1-06-8652\5

(06251000294)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi T.V süüdistus KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja T.V , isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXX, töökoht OÜ T P – ehitaja, varem väärtegude eest karistatud 3 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 1)30.novembril 1999.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2)31.oktoobril 2001.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3)04.novembril 2005.a. Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 8; § 418 lg 1, § 414 lg 1 järgi 9 kuud vangistust; 4)30.juulil 2008.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi rahaline karistus 6000.00 krooni viibis eelvangistuses 05.-06.juuli 2008.a. vandeadvokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.V KarS § 118 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.juuli 2008.a., s.o. 2 päeva. Kanda jääb vangistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades T.V katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 3 (kolme) aastase katseajaga. Kohustada T.V KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõend – nuga, mis on kriminaalasja juures – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Sisse nõuda T.V-lt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust materjalide koopiate tegemise kulu 103.20 (ükssada kolm krooni ja 20 senti) krooni, sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja postikulu 58.00 (viiskümmend kaheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad süüdistatav ja kannatanu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus T.V süüdistatakse selles, et tema 05.juunil 2006.a. kella 00.25 ajal XXXXXXXX V U elukohas ühise alkoholi tarvitamise ajal lõi noaga V U rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule parema rindkerepoolse parema kopsu ja maksa vigastused, parempoolse veririnna ja verikõhu. Oma tegevusega, mis seisnes raske tervisekahjuse tekitamises, kui sellega põhjustati oht elule, pani T.V toime kuriteo KarS § 118 p 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning tunnistab oma süüd osaliselt. Süüdistatava seletuse kohaselt muutus kannatanu agressiivseks, tõusis püsti ja tuli süüdistatava poole. Süüdistatavat kannatanu lüüa ei üritanud, kuid nuga oli tema poole suunatud. Süüdistatav võttis kannatanul käest kinni, milles oli nuga ning sellest tekkis rüselus. Süüdistatava seletuse kohaselt püüdis ta kannatanu rannet sissepoole väänata, et nuga kätte saada, kuid ettevaatamatuse tõttu võis nuga kannatanule pihta minna (tl 83-84). Kannatanu ütluste kohaselt lõi T.V teda noaga ootamatult ning temapoolset agressiivsust ei olnud. Kannatanu arvates lõi T.V teda kättemaksuks (tl 811). Kannatanu on T.V ka ära tundnud vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile (tl 1214). Ka on kannatanu ära tundnud R K isikuna, kes viibis 04.juunil 2006.a. tema elukohas kannatanu kõrval diivanil, kui toimus kannatanu pussitamine (tl 15-17). Kannatanu vigastusi tõendab AS Järvamaa Haigla väljavõte haigusloost (tl 20-25) ning V U ekspertiisiakt nr 31, millest lähtudes olid 2 vigastused eluohtlikud (tl 30-32). Tunnistaja K V kinnitab, et T.V tuli 04.juunil 2006.a. koos H R, R K, R K, I N ja veel ühe mehega kannatanu elukohta. Kui tema oma seltskonnaga kannatanu juurest tuli, jäi sinna alkoholijoobes R B, kes magas televiisoritoas diivanil (tl 46-47). Sarnaselt on rääkinud tunnistajad K V, K V ja M T, viimaste kinnitusel oli saabunud seltskond alkoholi tarvitanud (tl 49-50; 51-55). Kuna tunnistaja K V läks kannatanu elukohta pärast tagasi, siis kinnitab ta ka kannatnu poolt räägitut selle kohta, et T.V olevat teda noaga löönud. Ka tunnistajate G V, K V ja K V ütluste kohaselt tunnistas neile kannatanu haiglas, et süüdistatav lõi teda noaga (tl 56-57, 58-60). Tunnistaja R K, kes istus diivanil kannatanu kõrval, kinnitusel haaras kannatanu järksu rinnust kinni ja jooksis ümber laua minema. Hiljem on ta R käest kuulnud, et kannatanu sõnul lõi teda süüdistatav (tl 64-66). Veel on tõendiks sündmukoha vaatlusprotokoll (tl 2-7) ja DNA ekspertiisiakt nr GE-1433-06/3606 (tl 37-38). Tõendamist on leidnud, et koos tarvitasid alkoholi nii süüdistatav kui ka kannatanu. T.V on küll väitnud, et lõi kannatanut kogemata rüseluse käigus, kuid rüselust ei ole kinnitanud üksi tunnistaja ega kohtueelsel uurimisel ka kannatanu, mistõttu loeb kohus selles osas süüdistatava ütlused ennastõigustavaks. Vaadeldud tõendite alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud T.V-le süüks pandav tegu KarS § 118 p 1 järgi, kuna T.V poolt tekitati kannatanule tervisekahjustus, mis oli eluohtlik. Süüdistatav on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega, sest kannatanut noaga lüües pidi ta ette nägema tervisekahjustuse tekkimist. T.V õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T.V-le süüks pandava kuriteo näol on tegemist raske isikuvastase kuriteoga, mille eest on ette nähtud karistusena üksnes vangistus. Samas ei saa kohus jätta arvestamata karistuse mõistmisel T.V isikut ning kannatanu suhtumist süüdistusse ja karistusse. T.V on varem mitmel korral karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, kuid karistused puudutavad kõik tema varasemat eluperioodi. Nüüdseks T.V töötab ning on enda sõnul loonud pere. Kahju tekitatud ei ole ning kannatanu ei ole taotlenud süüdistatava karistamist reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Eeltoodust lähtudes vaatamata raske kuriteo toimepanemisele leiab kohus, et T.V-le võiks anda veel viimase võimaluse õigustada kohtu usaldust ja ta karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, allutades T.V maksimaalajaks kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjale toimikust materjalide koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4