimukiirupiirkonnas paremal ( peaaju keskstruktuuride nihkega vasakule ja parema poolkera turse tunnustega). Peaaju põrutus (kliinilistel andmetel). Nahaalused verevalumid otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas paremal. Haav peas (lokalisatsioon ja omadused määramata). Prillverevalumid näol. Nina Põrutus. Vana ninaluude murd (aeg määramata). 05.05.2006.a. kohtuarstlikul läbivaatusel tuvastatud tervisekahjustused: kaarjas operatsioonijärgne arm otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas paremal pool, haavaarmid kiiru piirkonnas paremal; haavaarm otsmiku piirkonnas juuste piiril paremal. Need tervisekahjustused võisid olla tekitatud 13.04.2006.a. tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega /esemega. Äge kõvakelme verevalum võis tekkida nii kukkumisest kui ka tugevatest löökidest/ löögist (nt. jalaga). Terariistale iseloomulikke haavaarme (v.a. operatsioonijärgne arm) pea piirkonnas kohtuarstlikul läbivaatusel ei tuvastatud. Tervisekahjustus (raske peaaju kahjustus) on eluohtlik ning vajas operatiivset ravi ( 14.04.2006.a. operatsioontraumaatilise kõvakelmealuse verevalumi eemaldamine). Paranemise aeg on pikaajaline, rohkem kui 4 kuud ja püsitagajärgede suhtes anda hetkel prognoosi ei ole võimalik. Muud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, nende paranemise aeg 2-3 nädalat tervistumisega ( kd.1 t lk. 102-105). Akti nr 85 eksperti arvamusest nähtub, et S.F ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Ta kuritarvitab alkoholi. Alkoholisõltuvuse hindamiseks puuduvad k.a. objektiivsed andmed. Ta oli 7 aastat alkoholist isoleeritud. №orukieas esinenud toksikomaania on soodustanud temal psühhopaatilise iseloomujoonte kujunemist, nagu suurenenud ärrituvus, kiitlemine, valelikkus. Temale ei esine aga selliseid psüühikahäireid, mis oleksid 07.04.2006.a.; 13.04.2006.a. ja 14.04.2006.a. oluliselt piiranud või takistanud tal aru saada süüksarvatud tegude keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. S.F oli tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis, vastavalt KarS § 36-le. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ta ei vaja. Ta peaks alkoholist loobuma, siis ei oleks ta ohtlik ühiskonnale ega endale. Oma psüühilise seisundi poolest on S.F võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral ka karistust kandma ( kd.2 t lk. 17-19). Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule tõendeid /prokuröri taotlusel/: Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus 07.05.2007.a. ( kd.3 t lk 9698.) Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus 16.08.2007.a. ( kd.3t lk.99101) Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti tõendeid /kaitsja taotlusel/: Xxx Kiirabi kiirabikaart (koopia), millest nähtub, et S.F on 09.04.2006.a. teinud väljakutse kiirabile. Lokaalne leid: palpatsioonil vasakul roietel VII-X valulikkus. Suu limaskestal haav. Vasakul sarna piirkonnas verevalum, valulikkus. Transporditud tooliga SA PERH Mustamäe Haiglasse ( kd.2 t lk.26). 6 SA PERH Mustamäe korpuse EMÜ patsiendikaart nr 17236 (koopia), millest nähtub, et S.F on toodud kiirabi poolt 09.04.2006.a. arstlikule läbivaatusele. Kaebab valu vasakul pool küljes. Ülahuul turses, samuti vasak pöid. Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni (RHK 10 kood) kohaselt on S.F diagnoos: põhihaigus S00.5 huule ja suuõõne pindmine vigastus, rindkere vasaku poole ja vasaku pöia põrutus rindkerekontusioon S20.2, alkohoolne joove T51.0, välispõhjuseks Y04.0 rünne kehalise vägivallaga. (kd.2 t lk.27). Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ( kd.3 t lk.91-93) Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus 29.03.2007.a. ( kd.3 t lk.94-95) Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu MT´i, J K, ™-Pu, tunnistajad LN, NN´i, T J ning avaldanud tunnistaja GL ütlused, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava S.F süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 118 p.1 järgi on leidnud tõendamist. Süüdistatav andis ütlusi selle temale inkrimineeritud kuriteo koha, et aprillis 2006.a. elas koos ™´ga aadressil Xxx-
13. Tema viibis 13.04.2006.a. õhtul üksi kodus, kuna ™ oli tööl ja tuli koju kella 23.00 paiku. 13.04.2006.a. õhtul käisid ukse taga N ja MT, kes püüdsid võtmetega ust avada, kuna tema ukse avas seestpoolt, siis ehmatasid isikud ära ja jooksid minema. Ehmudes jooksis MT peaga plaksti vastu seina, kukkudes maha ja tehes veel paar sammu kukkus uuesti maha. Mingit naisterahvast tema koridoris ei näinud. Politsei ja kiirabi kutsus N tema palvel, kuna temal oli telefon tühi. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava antud ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu MT kohtulikul uurimisel antud ütlustega, kui ka teiste kogutud tõenditega ning kohtulikul uurimisel leidis tõendamist süüdistatava S.F poolt raske tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht kannatanu MT elule. Kohus leiab, et S.F on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Ka omab süüdistatava ütluse hindamisel olulist tähtsust ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 85 ( kd.2 t lk. 17-19) toodu, et S.F on noorukieas esinenud toksikomaania soodustanud temal psühhopaatilise iseloomujoonte kujunemist, nagu suurenenud ärrituvus, kiitlemine, valelikkus. Kannatanu MT kinnitas ristküsitlusel, et 13.04.2006.a. avades ukse seisis süüdistatav Ismar koridoris ning kui tema astus koridori haaras Ismar temast kinni ja hakkas peksma rusikaga. Esialgu lõi süüdistatav Ismar teda kätega, kuid kui kukkus pikali, siis hakkas süüdistatav teda jalgadega lööma. Süüdistatav lõi teda kogu kehapiirkonda. Samuti lõi teda mingi raudesemega vastu pead. On kindel, et teda lõi süüdistatav S.F. Kannatanu MT on andnud üheseid ütlusi süüdistatava suhtes kohtulikul uurimisel ning nii süüdistatav kui ka kannatanu on kinnitanud, et põhjus vihavaenuks puudub ning seega puudub alus arvata, et kannatanu Ton andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi S.F suhtes. Ka on kannatanul kohustus rääkida tõtt ning vastavalt seadusele on kannatanut hoiatatud valeütluste andmise eest. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu MT oleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud kannatanu Tkohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida kannatanu usaldusväärsust. 7 Kannatanu T ütlusi vägivalla tarvitamise osas 13.04.2006.a. süüdistatava S.F poolt kinnitavad ka kohtulikul uurimisel ristküsitletud kannatanud JKja ™- P. Kannatanu JK andis ütlusi, et 13.04.2006.a. nägi kuidas süüdistatav S.F haaras MTist kinni ja tõmbas kannatanu koridori ning hakkas T´i peksma jalgade ja kätega. Ka kinnitas kannatanu ™- P, et 13.04.2006.a. toimus Xxx peksmine. Tema läks kannatanu T juurde kui tema tagant ilmus süüdistatav Ismar, tõmbas kannatanu T uksest välja ja süüdistatav peksis T´i. Kuna temal hakkas paha, siis jooksis koju, mis edasi sai tema ei tea. Kannatanute T, K ja M- P ütlusi, kinnitab kaudselt ka tunnistajana ülekuulatud NN, kes kinnitas, et 13.04.2006.a. olles külas kannatanul MT´il kuulis mingit müra, kuid ei pannud seda tähele, kuid tuli J ja ütles, et süüdistatav Ismar lööb kannatanut Mi. Kannatanute ja tunnistajate ütluste hindamisel, tuleb arvestada sündmuse ajaga, nägid sündmust erinevatest kohtadest ja ka erinevatel ajahetkedel, inimese ruumitaju on erinev, aspektid millele keskendutakse, on paratamatult erinevad. Kohus leiab, et kannatanute T, K ja M- P ja tunnistaja N ütlustes ei esine vastuolusid, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis aga ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Süüdistatava väide, et kannatanu M- P ei saanud näha 13.04.2006.a. toimunud sündmusi, kuna viibis arsti juures märgib kohus järgmist. Nähtuvalt patsiendikaardi CR 0371246 koopiast, on ™- P on viibinud 13.04.2006.a. kell 21.15 kuni 21.45 Lasnamäe traumapunktis ( kd.1 t lk. 83), kuid 13.04.2006.a. sündmused on toimunud kell 20.00, seega ajal mil kannatanu enda sõnade kohaselt kodus viibis. Seega on eeltooduga ümberlükatud süüdistatava väide, et kannatanu ei saanud sündmusi näha kuna oli tööl ja hiljem arsti juures. Kriminaalasjas on kogutud tõendid, mis kinnitavad kannatanu MT ütlusi ning kannatanu ütlused riimuvad tuvastatud tehioludega, et tema suhtes tarvitati vägivalda 13.04.2006.a süüdistatava poolt nii jalgadega peksmisega kui ka metallesemega, kuivõrd isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 174 eksperdi arvamusest nähtub, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas MT´il ajavahemikus 14.04.2006.a. -24.04.2006.a. olid tuvastatud järgmised tervisekahjustused: äge traumaatiline kõvakelmealune verevalum otsmiku-oimukiirupiirkonnas paremal ( peaaju keskstruktuuride nihkega vasakule ja parema poolkera turse tunnustega). Peaaju põrutus (kliinilistel andmetel). Nahaalused verevalumid otsmiku-oimukiirupiirkonnas paremal. Haav peas (lokalisatsioon ja omadused määramata). Prillverevalumid näol. Nina Põrutus. Vana ninaluude murd (aeg määramata). 05.05.2006.a. kohtuarstlikul läbivaatusel tuvastatud tervisekahjustused: kaarjas operatsioonijärgne arm otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas paremal pool, haavaarmid kiiru piirkonnas paremal; haavaarm otsmiku piirkonnas juuste piiril paremal. Need tervisekahjustused võisid olla tekitatud 13.04.2006.a. tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega /esemega. Äge kõvakelme verevalum võis tekkida nii kukkumisest kui ka tugevatest löökidest/ löögist (nt. jalaga). Tervisekahjustus (raske peaaju kahjustus) on eluohtlik ning vajas operatiivset ravi ( 14.04.2006.a. operatsioon- traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi eemaldamine). Paranemise aeg on pikaajaline, rohkem kui 4 kuud ja püsitagajärgede suhtes anda hetkel prognoosi ei ole võimalik. Muud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, nende paranemise aeg 2-3 nädalat tervistumisega ( kd.1 t lk. 102-105). Ka tunnistaja GL( kd.2 t lk.4-7) on andnud ütlusi, et tema kui meedik võib öelda, et haav ei ole saadud noaga, vaid pigem nüri esemega löömisest. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate LN, TJ kohtulikul uurimisel antud ütlused ja tunnistaja GL kohtueelsel antud ütlused (kd.2 t lk.4-7) tõendavad ja omavad olulist tähtsust osas, et kinnitavad 13.04.2006.a. toimunud vägivalla tarvitamist kannatanu MT suhtes. Nii kinnitas tunnistaja LN, et sai väljakutse aadressile Xxx. Info oli, et toimus kaklus ja saadi vigastusi. Kannatanu Tukse ees nägi verd. Kannatanu oli voodis ja pea oli verine, ei mäleta kas suhtles kannatanuga. Tunnistaja TJ kinnitas, et tema sõitis hommikul poja MT juurde, kelle nägu oli paistes ja sinikates. Tema kutsus uuesti kiirabi, kes viis Mi haiglasse. Haiglas 8 tehti Mile operatsioon. Tunnistaja GL on andnud ütlusi, et 13.04.2006.a tuli väljakutse Tallinn, Xxx-48 on läbi pekstud meesterahvas. Korteris nägi meesterahvast, kes verise peaga istus voodil. Läbivaatuse käigus leiti peas kolmnurkse kujuga haav pikkusega umbes 2 cm, hospitaliseerimisest isik keeldus. Meesterahvas ütles, et teda peksti, ei mäleta kas rääkis, mitu meest teda peksid või mitte. Kuna tunnistajad LN, TJja GLise sündmust ei näinud, vaid said teda juhtunust hiljem ning kuulsid sündmusest teiste jutu järgi, siis ei oma nad antud kriminaalasjas otsest tõenduslikku ja olulist tähtsust, osas, mis puudutab süüdistatava S.F-i poolt vägivalla tarvitamist kannatanu T suhtes. Kaitsja viide kohtuvaidlustes köitele I toimiku leheküljel 3 asuvale seletusele tuleb jätta kohtu poolt tähelepanuta, kuna kohtulikul uurimisel, ei ole antud seletust avaldatud, s.t. antud tõendit ei ole kohtulikul uurimisel uuritud ning kaitsjal puudus alus tugineda antud tõendile (KrMS § 300 lg.1), seega on tegemist lubamatu tõendiga. Süüdistatava viimases sõnas mainitule, märgib kohus järgmist, et kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud vastastamisprotokollide avaldamist, samuti ei taotlenud kohtumenetluse pooled kõikide kannatanute ja tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, siis puudub kohtul õigus käsitleda neid kohtuotsuse tegemisel, kuna nimetatuid tõendeid ei ole kohtuistungitel avaldatud ega vahetult uuritud. Kohtuotsuses on keelatud tugineda kohtueelses menetluses antud ütlustele, kui nende avaldamist ei ole seaduses sätestatud tingimustel kohtuistungil taotletud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellist seisukohta selgesõnaliselt väljendanud otsuses nr 3-1-1-50-
14. Sama seisukoht kehtib kas vastastamisel saadud ütlustel RKL 3-1-1-89-06 p.
15. Samuti ütluste avaldamine KrMS § 289 lg.1 alusel eeldab kontrollitavuse huvides konkreetsete vastuolude nimetamist ja avaldamine on põhjendatud vastuolude osas, mitte aga terve ülekuulamisprotokolli ulatuses RKL 3-1-1-10506 p.
16. Kohus, analüüsinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kannatanute ja tunnistajate eelrefereeritud ütlustega on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et süüdistatav S.F 13.04.2006.a. MTi nii käte kui jalgadega lõi. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt olid kannatanule tekitatud tervisekahjustus (raske peaaju kahjustus) eluohtlik ning vajas operatiivset ravi ( 14.04.2006.a. operatsioon- traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi eemaldamine). Paranemise aeg on pikaajaline, rohkem kui 4 kuud ja püsitagajärgede suhtes anda hetkel prognoosi ei ole võimalik, seega on täidetud KarS § 118 p 1 objektiivne koosseis, sest kui süüdlase käitumine ära mõelda, jäänuks saabumata ka tagajärg. Järgnevalt analüüsib kohus KarS § 118 p 1 subjektiivse koosseisu esinemist süüdistatava poolt toimepandud teos. Nagu tuleneb kohtuarstlikust eksperdiarvamusest, võisid MT´il diagnoositud tervisekahjustused – olla tekitatud 13.04.2006.a. tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega /esemega. Äge kõvakelme verevalum võis tekkida nii kukkumisest kui ka tugevatest löökidest/ löögist (nt. jalaga) ( kd.1 t lk.105). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-142-05 tuleneb, et kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult 9 uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Käesolevas süüdistusasjas on tuvastatud, et kannatanut ei löödud mitte üks kord vaid rohkem ja nii käte kui jalgadega vastu pead. Lüües kannatanut mitmel korral jalgadega vastu pead ja ka metallesemega pähe, pidas S.F võimalikuks, et saabub oht kannatanu tervisele (tahtluse intellektuaalne ehk teadmismoment) ning sisimas ta ka soostus sellega (tahtluse voluntatiivne ehk tahtmisaspekt). Seega, pekstes korduvalt kätega pähe, s.o elutähtsa organi piirkonda ning jätkates pärast kannatanu kukkumist jalgadega pähe peksmist, oli S.F-ile selge enda käitumise objektiivne ohtlikkuses ning tema tegevus ei viita tõsimeelsele lootusele, et tagajärg ei saabu, ta möönis mistahes tagajärje saabumist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et S.F käitumises on tuvastatud KarS § 118 p 1 nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. S.F tuleb KarS § 118 p 1 järgi süüdi mõista. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu MT´i, J K, ™-Pu, tunnistajad NN´i, TJ, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava S.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 järgi 13.04.2006.a. kannatanu JKepisoodis on leidnud tõendamist. Süüdistatav andis ütlusi selle temale inkrimineeritud kuriteo episoodi koha, et 13.04.2006.a ei löönud Kt. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava antud ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu JKkohtulikul uurimisel antud ütlustega, kui ka teiste kogutud tõenditega ning kohtulikul uurimisel leidis tõendamist süüdistatava S.F-i poolt vägivalla tarvitamine kannatanu JKsuhtes. Nii kinnitas kannatanu JKristküsitlusel, et 13.04.2006.a. kui süüdistatav peksis kannatanut MT´i, siis tema sekkus, et Mišat ära tirida, kuid siis süüdistatav S.F lõi temale vastu nägu rusikaga. Kannatanu JKon andnud üheseid ütlusi süüdistatava suhtes kohtulikul uurimisel ning nii süüdistatav kui ka kannatanu on kinnitanud, et põhjus vihavaenuks puudub ning seega puudub alus arvata, et kannatanu K on andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi S.F suhtes. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu JKoleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi löögi kohta näkku kui kohtulikul uurimisel. Kannatanu K ütlusi rusikaga näkku löömises osas 13.04.2006.a. süüdistatava S.F poolt kinnitavad ka kohtulikul uurimisel ristküsitletud kannatanud MT ja ™- P. Kannatanu MT andis ütlusi, et JKtulles teda kaitsma, siis läks süüdistatav S.F Jle kallale ja hakkas Jt lööma enne näkku ja pärast vastu selga. Ka kinnitas kannatanu ™- P, et J võttis Ismar´il ümbert kinni, et Ismar ei saaks T peksta enam, kuid siis lõi S.F Jt vastu selga ja näkku. Süüdistatava väide, et kannatanu M- P ei saanud näha 13.04.2006.a. toimunud sündmusi, kuna viibis arsti juures märgib kohus järgmist. Nähtuvalt patsiendikaardi CR 0371246 koopiast, on ™- P on viibinud 13.04.2006.a. kell 21.15 kuni 21.45 Lasnamäe traumapunktis ( kd.1 t lk. 83), kuid 13.04.2006.a. sündmused on toimunud kell 20.00, seega ajal mil kannatanu enda sõnade kohaselt kodus viibis. Seega on eeltooduga ümberlükatud süüdistatava väide, et kannatanu ei saanud sündmusi näha kuna oli tööl ja hiljem arsti juures. 10 Samuti ei tee kannatanu JKütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et isik oli tarvitanud alkohoolseid jooke vahetult enne 13.04.2006.a. sündmusi. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et tarvitas natuke alkoholi ja jõi viina natuke tujutõstmiseks, palju ei joonud. Kannatanute K, M- P ja Tütlusi, vägivalla tarvitamise osas kannatanu JKsuhtes, kinnitab kaudselt ka tunnistajana ülekuulatud NN, kes kinnitas, et 13.04.2006.a. olles külas kannatanul MT´il kuulis mingit müra, kuid ei pannud seda tähele, kuid tuli J ja ütles, et süüdistatav Ismar lõi teda. Nägi, et Jl oli nägu punane. Samuti kinnitab kaudselt tunnistaja TJ, et järgmisel päeval nägi poja MT juures ka J´t, kellel olid sinikad. J seletas, et teda löödi. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu ™-Pu, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava S.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 järgi 07.04.2006.a. kannatanu ™-Pu episoodis on leidnud tõendamist osas, mis puudutab kannatanu löömist jalaga kõhu piirkonda ja kätega vastu nägu. Süüdistatav andis ütlusi selle temale inkrimineeritud kuriteo episoodi koha, et 07.04.2006.a ei ole toimunud mingit konflikti tema ja ™ vahel, ka ei ole teda löönud jalaga käte ja kõhupiirkonda. 07.04.2006.a. ei olnud ™´l midagi viga, lihtsalt huule oli närinud katki ja väike näpp oli ka vist katki. Talveti ikka inimesed kukuvad ja ™ oli koguaeg käpuli. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks, kuna kohtulikul uurimisel kinnitas kannatanu ™-P, et S.F lõi teda 07.04.2006.a. jalgadega kõhtu, kuid tema ei öelnud kellelegi midagi. Veel lõi S.F teda käte ja jalgadega. Kannatanu annab ütlusi toimunu kohta, millega on tekitatud temale vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju ning tal on kohustus rääkida tõtt, seevastu süüdistataval puudub kohustus rääkida tõtt. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohtul puuduvad ümberlükkamatud tõendid selles osas, et just süüdistatav S.F 07.04.2006.a. lõi kannatanut ™-Pu tsingitud toru tükiga vastu paremat kätt, millega tekitas kämblaluu murru, siis kuulub nimetatud S.F süüdistusest välja jätmisele. Ka kannatanu ™-P kinnitas kohtule ristküsitlusel, et talvel jaanuaris kui S.F tema käe murdis metallesemega, siis käis arsti juures. 07.04.2006.a. ei peksnud S.F teda raudtoruga, vaid jaanuaris lõi toruga käe katki. Prokurör loobus S.F-ile esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi 13.04.2006.a. kannatanu JD episoodis, seega tuleb S.F antud episoodis õigeks mõista. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu ™-Pu, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava S.F süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 järgi 14.04.2006.a. kannatanu ™-Pu episoodis on leidnud tõendamist. Süüdistatav andis ütlusi selle temale inkrimineeritud kuriteo episoodi kohta, et tema ja ™ vahel ei toimunud mingit konflikti öösel, kuna tema tavaliselt magab juba kell 22.00-23.
17. Mingid vigastusi tema kunagi ™´l näinud ei ole, peale selle kui kannatanul oli langetõbi. Kannatanu kukkus 13.
18. vastu 14.
19. riiuli ja kola vahele kui hoog peale tuli. Pudrunuia tegi kannatanu ise katki kui purustas soola ja see nui seisis lihtsalt kilekotis, mis hiljem kaasa võeti. Raudkangiga tema kannatanut ka ei löönud, kuna kui sellega inimest lüüa, siis inimene lihtsalt ei tõuse enam. Kannatanu juukseid tema rebinud ei ole, on ainult lõiganud. Kannatanul olid veresooned lõhki napsitamisest. 09.04.2006.a. peksti teda vastu nägemist, jalaga külje peale, löödi rangluu puruks ning hammas välja. Käis ka kiirabi ja teda viidi haiglasse. Tema tervislik seisund ei võimaldanud kaks kuud midagi praktiliselt teha, seega ei saanud ka 13.04.2006.a. ööl vastu 14.04.2006 midagi kannatanu suhtes teha, kuna vaevu liikus. Kõik temale esitatud süüdistused on fabritseeritud. Tema arvab, et kannatanud räägivad tema peale põhjusel, et varjata teist kuritegu. Kuna teda löödi 09.04.2006.a., siis nii kannatanud kui ka lööjad on kambas. Samuti on kindel, et ™´t sunniti tema kohta andma ütlusi löömise kohta, kuna tema lööjad ja kannatanud on kõik sõbrad. 11 Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava antud ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu ™-Pu kohtulikul uurimisel antud ütlustega, kui ka teiste kogutud tõenditega ning kohtulikul uurimisel leidis tõendamist süüdistatava S.F-i poolt vägivalla tarvitamine kannatanu ™-Pu suhtes. Kohus leiab, et S.F on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Samuti on S.F-i ütlused tema enda vigastuste kohta vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega ja nimelt: SA PERH Mustamäe korpuse EMÜ patsiendikaart nr 17236 (koopia), millest nähtub, et S.F on toodud kiirabi poolt 09.04.2006.a. arstlikule läbivaatusele. Kaebab valu vasakul pool küljes. Ülahuul turses, samuti vasak pöid. Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni (RHK 10 kood) kohaselt on S.F diagnoos: põhihaigus S00.5 huule ja suuõõne pindmine vigastus, rindkere vasaku poole ja vasaku pöia põrutus rindkerekontusioon S20.2, alkohoolne joove T51.0, välispõhjuseks Y04.0 rünne kehalise vägivallaga. (kd.2 t lk.27). Seega S.F tuvastatud vigastused on oluliselt kergemad kui seda väitis süüdistatav kohtuistungil ning SA PERH Mustamäe korpuse EMÜ patsiendikaart nr 17236 (koopia) on ümberlükatud S.F ütlused, et tema tervislik seisund ei võimaldanud kaks kuud midagi praktiliselt teha, seega ei saanud ka 13.04.2006.a. ööl vastu 14.04.2006 kannatanu suhtes midagi teha, kuna vaevu liikus. Ka ei vasta süüdistatava ütlused tõele osas, et temale olid tekitatud rangluumurd. Kannatanu ™-Pu kinnitas ristküsitlusel, et S.F lõi teda 14.04.2006.a. metallisttoruga ja kardinapuu kepiga. Samuti lõi S.F teda pudrunuiaga vastu kintsu, mille tõttu paksem osa murdus nuiast ära. Samuti peksis teda süüdistatav jalgadega. Juuksed tõmbas ka välja. 14.04.2006.a. peksis S.F teda täielikult läbi, lõi kõigega. Kriminaalasjas on kogutud tõendid, mis kinnitavad kannatanu ™-Pu ütlusi ning kannatanu ütlused riimuvad tuvastatud tehioludega, et tema suhtes tarvitati vägivalda 14.04.2006.a süüdistatava poolt nii kätega peksmist vastu kannatanu nägu ja jalgadega peksmist kannatanule kõhu piirkonda. Samuti kannatanu peksmist puunuia ja metallist armatuuritükiga vastu pead, keha ja jala piirkonda. Samuti juuste rebimist kukla piirkonnas, kuivõrd isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 160 eksperdi arvamusest nähtub, ™-P´ul tuvastati ravidokumentide ja kohtuarstliku läbivaatuse andmetel järgmised tervisekahjustused: näo, kaela rindkere, üla-ja jalajäsemete põrutused ulatuslike verevalumitega, parema käe V kämblaluu murd. Väljarebitud juuksed kukla piirkonnas. Tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt. Tervisekahjustustest paranemisperiood on 1-1, 5 kuud, jätmata olulist püsivat töövõimekaotust vähemalt 40% ulatuses. Sedastatud tervisekahjustused võisid olla tekitaud ekspertiisimääruses märgitud ajal 13.04.2006.a. ja 14.04.2006.a. ning asjaoludel kõva tömbi vägivalla toimel- korduvatest löökidest taolist iseloomu esemega mitmetesse kehapiirkondadesse, ei saa välistada, et löökidest kängitsetud jalaga või ka menetleja poolt esitatud fototabelil olevate esemetega-puunuia ja metalltööriistaga ( kd. 1 t lk. 87-89 ja akti juurde fototabelid kd.1 t lk.90-92). Ka kinnitavad S.F-i süüd asitõendi vaatlusprotokoll 17.05.2006.a. ja fototabelid, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on murdunud pudrunui, metallkang, millised esitas kannatanu ™- P. Metallkang on 38,5 cm pikkune roostes jälgedega, kaheks tükiks murdunud pudrunui ( kd 1 t lk. 78-79; 81), patsiendikaardi CR 0371311 koopia, millest nähtub, et ™- P on viibinud 15.04.2006.a. kell 11.40 Lasnamäe traumapunktis ning täpsustatud diagnoosiks on näo, pea, rindkere, mõlema õlavarre, mõlema reie verevalumid ( kd.1 t lk 84). Süüdistatava väide, et fototabelitelt ( kd.1 t lk. 90-92) nähtub selgelt, et tegemist on vanade vigastustega, märgib kohus järgmist. Fototabelid ( kd.1 t lk.90-92) kuuluvad kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 160 ( kd.1 t lk. 87-89) juurde ning nähtuvalt ekspertiisiaktist on ekspertiis viidud läbi 24.04.2006.a., ka fotod on koostatud 24.04.2006.a., seega rohkem kui üks kuu hiljem ning nimetatud fotod kajastavad objektiivselt 24.04.2006.a. kannatanul nähtavaid/ 12 fikseerituid vigastusi ning eksperdi arvamuse kohaselt võisid sedastatud tervisekahjustused olla tekitatud 13.
20. ja 14.04.2006.a.. Kohus leiab, et S.F käitumises on tuvastatud KarS § 121 nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Nii tekitas S.F kannatanu J Kle löömisega füüsilist valu ning kannatanule T M-P´ule füüsilist valu ja tervise kahjustamist, seega on täidetud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S.F pani teo toime otsese tahtlusega, s.t. S.F oli teadlik, et lüües kannatanuid Kt, T M-P´u korduvalt nii käte kui jalgadega saabub tagajärg, s.o. valu põhjustamine ja tervise kahjustamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on tõendatud S.F poolt KarS § 121 järgi kuriteo toimepanemine ning S.F tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi. Vastavalt toimepandule tuleb S.F-i karistada. Karistamise alus on isiku süü. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas. S.F-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada S.F-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel S.F-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et S.F-i tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohalda KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna S.F ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest S.F ( osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub S.F suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kohus arvestab karistuse kohaldamisel süüdistatava isikut, kuid eelkõige kuriteo KarS § 118 raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest KarS § 118 sanktsioon vangistus neljast kuni kaheteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine ja seda isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Raskemate kuritegude puhul on karistusest tingimusliku vabastamine põhjendatav vaid samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (RKKK 3-1-1-99-06 p.18), kuid antud juhul puuduvad erandlikud asjaolud. Lähtudes KarS § 74 lg-s 3 sätestatust, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (RKKK 3-1-1-59-07 p.13). KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. S.F näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et S.F suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. S.F-ilt kuuluvad välja mõistmisele sundraha summas 10 875 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 42 803.32 krooni ja ekspertiisi tasu 8 149 krooni. Arvestades S.F varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude 13 hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik: Rahvakohtunikud: 14