leidis: R.H süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on kuritahtlikult kõrvalehoidnud oma alaealiste lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest allajärgnevalt: - alates 08.01.1999.a kuni 20.04.2006 ja 01.06.2006.a kuni detsember 2007.a on kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Linnakohtu 04.03.1999.a kohtuotsusega nr 2-20/99 M.S. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise tütre H.S. ülalpidamiseks 700 krooni kuus. - alates 06.05.1998.a kuni 20.04.2006 ja 01.06.2006.a kuni 03.04.2007.a on kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Linnakohtu 05.04.1999.a kohtuotsusega nr 2-501/98 M.S. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise poja H.S. ülalpidamiseks 700 krooni kuus - alates 06.05.1998.a kuni 20.04.2006 ja 01.06.2006.a kuni detsember 2007.a on kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Linnakohtu 05.04.1999.a kohtuotsusega nr 2-501/98 M.S. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise poja H.S. ülalpidamiseks 700 krooni kuus Vastavalt kohtutäitur Jaanika Pajuste teatisele on R.H võlg 254 084 krooni seisuga 28.02.2008. Sellega pani R.H toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise nooremale kui kaheksateist-aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest Samuti süüdistatakse R.H selles, et tema 18.05.2005.a. kella 02.50 paiku tungis ebaseaduslikult Tartus, Põik 16 maja ees olevasse V.K. kaubikusse Ford Transit reg nr XXX XXX. Sellega pani R.H toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise. R.H tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi täielikult. Ta avaldas, et on nõus asja arutamisega lühimenetluses ja ei soovinud ütlusi anda. Kohtueelses menetluses on ta kinnitanud, et ei ole Eesti Vabariigi kehtimise ajal töökohta omanud, kuid on enda sõnul poegadele vahel taskuraha andnud. R.H süüd elatise maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidumises tõendavad lisaks tema enda ütlustele järgmised tõendid: kannatanu M.S. ütlused, et R.H ei ole lastele maksnud elatist. Tal on olnud probleeme alkoholiga, samuti ei omanud ta töökohta ja hiljem ka kindlat elukohta. Mingil perioodil peeti süüdistatava pensionist kinni elatisraha, kuid peale R.H vahistamist, ei ole seda enam tehtud; kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20/99, mille kohaselt oli R.H kohustus maksta elatist 700 krooni kuus tütar H.S. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.10.2015.a.; kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-501/98, mille kohaselt oli R.H kohustus maksta elatist 700 krooni kuus kummagi poja H ja H.S. ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.04.2007.a. ja kuni 11.07.2010.a.; H.S. sünniakt, H.S. sünniakt ja H.S. sünniaktid; kohtutäitur Jaanika Pajuste teade, mille kohaselt on tema menetluses Tartu Linnakohtu otsused R.H suhtes M.S. kasuks elatusraha maksmiseks, kuid 2001-2007.a. ei ole R.H olnud kättesaadav ja tema asukoht on teadmata. Samuti puuduvad andmed tema vara üle; tunnistaja Jaanika Pajuste ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kohtutäituril ei ole olnud võimalik kinni pidada R.H-lt elatusraha ja isik on olnud teadmata kadunud; tunnistaja S.T. ülekuulamise protokoll koos lisadega, mille kohaselt on R.H tema vend, kes kuritarvitab juba varasest noorusest alkoholi. Pärandi müügist saadud rahadest on õde andnud R.H-le raha elamiskulude katteks; tunnistaja H.S. ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on isal alkoholiprobleemid. Isa on andnud umbes 5 korral 150 krooni, kuid viimasel ajal on nemad pigem isa toetanud, mitte vastupidi; tunnistaja H.S. ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on isa alkoholi liigtarbija ja seetõttu ei ole ta suutnud töökohti hoida. Ta on vahel andnud lastele 10-300 krooniseid summasid, kuid üle 1000 krooni ei ole need ületanud. Kohtueelses menetluses ei ole R.H ebaseaduslikult Tartus X maja ees olevasse V.K.kaubikusse tungimist tunnistanud. Kohtuistungil tunnistas ta oma süüd täielikult. Tema süüd ebaseaduslikus sissetungis tõendavad: kannatanu V.K. ütlused, et öösel kella 2.50 paiku oli tema Põik 16 eest seisvasse kaubikusse sisse tungitud. A.K. kutsus politsei ja kaubikusse sissetunginud mees viidi politseisse. Kaubikut ei lõhutud ja midagi kadunud ei ole; tunnistaja A.K. ütlused, et ta ärkas 18.05.2005.a. öösel kella 2.50 paiku kaubiku signalisatsiooni peale. Väljas avastas ta, et kaubiku küljeuks on lahti ja seal sees oli võõras mees, kes oli sinna sisse tunginud, et seal ööbida; tunnistaja Priit Männiksaare ütlused, mille kohaselt oli ta 18.05.2005.a. tööl abipolitseinikuna, kui kell 2.52 saabus väljakutse, et Põik 16 maja juures on võõras isik sõidukis. Kohale jõudes peeti kinni sõidukisse tunginud meesterahvas ja toimetati arestimajja kainenema. Eeltoodud alusel leiab kohus on mõlemad süüdistuse punktid leidnud kohtus tõendamist. R.H on aastate vältel liigtarvitanud alkoholi ja viinud end sellega teadlikult seisundisse, kus tal ei ole olnud võimalik pidada ametlikku või pidevat töökohta ja sellega kindlustada endale pidev sissetulek ja tagada oma rahaliste kohustuste täitmine. Seda kinnitavad ka hulgalised väärteokaristused alkoholiseaduse rikkumise eest. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest, ei ole ta praktiliselt kordagi täitnud süüdistuses toodud ajaperioodil talle kohtuotsustega pandud elatise maksmise kohustust. Toimikust ei nähtu, et R.H oleks diagnoositud mõni pikaaegne haigus või oleks tuvastatud mõni muu takistus, mis oleks tal raskendanud või võimatuks teinud oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmise. Samuti leidis tunnistajate ja kannatanu ütlustega kinnitust, et just nimelt R.H oli isik, kes tungis öösel võõrasse kaubikusse ning kes sündmuskohal kinni peeti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et R.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, Väärteokorras on teda karistatud hulgaliselt. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R.H suhtes on Tartu Maakohus andnud loa 18.12.2007.a vahistamiseks. R.H peeti kinni 04.03.2008.a.
ja § 266 lg 1 sanktsioonid näevad karistustena ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuna R.H näol on tegemist isikuga, kes ei ole pikki aastaid töötanud ja seega omanud ametlikku sisstulekut ja kellel on suured rahalised kohustused oma laste ees, siis ei ole mõistlik teda karistada rahalise karistusega, kuna see asetaks nii tema enda kui tema ülalpeetavad veelgi rohkem raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades toimepandud kuriteo perioodi pikkust on põhjendatud R.H-le mõista
järgi karistuseks vangistuse, mis ületab sanktsiooni keskmise määra.
lg 1 järgi mõistetav karistus on põhjendatud mõista sanktsiooni alamäära lähedane, kuna tegu oli vaid ühekordne ning mitte suure ühiskonnaohtlikkusega. R.H-lt tuleb välja mõista menetluskuludena riigituludesse süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses mning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. R.H näol on tegemist isikuga, kes on viibinud alates käesoleva aasta kevadest vahi all ja vabaduses ei ole aastaid omanud töökohta ega kindlat sissetulekut. Seoses tema niigi suurte rahaliste kohustustega oma laste ülalpidamiseks võid ta menetluskulude täieliku tasumise korral sattuda veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.H
lg 1 alusel hakata karistusaja kandmise algust lugema alates R.H kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.märts 2008.a. R.H suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse R.H-lt kaitsja tasu kakssada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.