lg 2 järgi lühimenetluses Prokuröri abi MAIRI HEINSALU Kaitsja MILVI SÖÖRD Süüdistatav M.Z kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; põhiharidus; ei tööta; ei õpi; varem kohtu poolt karistatud: - 04.06.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud, katseajaga 1 aasta, 6 kuud; - 05.02.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 kuud; - 28.05.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2 - §15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, KrK § 40 lg 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud; - 03.11.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS 199 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; 2 - 06.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS §
MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud ja 20 päeva, KarS § 65 lg 1 järgi mõisteti lõplik vangistus 4 kuud ja 20 päeva; - 19.09.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS §
MS § 238 lg 2 ja KarS § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud, katseaeg 2 aastat. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2006-23.09.2006, so 2 päeva; Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsuse täitmise tagamiseks vahistatud 9.detsembril
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, so 10 (kümne) päeva võrra. Kandmisele kuulub vangistus 20 (kakskümmend) päeva.
S §
Prokuröri abi taotles peale süüdistusakti avaldamist järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist: - AS P. P avaldus (tl 2-3); - tunnistaja V.-P Kolju ütlused (tl 3-4); - kannatanu esindaja J. A ütlused (tl 5-6); - kahtlustatava M.Z-i enda ütlused (tl 12-16); - asitõendi vaatlusprotokoll (tl 8-9). Prokuröri abi hinnangul on süüdistatava süü tõendatud. Prokuröri abi palub süüdistatav süüdi mõista KarS §
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3, kandmisele kuulub 30 päeva vangistust; KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse hulka M.Z-i kahtlustatavana kinni pidamine 2 päeva; KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetavat karistust Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsusega määratud, ärakandmata osa, so 4 kuu võrra. 4 kuu ja 28 päeva vangistuse kandmist arvestada alates M.Z-i vahistamisest 9.detsembril 2007. Kannatanu AS P. P on esitanud tsiviilhagi 15,00 krooni ning prokuröri hinnangul tuleb see rahuldada. Süüdistatav M.Z avaldas, kohtuistungil, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, ta 4 tunnistab ennast talle KarS §
Süüdistatav nõustus asjas lühimenetluse kohaldamisega, süüdistatav ei esitanud kohtuistungil taotlust enda ülekuulamiseks. Tsiviilhagile süüdistatav vastu ei vaielnud. Kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendatud. Kaitsja ei esitanud kohtuistungil taotlust kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamises. Kaitsja nõustub süüdistatavale M.Z-ile inkrimineeritava kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning KrMS § 238 lg 2 sätteid. Kaitsja palus arvestada M.Z-i poolt toimepandud tegu – vähetähtis, väike varaline kahju – ning leidis, et on kohane isikut karistada minimaalse vangistusega, so 30 päeva. Kohtukulude väljamõistmisel palus kaitsja arvestada asjaoluga, et M.Z-i resotsialiseerimine on suurte rahaliste kohustuste korral raskendatud. Kohtu seisukoht: kohus uuris järgmisi tõendeid: - AS P. P avaldus (tl 2-3) mille kohaselt peeti 22.09.2006 AS P. P kell 13:00 kinni M.Z kes ei tasunud AS-e P. P kuuluva kauba – meestesokid „Suva“, 1 tk, maksumus 15,00 krooni – eest. Isik peeti kinni peale kassarivi läbimist; - tunnistaja V-P K ütlused (tl 4) mille kohaselt oli tunnistaja 22.09.2006 tööl. Kell 12:50 nägi tunnistaja, kuidas üks meesterahvas võttis riiete osakonnas riiulist sokid ja pani need ostukorvi. Meesterahvas läks riietuskabiini pükse proovima, kabiinist väljudes sokke korvis enam ei olnud. Kontrollimisel leiti meesterahva poolt proovitud pükste taskust sokkidelt eemaldatud hinnasilt. Meesterahvas läbis kassad, sokkide eest ei maksnud ning ta peeti kinni; - kannatanu esindaja J. A ütlused (tl 5-6) mille kohaselt 22.09.2006 kell 13:00 üritas M.Z varastada meeste sokke „Suva“. Sokid pani M.Z endale jalga, seega on sokkide uuesti müüki panek välistatud. AS P. P soovib esitada tsiviilhagi 15,00 krooni; - M.Z-i poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 12-16) mille kohaselt tunnistab ta ennast talle süüksarvatavas kuriteos süüdi: kauplusesse läks üksi, ebakaines olekus. Müügisaalis võttis ühe sokipaar „Suva“ ja seal samas pani need endale ka jalga. Väljumisel peeti ta turvatöötaja poolt kinni; - asitõendi vaatlusprotokoll (tl 8-9) mille kohaselt vaadeldi meeste sokke „Suva“, sokid olid kokku keeratud, kasutatud tunnustega. Kohtu hinnangul on M.Z-i tegu õigesti kvalifitseeritud KarS §
M.Z-ile inkrimineeritav tegu on tõendatud prokuröri abi esitatud ja kohtu poolt uuritud tõenditega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid; M.Z süüvõimeline isik, seega tuleb M.Z-i karistada toimepandud teo eest. on täisealine, Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavana asjaoluna tuleb arvesse võtta M.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. M.Z avaldas, et ta ametlikult ei tööta, M.Z-i kaitsja osundas, et isikul on raske toime tulla oma rahaliste kohustuste täitmisega. Seega ei ole otstarbekas karistada M.Z-i rahalise karistusega ning isikule tuleb karistuseks mõista vangistus. M.Z pani teo toime tahtlikult ja katseajal. Seega ei ole isik oma eelnevatest karistustest kohaseid järeldusi teinud ning talle tuleb mõista reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on põhjendatud M.Z-ile vangistuse mõistmine minimaalmääras: isik pani toime vähetähtsa varavastase kuriteo, tekitatud kahju ei ole suur ja kuritegu jäi katsestaadiumisse. Määratavast karistusest, so 30 päeva 5 tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3, so 10 päeva. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist karistuse mõistmisega alla normis fikseeritud sanktsiooni alammäära: karistus määratakse süüdistatavale vastavalt KarS sätetele, so vastavalt isiku süüle ning toimepandud teole; KrMS järgi on obligatoorne määratud karistusest 1/3 maha arvamine, juhul kui kriminaalasja arutatakse ökonoomsemas lühimenetluses. Karistuse määramine selliselt, et isikule mõistetakse karistus, mille raskus arvestatakse juba ennetavalt KrMS § 238 lg 2 sätteid arvesse võttes, ei ole kohtu hinnangul kohane, põhjusel, et sellisel juhul ei määrata isikule karistust, mis vastab tema süüle ning tema poolt toimepandule. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. Seega tuleb M.Z-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest välja mõista sundraha 5 400,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. Käesoleva kriminaalasja menetluskulud on 1 221,30 krooni, so tasu kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et M.Z-i puhul ei ole ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaksid isikul asuda peale vanglast vabanemist tööle ja hakata saadavast töötasust likvideerima kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu ja sundraha. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.