1-06-13918\1

(06231400766)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.B süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Z.B Ik: xxx Varasem karistatus kriminaalkorras puudub Väärteokorras karistatud 2 korda Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. Z.B süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud Z.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.B temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Z.B-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.12.
6. Z.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. Z.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
9. Z.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1619 (üks tuhat kuussada üheksateist) krooni ja 55 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Z.B süüdistatakse selles, et tema, olles 02.02.2004 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9 600 krooni selle eest, et ta 18.01.2004 juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes, uuesti kehtiva karistuse ajal 26.06.2006 kella 10.55 ajal juhtis Tallinnas, Peterburi mnt, liikudes Mustakivi tänava suunas, mootorsõidukit MAN 30.291VF, olles joobeseisundis. Seega Z.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 02.02.2004 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2440,04,000341, millest nähtuvalt 19 karistati Z.B toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 9600 krooni. ( (t/l 5) • 26.06.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 797500 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et samal päeval kella 10.55 ajal juhtis Z.B mootorsõidukit MAN, olles alkoholijoobes. (t/l 8) • 26.06.2006 kell 10.58 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et Z.B-lt uvastati alkoholijoove 0,34 mg/l, millise tuvastamise tulemusega Z.B nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9) • 26.06.2006 koostatud menetlusaluse isiku Z.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et samal päeval juhtis sõidukit MAN Peterburi tee tööl olles. Eile õhtul jõi õlut 1 liitri. Tõusis üles kella 8 ajal. 26.06.2006 alkoholi ei tarvitanud, samuti ei söönud. Tunneb ennast normaalselt. Joobe tuvastamisega nõus. (t/l 10-11) • 19.07.2006 koostatud kahtlustatava Z.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas Z.B , et teda karistati 2004 aastal Ida-Viru Politseiprefektuuri otsusega. Otsusega oli nõus, kuid trahvi tasuda ei suutnud, sest kaotas töö juhtimisõiguse peatamise tõttu. 25.06.2006 kella 22 ajal jõi liitri õlut kangusega 5,2 mahuprotsenti, rohkem mingit alkoholi ei tarvitanud. Järgmine hommik 26.06.2006 asus juhtima veokit • MAN, kuivõrd oli kindel, et alkoholi tema organismis olla ei saa. Tundis end hästi. Peterburi teel peeti kinni ja tuvastati alkoholijoove. Joobe tuvastamise tulemusega oli nõus. (t/l 13-17) D. P. OÜ taotlus üldkasuliku töö kohaldamiseks Z.B suhtes. (t/l 26) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Z.B menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud ning eelmine rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo ning teiseliigilise väärteo toimepanemise eest. Seejuures on liiklusalane väärtegu menetlusesemeks oleva ja süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Peale selle on süüdistatavat karistatud üks kord ka AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Süüdistatava selgituste kohaselt on tal alaline töökoht alates novembrist ning ta töötab autojuhina ja töötasuks on 3500 krooni. Varasemad trahvid on tasumata ning süüdistatava selgituste kohaselt juhul, kui temalt võetakse juhtimisõigus, kaotaks ta töö. Muud tööd ta aga teha ei oska. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval on tasumata trahvide näol varalised kohustused ning süüdimõistva otsusega kaasnevad ka kriminaalmenetluse kulud. Arvestades süüdistatava väikest sissetulekut ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistataval tuvastati alkoholijoove, milline oli kerge ja vaid väikeses ulatuses ületas alkoholi tarvitamise tunnuseid, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et mõistetava vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib vangistuse tingimisi jätta kohaldamata. Arvestades karistusregistri andmeid, mille kohaselt on süüdistatavat vaid kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, millised on toime pandud kaks aastat tagasi, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja käitumiskontrolli ning tema suhtes võib karistuse jätta kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel. Kuivõrd süüdistatav on saanud endale alalise töökoha hiljuti ja ta töötab autojuhina, siis leiab kohus, et suhteliselt väikest joobeastet ning karistusregistri andmeid arvestades võib süüdistatava suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse jätta kohaldamata, kuivõrd süüdistatavale on määratud suhteliselt pikk katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma õiguskuulekust, seda ka liikluses, tõestada. Märt Toming kohtunik