lg 2 p 4,8 ja 114 p 4 järgi ning F.G süüdistuses
117, 121, 306 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ave Eisel Süüdistatav Andrei Negonovski ilma kindla elukohata, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 09.02.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141-1 lg 1; 139 lg 2 p 1,2 järgi; 2) 10.05.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi; 3) 31.07.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 2; 202 järgi; 4) 06.02.2001.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 5) 22.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 12 p 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 11 kuud, vabanes 23.05.2002.a. pärast karistuse kandmist, karistatus kustumata, vahistatud 27.12.2004.a. F.G ilma kindla elukohata, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 3 kl, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.07.1987.a. Harju Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi; 2) 24.10.1991.a. Harju Maakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p1,2,3,4; 195 lg 2 järgi; 3) 13.02.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi; 4) 30.10.1997.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat, vabanes Kaitsja 24.09.1999.a. pärast karistuse kandmist, karistatus kustunud, vahistatud 29.12.2004.a., vandeadvokaadid Talvi Vaske ja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Andrei Negonovski
p 4 järgi ja mõista karistuseks 15 (viisteist) aastat vangistust,
Vastavalt
lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 15 (viisteist) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine 27.12.2004.a. – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest Tunnistada süüdi F.G
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
järgi 6 kuud vangistust.
Vastavalt
lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.11.2004.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Tõkend – vahistamine –jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 27.12.2004.a. Välja mõista riigituludesse sundraha 7500 krooni A. Negonovskilt ja 4500.- krooni F.G-lt. Välja mõista riigituludesse menetluskulud A. Negonovskilt 88799 krooni ja F.G-lt 33534 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista A. Negonovskilt 4960 krooni T. N kasuks. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Andrei Negonovskit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 12- 14.12.2004.a. Tallinnas, korteris pani toime S. T tapmise ja nimelt: peksis S.T-i korduvalt tooli ja noaga pähe ja kehasse, üla-ja alajäsemetesse, tekitades kannatanule järgmised tervisekahjustused: nahaalused verevalumid, põrutus- ja lõikehaavad ning nahamarrastused pea piirkonnas, lömastushaavad huulte limaskestal ja keelel, roietemurrud verevalumitega roietevahelistest lihastes ja rinnakelme all, paremal ka rinnalihastest, nahaalune verevalum rindkerel paremal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid alajäsemetel, põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid ülajäsemetel ning nimetatud tervisekahjustustest tekkinud verejooks huulte ja keele haavadest, oksendamine pea ja kehatüve põrutusest ning vere ja oksemasside aspiratsioon põhjustasid S.T-i lämbumise-mille tagajärjel S.T suri. Samuti süüdistatakse Andrei Negonovskit selles, et tema vähemalt 72 tundi enne 29.12.2004.a-t Tallinnas maja juures asuvas kivist hoones pani toime S. Š-i tapmise ja nimelt: peksis S.Š-i korduvalt rusikate ja jalgadega ja puuhalgudega kehasse ja pähe, lõi korduvalt tooliga pähe ja 8 korral noaga selga, tekitades kannatanule järgmised surma põhjustanud tervisekahjustused: aju- kolju lahtine tömp trauma- peaaju põrutus kelmealuste verevalumitega, veri ajuvatsakestes, koljulaeluude lahtine murd, koljupõhimikuluude killuline murd, põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peas, verevalum vasemas oimulihases, kõõlustanu verdumine ning 5 rinnaõõnde tungivat torke- lõikehaava rindkere tagapoolel vasemal vahelihase vasema kupli ja põrna vigastusega, 1 rinnaõõnde mittetungiv torke- lõikehaav, 2 nahka osaliselt läbivat lõikehaava, põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid ülajäsemetel. S.Š suri sündmuskohal. Kohtueelsel uurimisel on Andrei Negonovski tegevus kvalifitseeritud
F.G süüdistatakse
lg 1 järgi selles, et tema viibis juures, kui 2627.12.2004.a Andrei Negonovski Tallinnas maja juures asuvas kivist hoones S. Š-i tooli, puuhalgude ja noaga korduvalt pähe ja kehasse lõi, mille tagajärjel S.Š. suri ning vahetult peale löömist viskas, F.G, küdevasse ahju- tulle- katkise tooli osad, puuhalud ja noa, millega A.Negonovski kannatanut löönud oli ning lahkus koos A.Negonovskiga sündmuskohalt, kutsumata politseid või kiirabi. Kohtueelsel uurimisel on F.G tegevus kvalifitseeritud kuriteo, s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisena. Süüdistatav A. Negonovski end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et S. Tga oli tuttav umbes pool aastat. Neid tutvustas N. J, kes elas koos S. T-ga . Tema elas samuti nende korteris, kuna tal ei olnud sellel ajal teist elukohta. 2004.a. detsembris jõid nad koos S.T-i ja N. J-ga kahe päeva jooksul odekolonni. S. T-i ja N. J vahel algas skandaal isiklikul pinnal. S. T tahtis N. J-t lüüa., kuid tema jõudis S. T-i esimesena lüüa. Ta vist lõi 2 korda rusikaga rindkere piirkonda. S. T vajus toolile. S. T jätkas skandaalitsemist ja tahtis midagi laualt võtta. Ta lõi uuesti S. T-i ning hakkas teda peksma tooliga. Löögid sattusid erinevatesse keha piirkondadesse. Ta võttis laualt noa ja lõi S. T-i ka noaga. S. Š-i tundis samuti ca 6 kuud. S. Š elas tühermaal mingis punkris koos F.G-ga. Nende juures hoidis ta oma asju. Ta läks nende juurde riideid vahetama. Seal tarvitasid nad samuti odekolonni. Tekkis konflikt F.G ja S. Š-i vahel ning F.G lõi mõne korra S. Š-i. F.G ütles, et S. Š oli politsei rääkinud, nagu tema oleks seotud tapmisega torudes. Peale seda hakkas ta S. Š-i peksma mingi puust esemega ja noaga. Ta ei mäleta täpselt, millega ja mitu korda ta kannatanut lõi. F.G viibis juures ja rääkis midagi, kuid ta ei mäleta mida täpselt. Peale peksmist nemad F.G-ga lahkusid. Ta ei mäleta, kuhu ta noa viskas peale peksmist. Võimalik, et see visati ahju kas tema või F.G poolt. Süüdistatav F.G tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletab, et S. Š-i tundis paar aastat. Enne vahistamist oli ta kodutu. Ta ööbis mahajäetud kanalisatsioonitorudes. A. Negonovskit tundis ta umbes pool aastat. 2004.a. detsembri lõpus oli ta koos Andrei Negonovskiga Vana-Narva maanteel Nad elasid mahajäetud majas. Neil lõppesid suitsud otsa ja nad otsustasid minna torudesse suitsu küsima. Nad olid koos Negonovski ja Š-ga mingis keldris ja jõid odekolonni. A. Negonovski läks välja ja Š. hakkas väljakutsuvalt käituma torudes toimuvaga seoses. Ta lõi Š-i kätega ja jalgadega. Ta lõi kaks korda käega vastu nägu ja ühe korra jalaga kõhtu. Löömise ajal Š. istus diivani peal. A. Negonoski nägi ainult jalaga löömist. Nad jõid veel odekolonni ja Š. hakkas A. Negonovski kallal norima. A. Negonovski ja Š. vahel juhtus midagi. Š. röögatas. A. Negonovski lõi Š-i ehitusnoaga ribidesse umbes neli korda. Peale seda lõi A. Negonovski Š-i tooli osadega pähe. S. Š füüsilist vastupanu ei osutanud. Ta keelas A. Negonovskit ning viimane andis noa ja tooli osad tema kätte. Ta viskas need ahju. Nad lahkusid koos A. Negonovskiga torudesse ja sealt hiljem Keilasse 12.- 14.12.2004.a. Tallinnas, S. T-i tapmise episood: Kannatanu J. A ütluste kohaselt oli S. T tema vend. Kuna vend kuritarvitas alkoholi, siis viimasel ajal suhtlesid harvemini. Vend elas temale kuuluvas korteris koos N. J-ga. Viimasel ajal vend kaebas, et teda tahetakse sealt toast välja ajada ning viimased kolm kuud on ta praktiliselt elanud tänaval. Ta kartis sinna minna ning röökis, et teda tahetakse tappa. A. Negonovskit ta korteris ei näinud. Tunnistaja N. J ütluste kohaselt elas ta 2004.a. koos S. T-ga. Nad tutvusid A. Negonovskiga ning tema hakkas samuti elama koos nendega, kuna tal ei olnud teist elukohta.12.12.2004.a. hakkasid nad koos suures koguses odekolonni jooma, tekkis tüli ja selle käigus S. T tapeti. A. Negonovski võttis tabureti ning lõi sellega korduvalt S. T-i pähe. Ning keha piirkonda. Löögid olid väga tugevad ning peast tuli palju verd. Kannatanu jäi lamama põrandale. Mõne aja pärast nägi ta A. Negonovski käes nuga. A. Negonovski lõi kannatanut ka noaga kõrva taha, kuklasse ja vist ka näkku. Kannatanu lamas põrandal, ei olnud võimeline liikuma ja oli kontaktivõimetu. . A. Negonovski läks otsima autot, et S. T-i laip ära viia. Tema lohistas kannatanu laiba koridori ning hakkas toas koristama. Ta viskas aknast välja verised lapid ning toolijalad. Ta oli šokiseisundis ning kartis A. Negonovskit, samuti oli ta purjus ning kaineks sai alles arestimajas. N. J ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et 12.12.2004.a. A. Negonovski võttis akna juurest tabureti, millega lõi 3 korda S. T-i pähe. S. t vajus diivanilt põrandale ning pühkis lapiga verd. Nad jõid kõik odekolonni pudelid tühjaks ning A. Negonovki lahkus. Mõne aja pärast tuli ta tagasi, tõi odekolonni ning tekkis uuesti sünelus. A. Negonovski võttis toolijala ning peksis S. T-i vastu kaela. Seejärel võttis A. negonovski noa ja lõi sellega S. T-i noaga selga. S. T on veel elus, kuid ei saa enam toimuvast aru ning on näha, et ta kaua ei ela. S. T jäi põrandale lamama ning A. Negonovski kattis ta näo valge kaltsuga ja läks otsima autot,. Et laip ära viia. / I kd tl 229-231/. Tunnistaja L. G ütluste kohaselt 14.12.2004.a. tuli nende korterisse naaber ja ütles, et S. T lebab koridoris ning talle tuleb kutsuda kiirabi. Ta vaatas koridori ning nägi, et koridoris lamava s. T-i nägu on verine. Tema abikaasa tõi oma mobiiltelefoni ja naaber kutsus kiirabi. Hiljem tuli ka politsei. /I kd tl 192-196/ Tunnistaja I. M ütluste kohaselt Toas nr 307 elasid S., N ja A. Negonovski. Nad tarvitasid alkoholi ja seal olid riiud. Ta kutsus 9.12.2004.a. politsei, kuna naabrid lärmasid. Seal oli skandaale sageli ning S. T käis ringi sinikatega. S. T-i surmast sai teada mõni päev hiljem. Naabrid ütlesid, et ta tapeti. Tunnistaja E-P J ütluste kohaselt seal elasid ka S. T ja N. J, kes tarvitasid alkoholi. Nende juurde tuli L. nimeline naine, kes oli näinud koridoris S. T-i laipa ning tema abikaasa kutsus politsei. S. T-i laip lamas koridoris, näol oli näha turseid, kuid verd ei olnud koridoris. Tunnistaja R. J ütluste kohaselt 2004.a. detsembris elasid S. T ja N. J koos korteris. 2004.a. detsembris kutsus naaber ta koridori, kus lamas S. T. Naaber ütles, et S. T on surnud ning ta helistas politseisse. A. Negonovski ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et ta lõi S. T-i tüli käigus tooliga pähe. Järgmisel päeval tekkis tal jälle kannatanuga tüli Ta lõi jälle kannatanut kolm korda tooliga pähe ning tool läks katki. Kannatanu kukkus põrandale. Ta võttis noa ja lõi sellega kannatanut kaks korda noaga kõhtu. Seejärel tema ja N. J jõid edasi. Hommikul ärgates selgus, et kannatanu on surnud A. Negonovski omakäelisest puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtub, et 2004.a. detsembris tarvitas koos S. T-i ja N. J-ga odekolonni. Kõik olid väga purjus. Ta lõi S. T-i noaga, ja tooliga Pärast peksmist jäi S. T põrandale lama ning oli hommikuks surnud. /kd I tl 249-250 /. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 1226 17.12.2004.a. eksperdiarvamusest ja ekspert A. A ütlustest nähtub, et S. T-i surma põhjuseks oli lämbumine oksemasside ja vere aspiratsioonist. S. T-i surnukehal leidusid järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid, põrutus- ja lõikehaavad ning nahamarrastused pea piirkonnas, lömastushaavad huulte limaskestal ja kellel, roietemurrud, (paremal 2 roide murd eesmisel kaenlajoonel ja vasemal 3 roide murd rangluu keskjoonel) verevalumitega roietevahelistes lihastes ja rinnakelme all, paremal ka rinnalihastes, nahaalune verevalum rindkerel paremal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid alajäsemetel, põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid ülajäsemetel. Põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid pea, kehatüve ja jäsemete piirkonnas on tekkinud tömbi vägivallaga löökidest kõva, tömbi, piiratud pinnaga esemega – (jalaga, rusikaga, toolijalaga). Lõikehaavad peas on tekkinud terava vägivalla toimel, teravat serva omava esemega – näiteks noaga. Taolised tervisekahjustused elavatel isikutel tavaliselt ei ole eluohtliku, kuid nende tervisekahjustuste tüsistused – verejooks huulte ja keele haavadest, oksendamine pea ja kehatüve põrutusest ning vere ja oksemasside aspiratsioon põhjustasid lämbumise, mis oli ka otseseks surma põhjuseks. S. T-i ülajäsemetel leiduvad vigastused viitavad enesekaitsele. S. T-i surnukehal leiduvad vigastused on elupuhused. S. T-i surm võis saabuda lühemat aega peale tervisekahjustuste tekitamist /kd I tl 148—154/. Ekspertiisiakti nr GE-4766-04/10082 eksperdiarvamusest nähtub, et toolitükkidelt, noalt ning õuest leitud toolitükilt võetud analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad S. T-i võrdlusproovist määratletud DNA proovidega / kd I tl 201-207/. S. Š-i tapmise episood 2004.a. detsembri lõpus Kannatanu V. Š-i ütluste kohaselt lahkusid nad vennaga ema elukohast ning hakkasid elama tänaval erinevates kohtades. punkrisse läksid nad elama 2004.a. sügise alguses. Vend viidi haiglasse ning peale seda ta ei ole vendanäinud. Tema surmast sai teada juhuslikult tuttavatelt, kes ütlesid, et vend tapeti. Venna surma asjaoludest ta täpsemalt ei tea midagi. / kd II tl 304-306/. Tunnistaja N. K ütluste kohaselt tundis ta S. Š-i. Võimalik, et 27.12.2004.a. läks ta mahajäetud majja S. Š-i juurde. Ta leidis, et S. Š lamab diivanil ning peas on haav. Ta läks kohe politseid kutsuma. Ta ei tea midagi S. Š-i surma asjaolude kohta ning ei tea, kes ta tappis. Tunnistaja D. B ütluste kohaselt elab ta põhiliselt mahajäetud majades. Seal elab palju kodutuid. Enne jõule 15-25.12.2004.a. tulid tema juurde A. ja P ning palusid öömaja. Ta röökis neile, et ei ole ammu S-i näinud. Seepeale P. ütles, et S lamab keldris ja tal on pool pead ära raiutud. A. naeratas sellel ajal vaikides. Ta ei tea S-i surma asjaolusid ega seda, kes ta tappis /kd II tl 312-317/. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et D. B tunneb ära F.G ja Andrei Negonovski isikutena, kes liikusid majajäetud hoonete kompleksis. / kd II, tl317-320/. Kahtlustatava A. Negonovski ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt mahajäetud punkris tekkis konflikt F.G ja S. Š-i vahel. F.G lõi S. Š-i käega näkku. Ning seejärel käte ja jalgadega. Ta ei mäleta täpselt kuidas ja kuhu F.G kannatanut lõi, kuna kannatanu istus ahju taga. Ta läks tualetti ning naastes nägi, et F.G istub kannatanu kõrval. Seejärel hakkas tema kannatanut peksma Ta lõi kannatanut puust esemega pähe 3-4 korda ning viskas selle maha. F.G viskas puutüki ahju. Seejärel võttis ta ahju pealt noa ning lõi sellega 2-3 korda kannatanut vasakusse külge. №a viskas ta peale löömist samuti maha ning F.G viskas selle tulle. Peale seda võttis ta palgi ning lõi sellega kannatanut veel kaks korda pähe. Peale seda nad F.G-ga lahkusid. Kannatanu vastupanu ei osutanud, kuna oli väga purjus. Kui nad ära läksid, siis kannatanu veel oigas. / kd II tl349-350/. . Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 1267 29.12.2004.a. eksperdiarvamusese kohaselt oli S. Š-i surma põhjuseks aju-kolju lahtine tömp trauma – peaaju põrutus kelmealuste verevalumitega, veri ajuvatsakestes, koljulaeluude lahtine murd, koljupõhimikuluude killuline murd, põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peas, verevalum vasemas oimulihases, kõõlustanu verdumine. Surnukehal leidusid veel 5 rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere tagapoolel vasemal vahelihase vasema kupli ja põrna vigastustega, 1 rinnaõõnde mittetungiv torke-lõikehaav, 2 nahka osaliselt läbistavat lõikehaava, põrutushaavad, nahamarrastused ja verevalumid alajäsemetel. Tervisekahjustused pea ja jäsemete piirkonnas olid tekitatud tömbi vägivallaga lühemat aega enne surma korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, näiteks tooliga. Torke-lõike ja lõikehaavad rindkerel olid tekitatud terava vägivallaga löökidest teravat otsa ja serva omava esemega – näiteks noaga. Elavatel isikutel on taolised tervisekahjustused eluohtlikud. Ülajäsemetel olevad tervisekahjustused viitavad enesekaitsele. Tervisekahjustused on tekitatud elupuhuselt /kd II tl 282-297/. Ekspertiisiakti nr GE-4849-04/10298 18.02.2005.a. eksperdiarvamusest nähtub, et odekolonnipudeli Leda suult analüüsiks võetud proov on segaproov. Analüüsi tulemuste alusel ei saa välistada A. Negonovskilt, F.G-lt ja S. Š-lt pärineva bioloogilise materjali olemasolu /kd II tl 328-330/. Ekspertiisiakti nr GE-4766-04/10085 10.02.2005.a. eksperdiarvamusest nähtub, et A. Negonovski kampsunilt ekspertiisiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad S. Š-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A. Negonovski saapalt võetud proovis ei saa välistada S. Š-ilt pärineva bioloogilise materjali esinemist. /kd 1 tl 201-207/. Ekspertiisiakti nr TR-003-05-161 07.03.2005.a. eksperdiarvamusest nähtub, et S. Š-i riietel on läbivad torke-lõike vigastused, mis võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga või mõne muu noa teraga /kd II( tl 333-340/. Kohus kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et A. Negonovski süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii tema enda sisuliselt omaksvõtvate ütlustega kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Negonovski ütlustest nähtub, et alkoholi käigus tekkinud tüli käigus lõi ta S. T-i korduvalt tooliga pea piirkonda ning kehasse, samuti lõi ta kannatanut noaga. Tunnistaja N. J ütluste kohaselt hakkas A. Negonovski peksma S. T-i tooliga pähe, löögid olid väga tugevad ning peast hakkas tulema verd. A. Negonovski lõi S. T-i ka noaga. Süüdistatava A. Negonovski ja tunnistaja N. J ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt S. T-l esinesid nii tömbi kui ka terava vägivallaga tekitatud kehavigastused. Tema surma põhjuseks olid nende kehavigastuste tüsistused - pea ja kehatüve põrutusest tekkinud oksendamine, verejooks huulte ja keele haavadest ning vere ja oksemasside aspiratsioon põhjustatud lämbumine A. Negonovski on andnud ütlusi ka selle kohta, et ta lõi korduvalt S. Š-i tooliga ja puuhaluga pea ja keha piirkonda, samuti lõi kannatanut korduvalt noaga. A. Negonovski ütlusi kinnitavaid ütlusi annab kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ka F.G ning nende ütlusi kinnitavad kriminaalasjas kogutud objektiivsed tõendid (vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid). Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli S. Š-i surma põhjuseks aju-kolju lahtine tömp trauma. Kohus leiab, et pekstes kannatanuid kõvade tömpide esemetega - toolid, puuhalud - elutähtsasse organisse – pähe – ning lüües kannatanuid korduvalt noaga A. Negonovski möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, so tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdvälistavad asjaolud puuduvad. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud A. Negonovski poolt kahe isiku tahtlik tapmine, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud
F.G süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud tema enda ütlustega selle kohta, et tema viskas küdevasse ahju tooli osad ja noa, millega A. Negonovski peksis S. Š-i ning peale seda lahkus sündmuskohalt koos A. Negonovskiga. Tema ütlused riimuvad A. Negonovski ütlustega selle kohta, et esemed, millega ta S. Š-i peksis, viskas ahju kas F.G või tema. Hävitades kuriteo toimepanemise vahendid ning raskendades I astme kuriteo avastamist, pani F.G oma tegevusega toime kuriteo varjamise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Süüdvälistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 4, 8 järgi süüdistatakse Andrei Negonovskit selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 24.08.2003.a Tallinnas korteris võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. L-le kuuluva televiisori Samsung varguse, väärtusega 4000.-EEK. tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 24.10.2002.a ajavahemikul 08.00 – 20.00, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, ja nimelt originaalvõtmete kasutamise teel murdis sisse korterisse aadressil Tallinn ning varastas sealt T. N-le ja A. N-le kuuluvaid esemeid: • raadiomagnetofon koos CD-plaadiga maksumusega 3600 krooni; • raadiomagnetofon ,, Philips,,, maksumusega 350.- krooni; • veekeetja, maksumusega 550.00 krooni; • naiste tossud, maksumusega 250.- krooni; • kööginugade komplekt maksumusega 40.- krooni; • kolm kotti õletaaraga, maksumusega 170.- krooni; koguväärtusega 4960.00 krooni. Kohtueelsel uurimisel on Andrei Negonovski tegevus nendes episoodides kvalifitseeritud, võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A. Negonovski tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et A. N oli tema elukaaslane ning tal olid selle korteri võtmed. 24.10.2002.a. ta enam seal ei elanud ning tal ei olnud lubatud sinna minna Sellel ajal Nad elasid Sikupilli tänaval. Ta oli alkoholi joobes ning läks N. korterisse ja varastas sealt süüdistuses märgitud esemed. Varastatud asjad müüs tänaval ja turgudel. 24.08.2003.a. viibis ta koos B. P-ga L. korteris ning tarvitas alkoholi. Korterist lahkumisel võttis ta kaasa S. L-le kuuluva televiisori. Seda nägi B. P, kes ütles, et ei ole vaja televiisorit võtta. Ta võttis siiski ning koos B. P-ga sõitis pandimajja, kus tema pantis televiisori 500 krooni eest. Raha jäi tema kätte. Raha kasutasid koos B. P-ga. Televiisori võtmist keegi ei näinud peale B. P. Ta oli kindel, et B. P ei takista varguse toimepanemist, kuigi viimane ise ei nõustunud varguses osalema. Paari päeva pärast ta ostis televiisori pandimajast välja ja müüs pandimaja juures maha. A. Negonovski süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu T. N ütlustega selle kohta, et 2002.a. töölt tulles avastas ta, et korteris on käinud vargad. Uks oli lukustamata, kuid terve. Varastatud oli teekann, mikrolaineahi, kaks raadiomagnetofoni, kööginugade komplekt ning teisi esemeid, kokku 4960 krooni eest. A. Negonovskil oli nende korteri võti, kuna sellel ajal ta suhtles tihedalt tütrega. Varguse ajal oli tütar A. Negonovski juures. Ta läks sinna, kuid A. Negonovski käest midagi ei küsinud, kuna viimane oli väga purjus. ta oma korterist varastatud asju ei näinud. Materiaalne kahju on hüvitamata; - kannatanu A. N ütlustega selle kohta, et 2002.a. sügisel oli ta koos A. Negonovskiga. Teda tuli otsima ema ning rääkis, et korterist oli varastatud kaks magnetofoni, botased, nugade komplekt, mingi jope jt esemeid. Nendest asjadest kuulusid temale botased ja magnetofon. Ta arvas, et varguse võis toime panna A. Negonovski; kannatanu S. L ütlustega selle kohta, et 22.- 24.08.2003.a. olid tema elukohas A. Negonovski ja B. P. 24.08.2003.a. kella 14.45 paiku läks ta naabri juurde. A. Negonovski ja B. P jäid korterisse televiisorit vaatama. Kui ta tagasi tuli, siis olid A. Negonovski ja B. P lahkunud ning korterist oli kadunud televiisor väärtusega 4000 krooni /kd 3 tl 92-93, 128/, tunnistaja S. T ütlustega selle kohta, et pandimaja on minu omandis alates 1999.a.. Asju võetakse vastu isiklike dokumentide alusel. Tehnika kohta tavaliselt inimestel dokumente, st tehnilist passi ei ole. Esemete vastuvõtmisel vormistatakse leping. Kahes eksemplaris, millest üks jääb pandimajja ning teine isikule. Väljastatakse esemed sama lepingu alusel, millele inimene paneb oma allkirja ning teine eksemplar jääb samuti pandimajja. Esemed antakse välja samuti dokumentide alusel. Seega peab eseme välja ostma sama isik, kes selle pandimajja tõi; lepinguga nr 36/2413 24.08.2003.a., millest nähtub, et A. Negonovski pantis televiisori „Samsung“ 7kd 3 tl 125/ eksperdiarvamusega nr TR-0553-02-/7233 09.01.2003.a., mille kohaselt äravõetud silindermehhanism on töökorras ja lukustuskõlbulik. Silindermehhanismi välimise poole muukidel ja võtmekanalis olevad kõrvalise eseme poolt jäetud jäljed (muukimisjäljed) võidi tekitada luku avamisel /kd III tl 29-30/; eksperdiarvamusega nr SS-1925-02/6161 13.01.2003.a., mille kohaselt sündmuskoha vaatlusel äravõetud ja ekspertiisiks esitatud märkmepaberilt, vihikulehtedelt avastatud sõrmejäljefragmendid on jäetud A. Negonovski poolt /kdIII tl 43-46/; A. Negonovski omakäelise puhtsüdamliku ülestunnistusega selle kohta, et ta varastas elektriteekannu, 3 kotti tühje õllepudeleid, , botased, kaks magnetofoni / kd III, tl 37, sündmuskoha vaatlusprotokolliga / kd III tl 7-12. Süüdistatava A. Negonovski tegevus kvalifitseeritud
inkrimineeritavates episoodides on õigesti F.G süüdistatakse selles, et tema 31.10.2004.a kella 18.00 ajal Tallinnas maja juures asuvates torudes peksis korduvalt rusikatega näkku ja kehasse A. V-i, ning seejärel lohistas koos D. B-ga vastupanuvõimetu A.V-i torudest välja eemale tühermaale, kuhu jätsid abitus seisundis kannatanu maha, põhjustades sellise oma tegevusega ettevaatamatusest kannatanu surma, mis saabus organismi üldise allajahtumise tulemusena, olles eelnevalt tekitanud kannatanule järgmised mitteeluohtlikud tervisekahjustused: pea põrutuse- põrutushaavad kukla- kiiru piirkonnas, otsmikul, ülahuulel, vasaku põse limaskestal, vasakul kõrval, verevalumid põrutushaavade all kõõlustanul, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid otsmikul ja näol, põrutushaavad paremal labakäel ja vasakul puusal, nahamarrastused parema küünarliigese piirkonnas, paremal ja vasakul ülajäsemel, rindkerel, paremal põlvel, nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel, vasakul roidekaarel, vasaku puusaliigese piirkonnas, vasakul ja paremal alajäsemel. Kohtueelsel uurimisel on F.G tegevus kvalifitseeritud põhjustamisena ettevaatamatusest
järgi surma Samuti süüdistatakse F.G selles, et tema 26- 27.12.2004.a Tallinnas maja juures asuvas kivist hoones lõi S. Š-i korduvalt rusikatega ja ühel korral jalaga näkku ja kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kohtueelsel uurimisel on F.G tegevus kvalifitseeritud
Süüdistatav F.G tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning seletab, et 31.10.2004.a. kohtus ta V-ga esimest korda. Ta läks torudesse D. juurde. Nad jõid odekolonni Š, D ja V-ga. Ta avastas, et tema jope, püksid ja botased on V-i käes. Ta nõudis oma asju tagasi, kuid V. ei tahtnud anda. Ta hakkas ise oma jopet tema seljast ära võtma ja V. lõi teda. Ta lõi peale seda V-i rusikaga korduvalt näkku. V. andis talle asjad tagasi. Seejärel tõmbas ta V-i torudest välja ja V. lõi teda uuesti rusikaga kohtu. Tema lõi 3-4 korda V-i rusikaga näkku ning V. kukkus peaga vastu toru. V. tõusis ja ta jätkas V-i peksmist jalgade ja rusikaga, kuni kannatanu kukkus ja jäi maha lamama. Nad koos D-ga lohistasid kannatanut umbes 10 meetrit lombi juurde. Ta ergutas kannatanut külma veega ning kannatanu tuli teadvusele. Nad lohistasid kannatanut veel edasi. Nad küsisid, kas kannatanu jõuab koju minna. Kannatanu vastas, et puhkab ja siis läheb ära. Nemad D-ga lahkusid. Kannatanul oli kuklas vigastus ja näol kriimustused. Ilm oli soojapoolne, kuid öösel tuli maha lumi. V-il olid seljas sinine jope, sinised teksad. F.G ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et 31.10.2004.a. läks ta tänavale betoontorude juurde, kus nägi kannatanut, kellel olid seljas tema riided. Nad mõlemad olid alkoholijoobes. Ta nõudis kannatanult oma asju tagasi, kuid viimane keeldus. Nende vahel tekkis kaklus Ta lõi kannatanut rusikaga nina piirkonda. Kannatanu kukkus selili ja lõi kukla ära. Kannatanu tõusis ning ta lõi kannatanut uuesti keha piirkonda. Kannatanu kukkus kušetile ning ta lõi kannatanut veel mõned korrad pea ja näo piirkonda. Seejärel lohistasid nad kannatanu koos ühe mehega tee äärde, kuhu kannatanu jäi lamama. / kd I tl 104-107/. Tunnistaja D. B ütluste kohaselt elas ta koos teiste kodututega maapealsetes avatud betoontorudes. 2004.a. oktoobri lõpus oli torudes võõras mees, kellel olid seljas tema riideid. Ta ei tea, kas mehel oli seljas ka F.G asju. Mees oli väga purjus ja ka nemad olid alkoholijoobes. F.G lõi meest rusikaga näkku. Mees hakkas neid ebatsensuurselt sõimama ning F.G sai väga vihaseks ja hakkas meest rusikatega peksma näkku ja keha piirkonda. Kannatanut lõid ühe korra jalaga ka A. ja S. Lõpuks mees kukkus maha. Tema koos F.G-ga tiris mehe torudest välja ja jätsid mehe tee äärde, öeldes, et ta enam nende juurde torudesse ei trügiks. Mees oli elus. Mehe surmast sai ta teada hiljem /kd I tl 4351,75/. D. B annab analoogilisi ütlusi ka ütluste olustikuga seostamisel protokollist, lisades, et peale seda kui nad olid mehe jätnud tee äärde ja läinud tagasi torudesse jooma, nägid nad, et mees tõusid ja suundus betoonplaatide suunas. F.G ja teised lahkusid, /kd I tl 63-74/. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et D. B tunneb ära A. V isikuna, keda F.G peksis betoontorudes / kd I tl 52-56/. Tunnistaja S. Š-i ütluste kohaselt 2003.a. sügisel peksti betoontorude juures noormest, kes oli võtnud D. B asju. №ormees oli purjus. Teda lõid nii tema, D. kui ka P. Pärast nad lohistasid noormehe tee äärde. Ta ei tea miks nad seda tegid, kuna talle tundub, et noormees oli ka ise võimeline liikuma. Nad ütlesid noormehele, et see rohkem oma nägu ei näitaks ning viimane vastas, et läheb koju Järgmisel päeval ta kuulis, et selle kohe lähedalt, kuhu nad noormehe jätsid, leiti kellegi laip /kd I tl 80-86, 87/. Tunnistaja V. Š-i ütlustest nähtub, et F.G peksis torude juures läbi mehe. Ta kuulis sellest teiste käest ja ise seda ei näinud /kd I tl 88-92/. Tunnistaja A. A ütlustest nähtub 2004.a. oli ta Lasnamäel vanade majade juures joomas. Ta oli seal mitu päeva, kuid suurema osa ajast magas ning kellegi peksmist ei näinud. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 1056 03.11.2004.a. eksperdiarvamuse kohaselt A. V-i surma põhjuseks oli organismi üldine allajahtumine. Lisaks esinevad laibal järgmised mitteeluohtlikud tervisekahjustused - põrutushaavad ja marrastused kuklal, näol, kehal ja jäsemetel. Kõik tervisekahjustused on tekitatud lühemat aega enne surma.. Tervisekahjustused võivad olla kaudselt põhjuslikus seoses surmaga, juhul kui A. V kaotas tervisekahjustuse tekitamise ajal või peale seda teadvuse. /kd I tl 13-25/. Kohtuarstliku täiendekspertiisi akti nr 14 23.02.2005.a. eksperdiarvamusest nähtub, et ei ole välistatud A. V-il alkoholijoobe enne alajahtumist. Surma aega ei ole võimalik täpselt määrata, kuna sellele avaldavad mõju välistingimused, kuid surm võis saabuda ööl vastu 01.11.2004.a. / kd I tl 29-30. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi aktist nr 10 nähtub, et F.G kannatab kerge vaimse alaarengu all (debiilsus) ja diagnoositav on alkoholisõltuvus. Need psüühikahäired ei ole nii sügavad, et oleksid takistanud tal temale süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt juhtida /kd II tl 423-424/. Kohus kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, vaatlusprotokollid jt - leidis, et F.G süü A. V-i kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, tunnistajate D. B ja S. Š ütlustega ning kirjalike tõenditega ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
Süüdistuse kohaselt põhjustas F.G ettevaatamatusest A. V-i surma, lohistades ta torudest välja tühermaale, kuhu jättis abitus seisundis kannatanu maha ning kannatanu surm saabus organismi üldise allajahtumise tulemusena. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et F.G ning teised kodutud kohtusid kodutu kannatanuga maapeal asuvates avatud betoontorudes, kus õhutemperatuur ei olnud kõrgem kui tühermaal. Nii F.G kui ka tunnistajate ütluste kohaselt oli kannatanu väga purjus, kuid ta rääkis ning lubas minna koju. Kohus leiab, et nendes tingimustes ei pidanud vaimse alaarenguga F.G ka tähelepaneliku ning kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et lohistades kannatanu avatud torudest välja põhjustab ta kannatanu surma. Kuna kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist F.G süü A. V-i surma põhjustamises ettevaatamatusest, siis tuleb ta
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Negonovski vastutust kergendavaks asjaoluks
lg 2 p 4,8 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. . F.G vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Negonoski on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, F.G 4 korda. Varasemad karistused ei ole neid mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, mistõttu kohus leiab, et süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega Tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub Eha Popova Kohtunik KrMS § 306, 311,312,313,315. Epp Avingo Rahvakohtunik Salme Lemmik Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.