1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-2656 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07. septembril 2007 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm, tõlgi Niina Kruusimaa juuresolekul prokur

§ 199

lg 2 p 4 järgi 3 k vangistusega, 8) 29.03.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi 30 p vangistusega, 9) 11.05.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 3 k vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 k, karistuse algus 16.08.2006, vabanes karistuse kandmiselt Rakvere arestimajast 16.10.2006, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, üks rahatrahv tasumata, viibib vahi all alates 16.02.2007, süüdistustes

§ 209lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4,5; 266 lg 2 p 1 järgi.

V.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 26.05.2006 Rakveres Vabaduse tn 40 küsis ja võttis Z T vastu küttepuude eest ettemaksuks 1500 krooni, kusjuures tal polnud kavatsust ega võimalustki neid puid Z T muretseda. Seega V.S,

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 14.06.2006 kella 12.00 paiku Rakveres Vabaduse tn 40 võttis Zinaida Trussilt avalikult ära 25 krooni sularaha ja prillid väärtusega 400 krooni. Seega V.S ,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 2006.a. juulikuus tungis korduvalt ebaseaduslikult korterivaldaja tahte vastaselt omavoliliselt xxxx asuvasse A N kuuluvasse korterisse. 2 Seega V.S, tungides korduvalt omavoliliselt ebaseaduslikult korterivaldaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi, pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav V.S ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes

§ 209

lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4,5 järgi süüdi ei tunnistanud, kuid süüdistuses

§ 266lg 2 p 1 järgi tunnistas ta ennast süüdi.

Süüdistatav V.S kinnitas kohtuistungil, et peale haiglast tulekut eelmise aasta maikuus elas ta 10 päeva Z T juures. Süüdistatav V.S avaldas, et lahkus sealt maikuus Tallinnasse, et leida tööd ja elamist. Süüdistatava V.S-i sõnul elas ta nädal aega R juures ja siis läks juuni alguses Männikule, kus on rehabiliteerimiskeskus, olles seal nädala või 10 päeva. Süüdistatava V.S-i väitel on Z T võimatu koos ühes majas elada, sest viimane kogu aeg vingus, et ta on nii haige. Süüdistatav V.S kinnitas, et ta ei ole Z T puid lubanud ega Z T mingit raha saanud. Süüdistatav V.S võttis omaks, et Z T lapselapsega oli tal jutuajamine puude toomisest, kuid ta ei lubanud midagi, öeldes vaid, et Narva tänaval müüakse väikseid lauajuppe. Süüdistatav V.S väitis, et kui tema asemel oleks keegi teine, oleks Z T võinud ka selle inimese peale valetada. Süüdistatav V.S kinnitas, et peale seda, kui ta Z T juurest ära läks, ei ole ta tema juures enam käinud. Süüdistatav V.S avaldas, et ta tunneb A N natuke ning läks A N korterisse seetõttu, et sel momendil ei olnud tal kuhugi ööbima minna. Süüdistatav V.S kinnitas, et A N korteri välisuks oli lukus, aga aknaid vaadates nägi ta, et ühte akna poolt ees ei olnud ning ta ronis akna kaudu Anatoli Nässi korterisse sisse, heites voodisse magama. Süüdistatav V.S tunnistas, et oli 2 või 3 järjestikust ööd seal. Süüdistatav V.S kinnitas, et A N korteri uksel oli selline lukk ees, et natuke lüües sai ukse seestpoolt lahti teha. KrMS § 291 p 3 alusel määras kohus prokuröri taotlusel kannatanu Z T kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, sest kannatanu Z T on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda. Perearst A L teatisest 02.07.2007 (I kd, tl 125) nähtub, et Z T põeb raskekujulist suhkruhaigust paljude tüsistustega, mille tõttu ei ole võimeline ilmuma kohtusse nüüd ja ka edaspidi. Kannatanu Z T on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 05.06.2006 (I kd, tl 3-5) öelnud, et elab xxxx ning tema majas teisel korrusel elas Aleksandri nimeline meesterahvas, kelle perekonnanime ta ei tea. Kannatanu Z T on väitnud, et 26.05.2006 tuli Aleksandri nimeline meesterahvas tema juurde ja küsis, kas ta kütteks puitmaterjali tahab ja ütles, et puud on 10 cm pikkused. Kannatanu Z T sõnul küsis Aleksandri nimeline meesterahvas temalt 1500 krooni. Kannatanu Z T väitel pidi selle eest saama 5 m² küttepuid. Kannatanu Z T sõnul Aleksandri nimeline meesterahvas ütles, et esmaspäeval 29.05.2006 läheb tööle ja siis toob. Kannatanu Z T tunnistas, et tema andiski Aleksandri nimelisele meesterahvale 1500 krooni, sest oma jutuga oli viimane väga veenev ning tal jäi sellest mulje, et Aleksandri nimelisel meesterahval on need küttepuud tõesti olemas. Kannatanu Z T väitel oma jutuga pettis Aleksandri nimeline meesterahvas temalt välja 1500 krooni. Kannatanu Z T sõnul pole Aleksandri nimeline meesterahvas peale 29.05.2006 tema juures enam käinud ja kõik oma asjad oli ta samuti ära viinud. Kannatanu Z T oli Aleksandri nimeline meesterahvas väitnud, et töötab üle raudtee asuvas puidutöökojas, mille omanik on rootslane. Kannatanu Z T on öelnud, et Aleksandri nimeline meesterahvas on umbes 50 aastane, hallikirjude juustega ja keskmise kehaehitusega. Kannatanu Z T väitel rääkis ta Aleksandri nimelise meesterahvaga vene keeles. Kannatanu Z T teada on Aleksandri nimelisel meesterahval vene kodaniku pass ning enda kohta oli Aleksandri nimeline meesterahvas rääkinud, et ta on Kohtla-Järvel sündinud. Veel teadis kannatanu Z T öelda, et Aleksandri nimelisel meesterahval oli maks haige. 3 Kannatanu Z T on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 28.09.2006 (I kd, tl 19-21) öelnud, et

1. kuupäeval, kas juuni- või juulikuus, tuli tema juurde Aleksandr, kes varem pettis temalt välja 1500 krooni, et osta puid ning et viimasega oli kaasas noorem meesterahvas, keskmise kehaehitusega, tumedamate juustega. Kannatanu Z T väitel oli välisuks tal lahti, kuna ta ootas arsti. Kannatanu Z T sõnul olid nad öelnud, et neil on raha vaja, mispeale tema ütles, et tal ei ole veel pensioni käes. Kannatanu Z T väitel olid nad ise hakanud kappidest otsima, aga ei leidnud midagi. Kannatanu Z T sõnul oli Aleksandr öelnud, et tapab ta ära, kui ta 100 krooni ei anna. Kannatanu Z T oli Aleksandrile öelnud, et helistab politseisse, aga Aleksandr oli lõiganud telefonijuhtme läbi, et ta ei saaks helistada. Kannatanu Z T kinnitas, et peaaegu kohe, kui Aleksandr tuppa tuli, nägi viimane elutoa laual 25 krooni ja küsis, et mis raha see on, mispeale tema vastas, et arsti jaoks. Kannatanu Z T väitel võttis Aleksandr selle raha 25 krooni sealt laua pealt. Kannatanu Z T ütlustest nähtub, et hiljem, kui Aleksandr oli ära läinud, avastas ta, et ka temale kuuluvad prillid, mis olid elutoas sektsioonkapi peal, olid kadunud. Kannatanu Z T on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 25.10.2006 (I kd, tl 38-42) öelnud, et Aleksandr, kellele ta tuba üüris, alustas temaga juttu küttepuudest ja pakkus talle tuua küttepuid, küsides ettemaksu 1500 krooni. Kannatanu Z T sõnul oli Aleksandr rääkinud talle, et töötab puidutöökojas ja sealt saab puid. Kannatanu Z T väitel ta Aleksandri käest puid ei saanudki ja raha ta ka tagasi ei saanud, kuigi küsis. Kannatanu Z T sõnul elas Aleksandr tema juures umbes 2 nädalat ja siis kadus ära. Kannatanu Z T on öelnud, et rääkis küttepuude pettusest ainult oma lapselapsele Ž G ja üle tee xxxx elavale naabrinaisele K e, samuti oma hooldajale T K . Kannatanu Z T on kindel, et andis just Aleksandrile 1500 krooni, et viimane talle küttepuid tooks. Kannatanu Z T on öelnud, et teisel korral nägi ta Aleksandrit siis, kui tema juurde pidi tulema perearst Leemets, võis olla 14.06.
2. Kannatanu Z T ütlustest nähtub, et kuna tema toa uks oli lukus, siis hakkas Aleksandr tema toa uksel oleva klaasi liiste eest ära võtma ja lõhkus ka klaasi ära. Kannatanu Z T on öelnud, et kuna ta kuulis kolistamist, läks keeras ta ukse lahti ja ukse taga oli Aleksandr koos ühe talle võõra meesterahvaga. Kannatanu Z T väitel sisenesid mehed koos tuppa ja Aleksandr hakkas temalt raha nõudma. Kannatanu Z T tunnistas, et ütles Aleksandrile, et tal ei ole, kuid siis nägi Aleksandr 25 krooni, mis tal oli laua peal valmis pandud arstile ja võttis selle ning tema prillid ka väärtusega 400 krooni. Kannatanu Z T on öelnud, et enne seda, kui Aleksandr 25 krooni varastas, lõikas ta laua peal asunud kääridega läbi tema telefoni juhtme. Kannatanu Z T on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna 06.12.2006 (I kd, tl 52-54) kindlaks jäänud sellele, et Aleksandr pettis temalt välja 1500 krooni ja teisel korral varastas 25 krooni ja prillid ning lõikas kääridega läbi telefonijuhtme. Kannatanu A N kinnitas kohtuistungil, et ta on kinnipidamisasutuses alates 2005.a. veebruarikuust, kuid enne kinnipidamist elas ta üksi oma korteris xxxx. Kannatanu A N väitel on tegemist kahekorruselise majaga, kuid tema elab esimesel korrusel. Kannatanu A N ütlustest nähtub, et kui ta vanglasse läks, lukustas ta korteri ukse ning korteri võtmed jäid tema kätte. Kannatanu A N sõnul olid tema korteri aknad terved. Kannatanu A N väitis, et sel ajal, kui ta on vanglas olnud, ei ole ta lubanud kellelgi seda korterit kasutada. Kannatanu A N sõnul ei olnud kellelgi võimalust ukse kaudu tema korterisse sisse saada. Kannatanu A N kinnitas, et 2006.a. suvel sai ta teada, et keegi oli tema korteris käinud, sest Merike Väli oli helistanud vanglasse korrapidajale. Kannatanu A N sõnul käis ta oma korteris 2007.a. jaanuaris 3 politseinikuga. Kannatanu A N avaldas, et ukse keeras ta lukust lahti, kuid uks lahti ei tulnud, sest uks oli kruvidega kinni keeratud. Kannatanu A N väitel oli tema korter tagurpidi keeratud ning korterist oli kadunud rida asju. Kannatanu A N kinnitas, et kui ta kinni läks, siis oli tema korter korras. 4 Kannatanu A N sõnul oli tema korterisse sisse saadud akna kaudu, sest akna ruut oli katki löödud. Küsimuse peale, kas korteris elamise märke ka oli, vastas kannatanu A N et magamistoas voodi kõrval olid piimapakid ning voodi oli segamini. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et kuni eelmise aasta sügiseni käis ta Z T juures, olles tema hooldaja, sest Z T oli jalgadega probleeme. Tunnistaja T K väitel sai T asjadest normaalselt aru ja oli rahadega täpne. Tunnistaja T K sõnul, oli Z T talle rääkinud, et üürnik oli pakkunud talle puid 1500 krooni eest. Tunnistaja T K väitel oli see mees Z T öelnud, et enne raha ja siis puud, kuid Z T oli öelnud, et enne puud, siis raha. Tunnistaja T K teada Z T raha ei andnud ja puid talle ka ei toodud. Tunnistaja T K kinnitas, et tema tellis viimati Z T puid kuskil 2006.a. suve hakul. Tunnistaja K P kinnitas kohtuistungil, et Z T on nad üle tee naabrid. Tunnistaja K P sõnul käib Z T väga tihti kiirabi ja tänaval ei ole ta viimasel ajal käinud. Tunnistaja K P ütlustest nähtub, et Z T juures on üürilisi olnud. Tunnistaja K P kinnitas, et Z T tuli eelmine suvi tema juurde kurtma, et temalt võeti puude jaoks raha, vist 1500 krooni, aga ei toodud puid ega toodud ka raha tagasi. Tunnistaja K P sõnul oli Z T augustis sünnipäev ja siis viimane kurtis, et tal isegi telefon tõmmati puruks ja käidi veel raha nõudmas ning et raha nõudis see, kes puude raha välja pettis. Tunnistaja K P sõnul oli vist mingist rahasummast ja ka prillidest juttu. Tunnistaja K P väitel pole tunda, et Z T mäluga mingeid probleeme oleks. Tunnistaja A Jä kinnitas kohtuistungil, et Z T elab neil üle tee. Tunnistaja A J sõnul ei ole ta viimasel ajal Z T liikumas näinud. Tunnistaja A J väitel Z T vahetusid möödunud aastal pidevalt üürilised. Tunnistaja A J kinnitas, et möödunud aasta juunis oli Z T tulnud nende aia taha ja hakanud kurtma, et oli kellelegi puude eest raha andnud. Tunnistaja A J avaldas, et käis ühel korral Z T juures, kui seal üks mees telefonijuhet parandas. Tunnistaja A J sõnul oli Zi T öelnud, et see, kellele ta raha andis, oli tõmmanud telefonijuhtme katki. KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja Aino Järveti ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks määras kohus prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, sest tunnistaja A J kohtueelsel menetlusel antud ütlused on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Tunnistaja Ai J on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 56) öelnud, et „Mina niipalju tean, et kusagil suve alguses Z kurtis mulle, et temalt oli tema majas tuba üürinud meesterahvas, nime ei tea, välja petnud 1500 krooni küttepuude eest.“ Tunnistaja A J kinnitas kohtuistungil, et kuna sellest on aasta tagasi, siis ta enam ei mäleta, kuid see võis olla ka üüriline, kellele Z T raha andis. Tunnistaja Ž G kinnitas kohtuistungil, et Z T on tema vanaema. Tunnistaja Ž G sõnul üüris tema vanaema tube välja ja ta on vanaema üürilisi ka näinud. Tunnistaja Ž G sõnul on ta ühel korral näinud vahialuste pingis istuvat meest ja teab, et tema nimi on A . Tunnistaja Ž G ütlustest nähtub, et ta palus V.S, et viimane muretseks vanaemale puid ning et tema siis nädalavahetusel toob raha. Tunnistaja Ž G sõnul oli V.S öelnud, et ta püüab. Tunnistaja Ž G teada oli V.S vanaemale öelnud, et leidis puud ja küsis vanaemalt 1500 krooni. Tunnistaja Ž G sõnul oli vanaema öelnud, et andis V.S-ile raha. Tunnistaja Ž G väitel on tema vanaema hiljem kohtunud V.S-iga , kui viimane oma sõbraga sinna tuli, võttes ära vanaemalt 25 krooni ja raviprillid. Tunnistaja Ž G sõnul on tema vanaema mälu hea. Tunnistaja N T kinnitas kohtuistungil, et V.S elas Z T juures umbes kuu aega ning tema elas Z T juures ühe aasta. Tunnistaja Ni T teadis, et Z T oli V.S-iga 5 probleeme, sest viimane võttis puude eest raha, aga puid ei toonud. Tunnistaja N T sõnul oli Z T rääkinud talle, et andis V.S-ilepuude eest 1000 krooni. KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja N T ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks määras kohus prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, sest tunnistaja Nikolai Tšerni kohtueelsel menetlusel antud ütlused on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Tunnistaja N T on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 34) öelnud, et „Z rääkis mulle niipalju küttepuude kohta, et tema juures käisid kaks meesterahvast, üks nendest oli V.S ja Aleksandr oli rääkinud, et see teine mees tegeleb küttepuudega ja võib ka talle puid tuua. Siis oli Z nendele meestele andnud 1500 krooni.“ Tunnistaja N T kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta enam, kui suur see summa oli. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et kannatanu A N on tema naabrimees, elades korteris nr
3. Tunnistaja Merike Väli avaldas, et kui ta möödunud aasta augustis tuli koos abikaasaga koju, siis A N korteri otsapealne aken oli eest ära tõstetud prügikasti kõrvale ning siis sõbranna, kes käib tema lapsi aeg-ajalt vaatamas, oli öelnud talle, et all korteris käib mingi võõras mees. Tunnistaja Me V ütlustest nähtub, et eelmise aasta augustikuus oli vahialuste pingis istuv mees tahtnud, et ta teeks talle ukse lahti. Tunnistaja M V kinnitas, et ta läks alla ning mees küsis, miks ta teda sisse ei lase, et ta tuleb Saksamaalt ning et ta käis Anatoli Nässi juures ja Anatoli Nässi oli lubanud tal seal korteris elada. Tunnistaja M V väitis, et temas tekitas see kahtlust ja tema meest sisse ei lasknud, helistades hommikul politseisse ja vanglasse, sest tema poisi sõnul oli korra juba A N korteris sees käidud. Tunnistaja M V kinnitas, et käis koos politseiga A N korteris, mis oli segamini pööratud ja kus oli jälgi sellest, et seal oli sees elatud, sest voodi oli värskelt tehtud ja köögis oli ka näha, et seal elatakse. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et kannatanu A N on alt naaber, kes istub vangis. Tunnistaja M V väitis, et nägi vahialuste pingis istuvat meest alumise korruse trepikojas Anatoli Nässi korteri ukse taga ning mees rääkis, et on A N vend ja tuli Saksamaalt, et ta elab mõnda aega seal korteris ja et peab ukse luku ära vahetama. Tunnistaja M V sõnul olid A N korteri üks tänavapoolne ja üks hoovipoolne aken puruks löödud ning ka akna kaudu oleks võinud sinna korterisse saada. Tunnistaja M V avaldas, et järgmisel päeval, kui ta väravast välja tuli, oli see mees talle kohe vastu tulnud. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - äratundmiseks esitamise protokoll 15.09.2006 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 1315), mille kohaselt kannatanu Z T tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotode hulgast fotol nr 1 oleva meesterahva, kes pettis temalt välja 1500 krooni, mis oli mõeldud puude ostmiseks. Äratuntud isikuks osutus V.S. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 16.10.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 2223), millistest nähtub, et Rakveres Vabaduse 40 elutoas aknast paremal pool väike öökapp, mille peal on halli värvi lauatelefon, mis on ketasvalimisega. Musta värvi keerdudega juhe, mis ühendab telefoniaparaati ja telefonitoru, on sinist värvi isoleerpaelaga kinni tõmmatud. - perearst A L vastus 20.10.2006 politseiinspektor J K järelpärimisele 17.10.2006 (I kd, tl 29-30), millisest nähtub, et perearst Ai L oli koduvisiit Z T juurde 14.06.2006 kella 12.00 – 15.00 vahel. Perearst A L rääkis Z T küll, et üks mees lubas küttepuid tuua, kuid pole toonud, kuid nõudis raha. Perearst A L kinnitusel sel koduvisiidi ajal oli Z T küll ärritatud. 25 krooni varguse kohta ei oska perearst Aino Leemets midagi öelda, kuid temale oli Zi T küll maksnud. - MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse vastus 26.10.2006 politseiinspektor J K järelpärimisele 17.10.2006 (I kd, tl 28 ja tl 35), millisest nähtub, et V.S oli Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses (Männiku tee 92 Tallinn) majutusel ajavahemikul 6 22.06.2006 – 19.07.
4. Seega ei viibinud V.S rehabilitatsioonikeskuses 14.06.
5. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 15.11.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 4446), millistest nähtub, et Rakveres Vabaduse 40 elutoa uks on valget värvi ning puidust. Ukse ülemises osas on kaks ristküliku kujulist läbipaistmatut jääklaasi. Vasakpoolsel jääklaasil on mõra, mis jookseb ülevalt vasakult poolt diagonaalis allapoole. Mõra läbib tervet aknaklaasi. Klaaside ümber on valget värvi puidust liistudest raamid. Vasaku klaasi ülemise ääre raami liist ei ole mitte valget värvi, vaid on puidu värvi, ülevärvimata. Parema klaasi vasak raami liist on samuti puidu värvi. Vasaku klaasi raami parem liist on rikutud. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 08.01.2007 ning sinna juurde kuuluv fototabel (II kd, tl 10-11), millisest nähtub, et xxxx asub puidust korterelamu. - äratundmiseks esitamise protokoll 12.01.2007 ning sinna juurde kuuluv fototabel (II kd, tl 2022), mille kohaselt tunnistaja M V tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotode hulgast
6. fotol oleva meesterahva, kes käis 2006.a. suvel Tööstuse 20 maja juures ning nõudis, et ta teda sisse laseks. Äratuntud isikuks fotol C osutus V.S. - äratundmiseks esitamise protokoll 16.01.2007 ning sinna juurde kuuluv fototabel (II kd, tl 2628), mille kohaselt tunnistaja M V tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotode hulgast fotol nr 2 oleva meesterahva, kes käis 2006.a. suvel Tööstuse 20 majas. Äratuntud isikuks fotol B

§ 209

lg 2 p 1 järgi tõendatuks kannatanu Z T kohtueelsel menetlusel korduvalt antud üksikasjalike ja analoogsete ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Vastupidiselt süüdistatavale V.S-ile, ei ole kohtul põhjust arvata, et kannatanu Z T annaks süüdistatavat V.S alusetult süüstavaid ütlusi. Kaudseteks tõenditeks, mis kinnitavad kannatanu Z T ütlusi, on tunnistajate Ta K , K P , A J , Ž G ja N T ütlused. Kaitsja on arvanud, et kõrges vanuses isik ei ole suuteline tajuma ja mäletama, mis tegelikkuses toimus, kuid nende tunnistajate ütlused tõestavad kohtule veenvalt seda, et kannatanu Z T , vaatamata oma eakusele ja halvale tervislikule seisundile, ei ole sündmust välja mõelnud ja on rääkinud tõtt. Süüdistatava V.S-i kohtuistungil antud ütlusi peab kohus paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks, sest need on antud ilmsest soovist toimepandud kuriteo eest karistust mitte kanda.

§ 209

lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

§ 209

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Süüdistatava V.S-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

§ 199

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 199

lg 2 p 4,5 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kuni 15.03.2007 kehtinud

§ 218

lg 1 redaktsiooni kohaselt oli süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu juhul, kui esinesid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud või tegemist oli 7 röövimise või väljapressimisega. Alates 15.03.2007 on

§ 218

lg-s 1 antud konkreetne loetelu, mille esinemisel on süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu.

§ 218

lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteainete, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus.

§ 218

lg 2 sätestab, et

§ 218

lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Kohus leiab, et alates 15.03.2007 on süüdistatava V.S-ipoolt toimepandud tegu kvalifitseeritav väärteona

§ 218lg 1 järgi, sest varastatu väärtus ei ületa 1000 krooni.

Seega kuulub süüdistatav V.S temale esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,5 järgi õigeks mõistmisele kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohus, hinnanud käesolevas kriminaalasjas kannatanu Anatoli Nässit puudutavas kuriteoepisoodis kogutud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava V.S-i süü temale esitatud süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1 järgi tõendatuks süüdistatava V.S-i enda süüdomaksvõtvate ütlustega, kannatanu Anatoli Nässi ütlustega, tunnistajate M V ja M V ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Süüdistatava V.S-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta tungis korduvalt omavoliliselt ebaseaduslikult korterivaldaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi. Süüdistatava V.S-i käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava V.S-i suhtes tuleb kohtuotsuse jõustumisel selles kuriteoepisoodis, millises puudub kuriteokoosseis, kriminaalasjast materjalid eraldada ja saata need Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava V.S-i karistust kergendab oma süü tunnistamine

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tema karistust raskendab

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava V.S-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat V.S on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 2-l korral rahatrahvidega, kusjuures üks mõistetud rahatrahv on tal tasumata. Süüdistatav V.S on kohtu arvates püüdnud selle kuriteo toimepanemist, milles ta ennast süüdi tunnistas, teataval määral õigustada sellega, et sel 8 momendil ei olnud tal kuhugi ööbima minna, samuti on ta anunud kohtult kaastunnet ja mõistmist, viidates oma halvale tervislikule seisundile, kuid kohtu arvates on süüdistatav V.S teataval määral oma probleemides ise süüdi.

§ 209

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 266

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatava V.S-i karistamine

§ 266

lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole millegagi põhjendatud. Kohus leiab, et süüdistatavat V.S, keda on varem korduvalt karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja kes ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, jätkates koheselt peale 11.05.2006 Viru Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust ja enne nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust kandma minnes uute kuritegude toimepanemist, tuleb karistada vangistusega, mis on raskeima sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kannatanu Z T tsiviilhagi summas 1500 krooni on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt V.S-ilt välja mõistmisele. Kannatanu A N kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.S

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Õigeks mõista V.S

§ 199lg 2 p 4,5 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada V.S

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista V.S-iliitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta V.S-i suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 16.02.

1. Välja mõista V.S-ilt 1500 (üks tuhat viissada) krooni Z T (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 91.50 (üheksakümmend üks krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 5734.80 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja 80 senti, s.h. 9 on käibemaks 18%, s.o. 874.80 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava V.S-ikaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 7221.60 (seitse tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi ja Kristel Vedro osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, v.-adv. Lembit Nirgi kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. Eraldada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjast materjalid ning saata need Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks V.S-isuhtes. V.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 03.detsembril 2007.a, kusjuures Viru Ringkonnakohus otsustas: Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.septembri 2007.a kohtuotsus V.S-i süüasjas jätta muutmata ning epellatsioonid jätta rahuldamata. №oremreferent I.Golubev