1-05-301\7

(3)kuulise vangistusega. KaS § 74 lg. 1, 3 alusel anda J.B elukohajärgse kohtu kriminaalhooldusosakonna järelvalve alla kaheksateistkümneks

(18)kuuks ning vangistust J.B-le mitte täitmisele pöörata, kui tema kaheksateistkümne

(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg. 1 järgseid kontrollnõudeid ja- kohustusi, millede kohaselt ta on kohustatud : elama määratud alalises elukohas; tulema kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Oleksii Gaievoi KarS § 263 p. 1,3,4 järgses kuriteos ja karistada teda kolme

(3)kuulise vangistusega. KaS § 74 lg. 1, 3 alusel anda Oleksii Gaievoi elukohajärgse kohtu kriminaalhooldusosakonna järelvalve alla kaheksateistkümneks

(18)kuuks ning vangistust Oleksii Gaievoile mitte täitmisele pöörata, kui tema kaheksateistkümne

(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg. 1 järgseid kontrollnõudeid ja- kohustusi, millede kohaselt ta on kohustatud : elama määratud alalises elukohas; tulema kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Oleksii Gaievoilt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni ja menetluskulu 5733(viis tuhat seitsesada kolmkümmend kolm ) krooni ja 30 senti. Välja mõista J.B-lt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja menetluskulu 1219(üks tuhat kakssada üheksateist ) krooni ja 80 senti. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874). Vabatahtlik tasumine 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. J.S. ` tsiviilhagi rahuldada VÕS § 1043, 1045

(1)p. 4 alusel. Välja mõista Oleksii Gaievoilt J.S. `le 200(kakssada ) krooni materiaalse kahju hüvituseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Kui apellatsiooniteadet ei ole esitatud, terviklikku kohtuotsust ei koostata. 2 Esitatud süüdistus Oleksii Gaievoid ja J.B süüdistatakse KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 14.08.2004.a kella 03.30 ajal Tartus, Lai 30 Zavood OÜ Zavood Pub'i juures lõi J.B grupis koos Oleksii Gaievoi'ga mitmeid kordi käte, jalgadega ning golfikepiga J.S. 'i kaks korda keha piirkonda ja M.K. 't 2-5 korda keha piirkonda, tekitades sellega J.S. 'ile ja M.K. 'le füüsilist valu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: J.S. ile ja M.K. le on tekitatud füüsilist ja mittevaralist kahju, tsiviilhagi on esitatud J.S. i poolt summas 200 krooni (tl.4) Süüdistatavad Oleksii Gaievoi ja J.B end süüdi ei tunnistanud . Kohtu põhjendid : Kohus ,arutanud süüdistust ja hinnanud asjas olevaid kohtulikke tõendeid kogumis, peab prokuröri poolt esindatud süüdistust esitatud kvalifikatsioonis tõendatuks. J.B ja Oleksii Gaievoid süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises Tartus OÜ Zavood pubi juures Laial tänaval 14.08.2004 kella 03.30 ajal. Kannatanu J.S. ütlustel olid nemad klubist väljumas, kui peatus pubi juures auto ja küsiti kus on sünnipäev. Nemad ei saanud küsimusest aru ning midagi vihkamisi vastasid. Esimesena oli väljunud juhi kohalt mees , kellega oli tekkinud sõnelus . Autost oli väljunud juhi ka tagant teine mees kel oli golfikepp käes. Golfikepiga mees oli löönud esimesena kannatanut M.K. t keha ülemisele poolele. Sellest löögist oli M.K. kukkunud. Teda, J.S. i oli samuti rünnatud ning tema riideid oli rebestatud. Kannatanu J.S kinnitas, et löögiriist sarnanes golfikepiga, oli pikk ja metalne. Ka teda löödi selle golfikepiga ning ta oli löögist maha kukkunud. Kui politsei ja kiirabi kohale jõudsid ning ta püsti aidati, tundis ta ribides valu. M.K. viidi traumapunkti . Teda lasti pärast esmaabi koju. Tema riided olid rebestatud ning sellega temale ka materiaalsest kahju tekitatud 200 krooni. Kannatanu J.S. tundis kohtus ära Oleksii Gaievoi isikuna, kes teda sündmuskohal ründas. Ta kinnitas, et talle jäi meelde Gaievoi n.n. „tumedat verd“ näo järgi. Kannatanu J.S. kinnitas , et sündmuskohal oli piisavalt valge, et eristada inimeste nägusid. Kannatanu M.K. kinnitas oma ütlustes kuriteosündmust sarnaselt J.S. iga. Tema oli läinud süüdistatavate ja J.S. i juurde , et hoida ära vägivalda. Süüdistatavad olid lükanud J.S. i eemale ning teda tõugati tugevalt nii et ta asfaldile kukkus. Ta oli püüdnud tõusta, kuid teda oli uuesti pikali löödud. Seejärel oli teda kahe mehe poolt hakatud pea piirkonda mingi metalse kaikaga peksma. Ta tajus , et üks lööja lõi teda selja tagant ning teine lõi samal ajal eest. Kannatanu oli tajunud löömise lõpetamisel , et lööjad olid läinud autosse. Kannatanu kinnitusel olid tunnistajad K ja P olnud veidi eemal ning nägid sündmusi pealt. Kiirabi ja politsei olid saabunud sündmuskohale ning teda oli viidud traumapunkti ning traumapunktis õmmeldud kaht peahaava. Traumaatilised peavalud olid temal sellest kuriteost veel kahe nädala vältel. Kannatanu kinnitas, et temale on eeluurimisel esitatud isikuid äratundmiseks. Avaldatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist(tl. 10-12 ) nähtub, et kannatanu M.K. on ära tundnud J.B ühe isikuna, kes teda sündmuskohal golfikepiga ründas ja talle vigastusi tekitas. Kohtus kannatanu K väitis, et tundis isiku eeluurimisel ära just nii nagu protokollis kirjas, s.o. näo kuju ja juuste järgi. Tunnistaja L.P. ütlused kinnitavad kuriteosündmust ning Oleksii Gaievoi ja J.B poolt kannatanute M.K. ja J.S ründamist golfikeppidega. Tunnistaja ütlustel M.K. ja J. S ei ole vägivaldse iseloomuga. Seetõttu olid toimunud sündmused temale üllatuseks. Tunnistaja ei mäletanud, kustpoolt tuli kannatanutele kallaletungijate auto. Küll aga tundis ta 3 kohtus ära Oleksii Gaievoi isikuna, kes osales kannatanute M.K. ja J.S ründamisel. Tunnistaja L.P. ütlused kuriteosündmuse kirjelduse osas peamises osas ühtivad kannatanute J.S ja M.K. ütlustega. Võõrast autost olid välja tulnud kaks inimest. Algselt oli läinud süüdistatavatel sõneluseks J.S. M.K. oli läinud neid rahustama ning seepeale olid süüdistavad hakanud pikkade golfikeppidega J.S ja M.SK lööma. J.S. i oli vasakule kere piirkonda kepiga löödud . M. K löödi ka siis golfikeppidega , kui ta oli pikali maas ning peast kinni hoidis. Tunnistaja L.P. ja S.K. olid olnud veidi eemal ning näinud kõike pealt. Siim oli süüdistatavate auto registreerimisnumbri kohe üles kirjutanud. Tunnistaja L.P. ütlustel oli Oleksii Gaievoi esimene, kes autost välja hüppas( tl. 135) ning J.S juurde tuli. Tunnistaja L.P. ütlustel läks siis juba kakluseks ,kui üks isik autost oli väljunud ning tema ei keskendunud oma tähelepanu autost järgmisena väljunud isikule. Küll kinnitas L.P. seda , et autost väljus kaks isikut. Tunnistaja S.K. ütlused kohtus kinnitasid kannatanute ja tunnistaja L.P. ütlusi kuriteosündmuse alguse asjaolude kohta. Kohtus tundis S.K. süüdistatava J.B ära isikuna , kes kuriteosündmusel ründas kannatanuid ning neid golfikepiga lõi. Ka eeluurimisel on ta J.B ära tundnud näojoonte ja juuste järgi(tl. 24-26). Tunnistaja K kinnitas, et ka enne 07.02.06 kohtuistungit sattus ta Oleksii Gaievoi ja J.B-ga kohvikus kokku ning tundis nad ära isikutena , kes sündmuskohal kannatanuid ründasid( tl. 150 ).S.K. kinnitas, et Oleksii Gaievoi silmade ümbruse kuju on eriline, meeldejääv ning seetõttu ta tundiski Oleksii Gajevoi ära. S.K. kinnitas , et oli täiesti kindel kurjategijate isikute äratundmisel( tl. 152). S.K. ütlused kinnitavad , et pubist Zavood lahkudes ootasid nad taksot ning mööda sõitis üks auto ja peatus seal. Võõrad pärisid mingi sünnipäeva kohta ning J.S. `i vastuse peale tulid kaks meest kindlasti autost välja, läksid J.S. i juurde ning lõid teda golfikepiga. Seejärel löödi ka M.K. t golfikepiga nii, et tal oli pea verine. S.K. ütlustel oli ta läinud ajal, mil M.K. t löödi, pubist turvamehelt abi saama ,kuid turvamees oli abist keeldunud , väites , et pubist väljapoole jääv ei puutu neisse. S.K. oli seekordsel pubist väljumisel näinud, kuidas üks golfikepp oli purunenud ning selle pooliku kepiga löödi. S.K. ütlustel nägi tema , et M.K. t lõid mõlemad süüdistatavad. S.K. ütlustel oli kallaletung kannatanutele jõhker ja inetu. Isiku äratundmiseks esitamise protokollidest(tl.24-26 ja tl. 27-29 ) nähtub, et tunnistaja S.K. on ära tundnud J.B ja Oleksii Gaievoi isikutena , kes 14.08.2004 Tartus Zavood pubi juures sündmuskohal kannatanute ründes osalesid. Oleksii Gaievoi oli esimesena autost väljunud ning temale oli autost golfikepp ulatatud. Tunnistaja on tundnud Oleksii Gaievoi ära lauba kuju järgi , näojoonte järgi ning juuste järgi. Tunnistaja S.K. on äratundmiseks esitamisel tundnud ära J.B kui isiku , kes tuli teisena autost välja ja kes oli seotud J.S. i ja M.K. löömisega. Tunnistaja S ütlustel sõitsid nemad süüdistavate ja veel mõne isikuga sõidukiga „Mazda“ Tallinnast Tartusse. Tartusse olid nad jõudnud kuriteosündmuse päeva õhtul kella viie- või kuue ajal. Kogu nende reisiseltskond oli alkoholi tarvitanud. Oleksii Gaievoi oli rooli taga. Juhi kõrval esiistmel ei istunud kedagi. D oli maganud auto tagaosas. Kuriteosündmuse asjaoludest väitis tunnistaja S, et vist keegi kannatanutest lõi J.B näkku. Tema aga ei ole seda vaadanud , ei näinud, sest tema oli autos ning auto klaasid olid tumedad ning väljas oli pime. Seega tunnistaja ütlused kuriteo asjaoludest vahetut informatsiooni ei anna. Tunnistaja D ütlused kuriteo asjaolude kohta olulist informatsiooni ei sisalda. Tunnistaja oli tema enda ütlustel tugevas alkoholijoobes ning magas auto tagaosas. Kuriteosündmusest kuulis ta hiljem teiste käest. Süüdistatavad Oleksii Gaievoi ja J.B olid valinud eitamise taktika. Nende ütlused on otseses vastuolus eelnimetatud kannatanute ja- tunnistajate ütlustega. Kohus tajus nende eitavates ütlustes motiivi kõike varjata ja vastutusest vabaneda. J.B oli kasvatanud omale habeme, et olla oma välimuses erinev sellest, mis oli tema välimus sündmuskohal. 4 Süüdistatav Oleksii Gaievoi on eeluurimisel antud ütlustes (tl. 47-49)kinnitanud, et viibis sündmuskohal , kuid kuritegu toime pannud ei ole; on kinnitanud kakluse toimumist, kuid tema ei ole kakluses osalenud. Kohtus Oleksii Gaievoi kinnitas, et eeluurimisel kahtlustatavana ütlusi andes ta ei saanud aru, kas teda kuulatakse üle tunnistajana või kahtlustatavana. Nagu nähtub kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, on Oleksii Gaievoile selgitatud KrMS § 34 fikseeritud kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning Oleksii Gaievoi on andnud ka allkirja temale õiguste tutvustamise kohta. Samuti on Oleksii Gaievoi omakäeliselt kirjutanud, et advokaati ülekuulamise juurde ei soovi. Kohtus väitis Oleksii Gaievoi, et tema 3.-kursuse õigusteaduskonna üliõpilasena, kes on õppeplaani järgselt omandanud õigusalased teadmised kriminaalmenetluses, ei saanud aru, kas teda kuulati sel korral üle tunnistajana või kahtlustatavana. Kohtus Oleksii Gaievoi viitas „Andrei“- nimelisele isikule, kes kuriteol osales. Selle isiku kohta Oleksii Gaievoi muid andmeid ei esitanud kui eesnime “Andrei“ ja selle väidetava „Andrei“ välise sarnasuse tema- Oleksii Gaievoi - isikuga. Ka süüdistatav J.B kohtus antud ütlustes viitas, samuti nagu kaassüüdistatav Oleksii Gaievoigi, tundmatule „Andrei“- nimelisele isikule, kes oli osalenud kakluses ning oli väga sarnanenud Oleksii Gaievoiga. Selle isiku andmeid ega aadressi ka tema ei teadnud. Kohtul on õigus hinnata tõendeid siseveendumuse kohaselt. Süüdistatavate poolt tundmatu isiku sündmustesse põimimine, kelle kohta nad eeluurimisel midagi ei ole rääkinud, ei ole kohtule usutav. Ei ole usutav ega tõene väide, et Oleksii Gaievoi õigusteadusekonna üliõpilasena , kes on õppeplaani järgselt omandanud kriminaalmenetluse kursuse, võis eeluurimisel olla nii mõistmatu , et ei osanud viidata Andrei –nimelisele isikule, kes temaga koos sündmuskohal viibis. Kohus käsitleb Oleksii Gaievoi neid ütlusi ebatõestena ja kohut eksitavatena. Asja materjalides on Concordia Audentese Ülikooli tõend 03.12.2004 ,mis kinnitab, et Oleksii Gaievoi on õigusteaduskonna 3.kursuse üliõpilane ning tema õppeedukus on olnud hea. Oleksii Gaievoi väide menetlusosalise ja tunnistaja segiajamisest on valelik ning ei vasta tegelikkusele. Sellised ütlused on küll leidlik kaitsetaktika, kuid kohtule mitte usaldusväärsed. Kohus käsitab Oleksii Gaievoi väiteid tundmatu Andrei kohta väljamõeldistena ning neid ütlusi tõenditena ei arvesta. Samuti on kaassüüdistatava J.B ütlused kohtus tundmatust ja Oleksii Gaievoiga sarnasest isikust väljamõeldis ja kohtule ebausaldusväärne. Eeluurimisel J.B ei ole rääkinud sellest isikust midagi. J.B ütlused S poolt kakluses osalemises ei vasta tõele. Kannatanute ja tunnistajate S.K ja L.P poolt on ära tuntud just Oleksii Gaievoi ja J.B isikutena ,kes sündmuskohal kannatanuid golfikeppidega ründasid ning neile kehavigastusi tekitasid. Ka kinnitavad tunnistaja S ütlused seda, et tema kakluses ei osalenud , oli autos ning auto tumendatud klaaside tõttu välja ei näinud. Samuti on süüdistatavate Oleksii Gaievoi ja J.B ütlused neile kannatanute poolt kallaletungimisest ilmne liialdus ja tõendamata. Tuleb tõdeda , et kannatanute ja tunnistajate ütlustes on mõningasi erinevusi. Erinevad on ütlused isikute autost väljumise kohta. See on seletatav sellega , et kannatanutele toimus aktiivne rünne ning seetõttu ei suutnud nad kõiki asjaolusid täpselt mälus fikseerida . Kannatanu J.S oli küll alkoholijoobes, kuid on ka ilmne , et selline jõhker rünne inimest kainestab ning seega tema ütlusi tuleb hinnata tõeseks. Ka kannatanu M.K. oli tema enda sõnul alkoholi tarvitanud, kuid kinnitas kohtus, et tajus asjaolusid adekvaatselt. Ka tema ütlusi käsitleb kohus tõestena. Tunnistaja L.P. eksis küll Laia tänava liikluskorralduse kohta esitatud küsimusele vastuse andmisega ,kuid tema, olles sündmuskohal praktiliselt kaine, ütlused kuriteo asjaolude kohta olid usaldusväärsed. Ka tema puhul on loogiline, et kõiki üksikasju ei suudeta talletada, fikseeritakse vaid peamine. Ning asjaolu , et tunnistaja üksikasju ei tea ning ei oska kõikidele kaitsja küsimustele vastata, ei kahanda tema ütluste usaldusväärsust. 5 Tunnistaja S.K., kõrgharidusega inimene, samuti sündmuskohal praktiliselt kaine, poolt antud ütluste tõepärasuses kohus ei kahtle. Kurjategijate äratundmise kohta andis ta kohtule ammendavaid vastuseid, vaatamata kaitsjate eksitavatele küsimustele. Ka tema ei saanud kõike lööke n.o. lugeda, mis kannatanutele kanti , sest tema läks pubisse abi kutsuma. Kannatanute ja tunnistajate ütlused kinnitavad just seda, et süüdistatavad jõhkralt tungisid koos, ühtse tahtlusega , kannatanutele kallale, tõukasid neid ning peksid neid golfikeppidega keha –ja pea piirkonda, tekitades kannatanutele kehavigastusi. Mingit hädakaitseseisundit süüdistatavatel ei esinenud. Hädakaitseseisund esines kannatanutel, kuid ootamatu ning põhjuseta kalletungi ning neile rakendatud ootamatu vägivalla tõttu nad ei suutnud aktiivset vastupanu osutada ning rünnaku käigus tekitati neile kehavigastusi. Kehavigastused on tõendatud kannatanute -ja tunnistajate ütlustega kui ka kannatanu M.K. traumakaardiga ( tl. 7-8), mis kinnitab M.K. l peas oimupiirkonnas sündmuskohal löödud peahaavu, samuti kannatanu J.S. i löömist golfikeppidega rindkere piirkonda. Eeltoodud tõendid kinnitavad Oleksii Gaievoi ja J.B poolt sündmuskohal avaliku korra raske rikkumise toimepanekut. Kannatanud olid süüdistavatele võõrad inimesed. Süüdistatavad Oleksii Gaievoi ja J.B ründasid huligaansel ajendil kannatanuid, tekitades neile kehavigastusi. Süüdistatavad kasutasid kannatanute kallal vägivalda, tõugates neid; süüdistatavad kasutasid ründel relvana kasutatavaid metalseid golfikeppe, tegutsesid grupis, pannes toime KarS § 263 p. 1,3,4- järgse kuriteo. Oleksii Gaievoi ja J.B on KarS § 33 mõistes süüvõimelised isikud ning puuduvad nende süüd ja –vastutust välistavad asjaolud. J.S. i tsiviilhagi 200 krooni on tõendatud. J.S. i ütlustel süüdistatavate ründe tõttu rikuti tema rõivas – fliisjakk ning 200 krooni tsiviilnõue moodustubki selle rõivaeseme maksumuse. Tõenditest nähtub, et sündmuskohal kannatanute ründel tegutses aktiivsemalt süüdistatav Oleksii Gaievoi. Tema väljus esimesena autost ning provotseeris konflikti J.S. iga. J.S. i tsiviilhagi 200 krooni on tõendatud ning VÕS § 1043 alusel tuleb Oleksii Gaievoil hüvitada J.S. ile õigusvastaselt tekitatud varaline kahju 200 krooni summas. Karistuse mõistmisel süüdistatavatele juhindub kohus KarS § 56 lg. 1. Süüdistatavad on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, mille käigus kannatanutele tekitati kehavigastusi. Käsitletav kuritegu on teise astme kuritegu. Süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kergendavaid -ega raskendavaid asjaolusid süüdistavatele karistuse mõistmisel ei esine. Riiklik süüdistaja prokurör Silva Peebo taotles Oleksii Gaievoi ja J.B karistamist kolme kuulise vangistusega ning KarS § 74 alusel nende vangistusest vabastamist kui nemad 18–kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning alluvad kriminaalhooldusnõuetele. Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse liigi ja- määraga ning peab otstarbekaks jääda riikliku süüdistaja poolt nõutud sanktsiooni piiridesse. Karistada süüdistatavaid lühiajalise vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui süüdistatavad kriminaalhooldusalusena täidavad kriminaalhooldusnõudeid ja ei pane katseajal toime uut kuritegu. Menetluskulud panna KrMS § 180

(1)§ 189

(2)alusel Oleksii Gaievoile ja J.B-le . Välja mõista Oleksii Gaievoilt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni ja menetluskulu 5733(viis tuhat seitsesada kolmkümmend kolm ) krooni ja 30 senti. Välja mõista J.B-lt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni ja menetluskulu 1219(üks tuhat kakssada üheksateist ) krooni ja 80 senti. Süüdistatavatele kohaldatud tõkendid tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6 Kohtunik: Käesolev terviklik kohtuotsus on allkirjastatud 27.02.2006 kell Maakohtu kantseleile avaldamiseks. ning edastatud Tartu 7