Obsah (4)

§ 424§ 2§ 56§ 50

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-8865 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13. juulil 2007 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Sirje Merilo kaitsja v.

§ 424järgi.

H.S süüdistatakse selles, et tema, olles 30.08.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, 11.06.2007 kell 11.50, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot xxxx reg nr xxxx Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kunda-Selja teel. Seega H.S , juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes olles ja isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav H.S tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava H.S süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud: - väärteoprotokolliga AB 875122 11.06.2007 (tl 6), et 11.06.2007 kell 11.50 juhtis H.S sõiduautot xxxx reg nr xxxx Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas KundaSelja teel, olles alkoholijoobes. - väärteoprotokolli AB 875122 juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 7), millisest nähtub, et H.S tuvastati 11.06.2007 kell 11.50 alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion-SL2 nr 125, mille reaktsioon oli punane (joobes). H.S nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 11.06.2007 (tl 8); - tunnistaja Liivi Lahtvee kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (tl 10-11), et 11.06.2007 teostasid nad Oleg Kornõljeviga liiklusjärelvalvet Viru-Nigula vallas, kui kell 11.50, seistes Kunda-Selja teel, märkasid nad Kunda poolt lähenevat valget värvisõiduauto xxxx, millel ei põlenud nõutavad sõidutuled ja mida nad otsustasid kontrollida. Tunnistaja Liivi Lahtvee ütlustest nähtub, et kuna juhi olek oli väsinud, teostas konstaabel Oleg Kornõljev juhile H.S-ile joobeseisundi tuvastamise alkomeetriga Lion-SL2, mille tulemus oli positiivne, süttis punane tuli. - Ida Politseiprefektuuri otsuse koopiaga 30.08.2004 väärteoasjas nr: 2590,04,004602 (tl 19 12), millega määrati H.S-ile Liiklusseaduse § 74 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000 krooni. 2 - väärteokaristatuse õiendiga H.S kohta (tl 13), millest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri otsusega 30.08.2004 Liiklusseaduse § 7419 järgi määratud rahatrahvi 9000 krooni on H.S tasunud 19.09.2005, kuid 25.07.2006 on ta toime pannud uue väärteo Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. - H.S kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (tl 16-17).

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav H.S on Ida Politseiprefektuuri otsusega 30.08.2004 temale Liiklusseaduse § 7419 alusel karistuseks määratud rahatrahvi summas 9000 krooni tasunud 19.09.

1. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRegS § 26 lg 5 sätestab aga, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. 35 Süüdistatav H.S on 25.07.2006 pannud toime väärteo Liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi ning talle määrati karistuseks rahatrahv summas 420 krooni, millise ta on tasunud 19.10.
2. KarRegS § 26 lg 5 kohaselt süüdistatava H.S karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtaeg katkes 25.07.2006 uue väärteo toimepanemisega. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav H.S on

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiks, sest tal on kehtiv väärteokaristus Liiklusseaduse § 7419 järgi. Kohus ei nõustu süüdistatava H.S kaitsja arvamusega, kes leidis, et kuna Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on tühine ning selle eest määratud karistus on väike, siis see ei saa katkestada karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtaega, mistõttu tema kaitsealune on toime pannud väärteo ja ta tuleb

§ 424järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kar

RegS § 26 lg 5 kohaselt ei tehta väärtegudel vahet ning nimetatud säte ei ole kohtu arvates vastuolus Põhiseaduse §-ga 11, mis ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava H.S poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 424

järgi kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava H.S karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava H.S isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat H.S ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on varem väärtegude toimepanemise eest 3-l korral rahatrahvidega karistatud, kuid need on tal tasutud.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, 3 lähtudes eeltoodust, et põhjendatud on süüdistatava H.S karistamine rahalise karistusega kui kõige kergeimaliigilise karistusega. Süüdistatava H.S suhtes kuuluvad kohaldamisele nii kiirmenetlust kui ka lühimenetlust reguleerivad sätted. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et süüdistatavalt H.S-ilt väljamõistetava sundraha suurust võib vähendada poole võrra.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et

§ 424

järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt H.S-ilt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S

§ 424

järgi ning karistada teda rahalise karistusega 132 (ükssada kolmkümmend kaks) päevamäära, s.o. summas 13 992 (kolmteist tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning H.S karistuseks mõista rahaline karistus 88 (kaheksakümmend kaheksa) päevamäära, s.o. summas 9328 (üheksa tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta H.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 256 5 lg 2 alusel välja mõista H.S-ilt menetluskuluna sundraha 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 2902.80 (kaks tuhat üheksasada kaks 4 krooni ja 80 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 442.80 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava H.S kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 2902.80 (kaks tuhat üheksasada kaks krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. H.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
3. novembril 2007.a Riigikohtu määrusega №oremreferent I.Golubev