Obsah (10)

§ 263§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 121§ 262

1-07-6986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 september 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6986 (06231803633) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 263

p 1, 3 ja § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav O.J Ik: XXX, VF kodanik, keskharidus, töötab ehitusel mitteametlikult, elukoht xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2006 kuni 03.12.2006, so 2 päeva Varasem karistatus: väärteokorras karistatud 4 korda liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. O.J süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. O.J süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista karistuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 02.12.2006 kuni 03.12.2006, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.

§ 74

alusel jätta O.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva O.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.J temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 7.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada O.J-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.

2. O.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Kohaldada O.J-i suhtes

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes O.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kuuekuulise tähtaja möödumisel.

1. O.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.J, 1-07-6986, sundraha“.
2. O.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1610 (üks tuhat kuussada kümme) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.J , 1-07-6986, kaitsjatasu“.
3. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
4. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. O.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud puidust kepp ja käsivõitluse relv välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule AG. (ik: XXX, elukoht XXX) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.J süüdistatakse selles, et tema, 02.12.2006 kella 21.00 ajal, viibides aadressil Kangru 3, Tallinn asuva maja juures trepikoja ees tänaval, olles alkoholijoobes, läks tülli majast väljunud MO, kes ei lubanud mehel maja trepikotta siseneda, mille peale tõi O.J sõiduautost XXXregistreerimisnumbriga XXXnuntšaki kepid (kaks pulka, mis on omavahel kinnitatud rõngasketiga) ning vehkis nendega MO ees, kuid ei tabanud nendega MO, mistõttu läks uuesti autosse ja tõi sealt pruuni eebenipuust kepi, millega lõi MOle vastu kätt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi käele. Seega O.J pani toime avaliku korra rikkumise vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, so pani toime

§ 263p 1, 3 kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on 02.09.2003 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 alusel karistatud rahatrahviga 12000 krooni mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis uuesti 02.12.2006 kell 21.33 Tallinnas, Sõle tänaval mootorsõidukit XXXregistreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema isikuna, kes on 02.09.2003 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 alusel karistatud rahatrahviga 12000 krooni mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis uuesti 04.12.2006 kell 20.05 Tallinnas, Maleva 18 maja juures mootorsõidukit XXXregistreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis. Seega O.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon

§ 424

osas on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

§ 263

p 1, 3 järgi kvalifitseeritud käitumine tuleks kvalifitseerida

§ 121ettenähtud kuriteona.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 02.12.2006 koostatud kannatanu MO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.12.2006 väljus kannatanu koos abikaasaga kell 21.00 ajal majast Kangru 3 Tallinnas. Väljudes tuli vastu meesterahvas ja küsis miks ta ukse sulges, sest uks läks kinni. Küsis vastu kas meesterahvas elab selles majas. Vastas et ei ela. Tekkis sõnavahetus. Seejärel võttis meesterahvas välja nuntšakid ja hakkas nendega vehkima, seejärel jooksis auto juurde, XXX registreerimismärgiga XXX ja tõi teleskoopnuia, millega lõi kannatanut vastu kätt. Kannatanu hakkas valima politsei telefoninumbrit ja meesterahvas jooksis ära. Auto jäi Kangru 3 maja ette. (t/l 2-4) • Abipolitseinik Illimar Reinbuchi ettekandest nähtuvalt olid I.Reinbusch 02.12.2006 patrullis koos abipolitseinik Ilmar Toriga. Kell 20.58 said väljakutse Kangru 3 maja juurde. Kannatanu seletuste kohaselt oli teda peksnud meesterahvas, kes lahkus Sõle tänava suunas, jättes Kangru 3 maja juurde maha sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Ümbruskonnas patrullides märkasid sama sõidukit liikumas Lõime tänavale ja peatus Lõime 7 maja juures. Sõiduki kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis O.J , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kellel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused. Isik andis vabatahtlikult välja pulga ja nuntšakid. (t/l 5) • 02.12.2006 koostatud kahtlustatava O.J-i kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti O.J kinni samal päeval kell 22.

1. (t/l 6-9) • Joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati O.J 02.12.2006 kell 22.10 alkoholijoove 1,17‰. (t/l 10) • 03.12.2006 koostatud kahtlustatava O.J-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tahtis kahtlustatav 02.12.2006 minna Kangru 3 elava tuttava juurde. Majast väljusid mees • • • • • • • • ja naine ning kuna majal ei ole fonolukku, siis sisse ta ei saanud. Küsis meesterahva käest oma tuttava kohta, kuid meesterahvas hakkas teda küsitlema. Tekkis sõnavahetus. Mõlemad olid alkoholijoobes. Tahtis minna trepikotta, kuid tal tõkestati tee. Meesterahvas lükkas teda kätega. Tundus, et sealt tuleb veel seltskond ning tunnetas hädaohtu ning võttis autost XXXkaks omavahel ühendatud keppi ja vehkis nendega meesterahva nina ees et teda hirmutada. Meesterahvas aga hirmu ei tundnud ja muutus agressiivseks. Oli sunnitud võtma pika kepi autost ja vehkis sellega. Lükkas sellega meesterahvast ja riivas meesterahva kätt. Viskas kepi autosse, sulges auto uksed ja jooksis minema. Mõne aja pärast pidas teda kinni politseipatrull ja toimetas auto juurde. (t/l 11-15) 04.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi nuntšakke ja pruunist puust keppi. (t/l 18-22) 11.12.2006 koostatud tunnistaja TO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt väljus tunnistaja 22.12.2006 Kangru 3 maja trepikojast ja samal ajal püüdis majja siseneda meesterahvas, kes käitus matslikult. Tunnistaja mees küsis temalt kuhu ta läheb. Meesterahvas vastas ebatsensuurse sõimuga, tekkis sõnavahetus. Maris lihtsalt sulges ukse, öeldes, et kui mees selles majas elab, peab tal olema võti, kui aga tuli külla, siis tulgu korteriomanik talle järele. See vihastas meesterahvast väga ning meesterahvas jooksis maja juures seisnud auto juurde ning võttis sealt nuntšakid ja hakkas nendega M ees vehkima. Tunnistaja püüdis neid rahustada, kuid meesterahvas jooksis jälle autosse ja võttis sealt pika kepi. Jooksis M juurde, kes hakkas juba politsei telefoninumbrit valima ning meesterahvas lõi kepiga vastu M kätt. Saanud aru, et kutsutakse politsei, jooksis mees auto juurde, viskas asjad autosse ja jooksis minema. Ootasid politseid mehe auto juures, siis toimetati nad politseiosakonda. (t/l 22-26) 12.12.2006 koostatud tunnistaja Illimar Reinbuschi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 02.12.2006 patrullis koos Ilmar Toriga. Kell 20.58 said väljakutse Kangru 3, kus toimub peksmine. Jõudes kohale kell 21.00, leidsid sündmuskohalt kannatanu MO, keda olevat pekstud nuntšakkide ja kepiga. Peksja olevat lahkunud Sõle tänava suunas, jättes maha sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX. Kannatanul oli käel sinikas. Kell 21.33 ümbruskonnas patrullides märkasid sama sõidkit keeramas Lõime tänavat Sõle tänavale ja siis uuesti Lõime tänavale. Sõiduk peatus kell 21.34 Lõime 7 maja juures. Sõiduki kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis O.J , kellel puudus vastava kategooria juhiluba ja kellel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused. Isik andis vabatahtlikult välja nuntšakid ja pulga. (t/l 27-29) 15.12.2006 koostatud tunnistaja AG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistaja sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX omanik. Teda ei olnud Eestis 27.11.2006 kuni 04.12.
2. Auto jättis Eestisse ja seda võis kasutada O.J . Autosse jäid ka tema asjad. Sealhulgas ka nuntšakid ja kepp, mida kasutas treeningutel. Need on spordivahendid. Hakates uuesti autot kasutama avastas, et nuntšakid ja kepp on puudu ning küsis O.J-i käest. O.J selgitas, et tal olid ebameeldivused politseiga ja need aasjad võeti ära. Nuntšakid ja kepp on valmistatud haruldasest metallist ja on väga kallid ning neid osta on praktiliselt võimatu. Need on treeninguteks hädavajalikud ja palub need tagastada. (t/l 30-35) 22.12.2006 koostatud asitõendite hoiuruumi paigutamise aktist nähtuvalt paigutati löögirelv ja kell Põhja Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi. (t/l 36) Koopia Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 02.09.2003 otsusest 17 O.J-i karistamises LS § 74 , 7419 ja 7431 ettenähtud väärtegude eest rahatrahviga 10 020 krooni. (t/l 40) 02.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 863915 selles, et samal päeval kell 21.33 peatati Sõle tänaval sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, mida juhtis O.J, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalune isik on omakäeliselt kirjutanud selgituseks, et jõi ja istus rooli ilma lubadeta. Tahtis auto paigutada teise kohta, on süüdi ja kahetseb juhtunut. (t/l 43) 02.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et samal päeval kell 22.35 tuvastati O.J alkoholijoove • • • • • • • 0,71 mg/l kohta väljahingatavas õhus. O.J oli tulemusega nõus ega soovinud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 44) 02.12.2006 koostatud tunnistaja Illimar Reinbuschi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 02.12.2006 kell 21.33 koos abipolitseinik Ilmar Toriga patrullis olles mööda Sõle tänavat Kopli tänava suunas liikuvat sõiduautot XXXregistreerimismärgiga XXX. Sõiduk pööras Lõime tänavale ja peatus Lõime 7 maja juures. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis O.J , kes oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega ja kellel ei olnud esitada vastava kategooria sõiduki juhtimise luba. (t/l 45) 04.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 878528 selles, et samal päeval kell 20.05 peatati Maleva 18 maja juures Tallinnas sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, mida juhtis O.J , kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. (t/l 49) 04.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et samal päeval kell 20.38 tuvastati O.J alkoholijoove 0,34 mg/l kohta väljahingatavas õhus. O.J oli tulemusega nõus ega soovinud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 50) 04.12.2006 koostatud tunnistaja Tiit Kõluvere ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 04.12.2006 autopatrullis ja kell 20.05 kontrollis sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX andmeid andmebaasist, et seda võib juhtida juhtimisõiguseta isik. Peatas Maleva 18 maja juures sõiduki ja sõidukit juhtis O.J , kellel puudus juhiluba. Alkomeetriga kontrollimisel näitas alkomeeter joovet. Kutsuti kohale liikluspolitsei, kellele anti üle isik koos sõiduki ja selle dokumentidega. (t/l 51-52) 04.12.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas O.J , et läks juhiloata sõitma, sest oli vaja emale vastu minna. Enne sõitma asumist jõi 100 grammi konjakit. (t/l 53-54) 28.02.2007 koostatud kahtlustatava O.J-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 19 seletas O.J , et 02.09.2003 karistati teda rahatrahviga LS § 74 ettenähtud väärteo eest ja trahv ei ole makstud. 02.12.2006 kella 18 ajal jõi 150 grammi konjakit, kella 21.30 ajal otsustas parkida auto, oli vaja sõita 100 meetri kaugusele maja juurde. Istus sõbrale AG kuuluvasse autosse ja sõitis Sõle tänaval asuva baari juurest Lõime tänavale. Jõudis sõita 50 meetrit kui peeti kinni. Tuvastati alkoholijoove ja oli tuvastamise tulemusega nõus.04.12.2006 kella 15 paiku jõi sõbra sünnipäeval 100 grammi viina. Kella 20 ajal otsustas sõita maleva tänaval asuvast baarist sõbra juurde samal tänaval ja sõita oli 200 meetrit. Jõudis sõbrale AG kuuluva autoga sõita 100 meetrit kui peeti kinni. Tuvastati alkoholijoove ja oli tuvastamise tulemusega nõus. (t/l 62-66) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et O.J-i keskmiseks päevasissetulekuks 2005 aastal pärast mahaarvamiste tegemist oli 0 krooni. (t/l 76) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ja menetlusaluse isikuna üle kuulatud O.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusest, protokolle joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, süüdistatava sissetulekuid puudutavaid andmeid, kannatanu MO, tunnistajate T O , I R , A G , T K ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, ettekannet ja väärteoprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava O.J-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 263p 1, 3 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest, sealhulgas kannatanu MO ja tunnistaja T O ütlustest nähtuvalt tekkis neil nende jaoks võõra süüdistatavaga sõnavahetus trepikoja ukse sulgemise tõttu, mida otsustas lahendada süüdistatav käsivõitluseks kasutatavate võitlusvahenditega. Seejuures läks süüdistatav kannatanust ja tunnistajast eemale, võttis autost löögiriista ja tuli kannatanu ja tunnistaja juurde tagasi ning ähvardas ja vehkis löögiriistaga kannatanu ees. Kuivõrd kannatanu sellest välja ei teinud läks süüdistatav uuesti auto juurde ja võttis juba pikema kepi ning lõi sellega kannatanut. Taolisele käitumisele aga reageeris kannatanu politsei väljakutsumisega, mille järgselt süüdistatav põgenes. Põhimõtteliselt kinnitab ka süüdistatav selliseid asjaolusid oma ütlustega. Taolistest asjaoludest saab teha järelduse, et MO poolt ei olnud süüdistatava suhtes mingit rünnakut, mida süüdistatav pidanuks tõrjuma, kuivõrd süüdistataval oli aega minna kannatanust eemale, oma auto juurde, võtta sealt käsivõitluseks kasutatava relva, tulla tagasi kannatanu juurde ning sellega kannatanut ähvardada. Kui aga ähvardus oodatud mõju ei avaldanud, siis oli süüdistataval veel aega selleks, et tuua juba suurem käsivõitluseks kasutatav relv, sellega ähvardada ja siis kannatanut lüüa. Saades aga aru, et kannatanu helistas politseisse, põgenes süüdistatav sootuks. Seega esialgselt sõimas süüdistatav temale võõraid kannatanut ja tunnistajat seetõttu, et teda ei lastud uksest sisse, kuid seejärel relvana kasutatava esemega ähvardamine oli tingitud juba sellest, et ukse sulgenud kannatanut ähvardada, näitamaks oma üleolekut kannatanust. Seega oli taoline esialgselt lihtsalt solvav sõnavahetus muutunud juba põhjusetuks ning oma iseloomult avalikku korda rikkuvaks ja kõrvaliste isikute turvatunnet riivavaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibis sõnavahetuse ja vägivallatsemise juures ka tunnistaja, kelle turvatunnet ilmselgelt süüdistatava käitumine riivas ja keda selline käitumine ka häiris. Süüdistatava põgenemine ja sellele eelnenud relvana kasutatavate esemetega ähvardamine ja löömine näitas aga seda, et süüdistataval tegelikult vajadus majja sisenemiseks puudus ja avaliku korra rikkumise põhjus oli otsitud. Kuivõrd teo toimepanemine toimus elumaja ees tänaval, siis leiab kohus, et tegemist on avaliku kohaga ning sellises kohas üldtunnustatud käitumisnormidega vastuollu minek on käsitatav avaliku korra rikkumisena

§ 262ja 263 mõttes.

Kohus leiab, et taoline põhjusetu vägivallaga ähvardamine ja seejärel vägivalla kasutamine võõra inimese suhtes avalikus kohas ja T.O juuresolekul on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd taoline käitumine ei ole kooskõlas tsiviliseeritud ühiskonnas tunnustatud ja inimestevahelises suhtlemises kinnistunud tavade ja kommetega ning rikub ühiskonnaliikmete põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Kuivõrd kannatanule tekitati tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud tekitamise momendil, on tegemist tervisekahjustuse tekitamisega

§ 121tähendatud tervisekahjustuse raskuse mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et tegemist on vägivallaga, mis on hõlmatud

§ 263p 1 märgitud avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseisuga.

Kuivõrd süüdistatav kasutas aga teadlikult vägivallaga ähvardamisel ja vägivalla kasutamisel käsivõitluseks kasutatavaid relvi, mille sihtotstarbest oli süüdistatav vastavalt oma objektiivsele tegutsemisele teadlik, on kohtu arvates tegemist avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteona, so avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, selle toimepanemisel kasutatud vahendeid ja kannatanu isikut asub kohus seisukohale, et kuritegu on toime pandud kavatsetusega ja süüdistatava eesmärk oli kannatanule näidata seda, et ta ei pea avalikus kohas viibiva kannatanu õigusi ega turvatunnet millekski ja võib teda peksta kus tahes, millega tahes ja ükskõik kelle nähes. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustust ja selle tekitamiseks kasutatud esemete otstarvet, võib järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oli ka kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on O.J varem karistatud 02.09.2003 otsusega rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Määratud rahatrahv on senini tasumata ning süüdistatavat on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nimetatud otsusele järgnevalt veel korduvalt karistatud. Ka hiljem määratud rahatrahvid on süüdistataval tasumata. Kuivõrd O.J uue teo toimepanemise ajaks määratud rahatrahvi tasunud ei olnud ning teda on karistatud ka teiste väärtegude eest rahatrahvidega, siis ei olnud karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kustunud ning O.J oli 02.12.2006 ja 04.12.2006 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424

ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud neljal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 44 220 krooni ulatuses. Määratud rahalised karistused on tasumata ning kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatava igakuine sissetulek alla miinimumpalga. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval lasuvad suured rahalised kohustused ja väike sissetulek ei võimalda tal rahalist karistust ka mitte ositi määrates tasuda. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, so vangistust.

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastani ning

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 3 aastani.

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel peab kohus oluliseks arvestada kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendeid, millised ongi ette nähtud käsivõitluseks ja seega tervisekahjustuse tekitamiseks. Samas peab kohus oluliseks ka seda, et süüdistatava poolt vägivallaga ähvardamisel relvana kasutatava eseme kasutamine kannatanut eriti ei ehmatanud ning vägivalla tulemusena tekitati kannatanule ka suhteliselt tühine tervisekahjustus. Peale selle põgenes süüdistatav sündmuskohalt koheselt kui sai aru, et politsei on välja kutsutud. Neid asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel peab kohus oluliseks seda, et süüdistatav oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning võõrast sõidukit kasutas ta oma sõnade kohaselt temale inkrimineeritud tegude puhul pärast alkoholi tarvitamist baarist ärasõitmiseks. Vaatamata sellele, et varasemad rahatrahvid olid tal tasumata, ja ta oli juba 02.12.2006 kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis, pidas ta vajalikuks juba kaks päeva hiljem uuesti toime panna samalaadset kuritegu. Taoline järjekindlus aga näitab kohtule seda, et süüdistatav ei soovi järeldusi teha ei varasematest karistustest ega sellest, et teda on just tema enese ja teiste ohutusest lähtuvalt tõkestatud liikluses osalema. Süüdistatava varasem ja korduv liikluseeskirjade rikkumine ning kriminaalmenetluses inkrimineeritud kuritegude iseloom ja järjekindlus nende toimepanemisel välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistust alammääras. Kuivõrd süüdistatavale

§ 263

p 1, 3 ja § 424 järgi inkrimineeritud kuriteod on toime pandud erineva tahtlusega ja on eriliigilised, leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Arvestades seda, et süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning tal on nii elukoht kui ka sissetulek, siis leiab kohus, et toimepandut kahetsevale süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades aga süüdistatava järjekindlat osalemist liikluses mootorsõiduki juhina kuigi tal selleks luba puudub ning toimikus nähtuvat ilmselget alkoholilembust, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks talle võimaluse kontrolli tingimustes oma ellusuhtumist muuta.

§ 424

järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval üldse mootorsõiduyki juhtimise õigus, siis samadest materjalidest võib järeldada seda, et süüdistataval on vastupandamatu soov osaleda liikluses just mootorsõiduki juhina. Seetõttu leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea kuritegude korduvust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik