järgi käskmenetluses D.V, isikukood: xxx, kodakondsus määramata, kesk-eriharidus, töökoht xxx, elukoht: xxx. Varem kohtulikult karistamata. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. D.V süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Ida Politseiprefektuuri 02.07.2007 otsusega Liiklusseaduse § 71´19 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut summas 11400 krooni ja Liiklusseaduse § 71´19 lg 2 alusel lisakaristusega-juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, rahatrahv on makstud, karistusandmed ei ole kustunud), juhtis 27.07.2008 kell 02.40 Kalevi tn. maja nr 35 juures, liikudes Endla tänava suunas, Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal taas sõiduautot BMW-318 registrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes. Sellega pani D.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud samasuguse teo eest, s.o.
Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov taotleb kirjalikult tunnistada D.V süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 55 päevamäära summas 20405 krooni. Arvestades, et D.V päevamäära suurust 2007.a. tuludest lähtuvalt on 371 krooni.
alusel määrata rahaline karistus tasumiseks ositi igakuuliste maksete näol, mitte vähem kui 2500 krooni kuus 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt
Kohus leiab, et D.V süü
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate materjalidega. Süüdistatav 1
sanktsioon sätestab karistuseks rahalise karistuse või vangistuse tähtajaga kuni 3 aastat. D.V on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus (lk 10-15). Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja prokuröri ettepanekuga, leidis, et D.V on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mõistes temale rahalise karistuse 55 päevamäära s.o 20405 krooni. Samuti on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 11 kuuks. Vastavalt Maksukeskuse õiendile oli D.V 2007. aasta päevasissetulek 371 krooni.
lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb rahalise karistuse summa arvestada keskmisest päevamäärast 371 krooni ja mõista D.V-le rahaline karistus 55 päevamäära s.o. 20405 krooni. Kohtukulud. Vastavalt KrMS § 180 välja mõista D.V-lt menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 495,60 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku paljundamise kulu 7 krooni; KrMS § 179 lg 2 p 1 alusel sundraha 6525 krooni. Juhindudes KrMS § 254 kohus OTSUSTAS: D.V süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises
järgi ja mõista rahaline karistus 55 päevamäära s.o 20405 (kakskümmend tuhat nelisada viis) krooni. Vastavalt
määrata D.V-le mõistetud rahalise karistuse summa 20405 krooni tasumine ositi igakuuliste maksete näol, kuid mitte vähem kui 2500 krooni kuus 9 kuu jooksul. alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Esimene makse peab olema tehtud summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064, ning selgitus „D.V 1-08-14678, rahaline karistus“. Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule. Vastavalt
lg 1 mõista D.V-le lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 11 (üheteistkümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus - kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Välja mõista D.V riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha ; 495,60 krooni kaitsjatasu; 7 krooni toimiku paljundamise kulu Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr. 10220034800017 või Swedpangas nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „D.V 1-08-14678, kriminaalmenetluse kulud.“ Süüdimõistetul on õigus vaidlustada käskmenetluses tehtud kohtuotsus selle kättesaamisest 10 päeva jooksul ja taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub kohtuotsus. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.