Obsah (9)

§ 199§ 65§ 424§ 74§ 75§ 21§ 56§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör 1. süüdistatav Tartu Maakohus 04. detsember 2006. a Ta

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja G.K süüdistus

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi Kretel Tamm Egon Oknov varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Tartu maakohtu 16.06.2005. a otsusega

424 järgi 8 kuu vangistusega, millele liideti

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 23.01.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 18 päeva vangistust, liitkaristus 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 23.02.2005, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4 korda tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja 2. süüdistatav Advokaat Rene Varul G.K Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Maakohtu 04.08.2004. a otsusega

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, väärtegude eest 5 korral Tõkend- elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.K

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada 4 (nelja) kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada G.K-le mõistetud 4-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 04.08.2004. a otsusega

§ 424

järgi mõistetud 6 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Kohtuotsus G.K-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. G.K karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. G.K-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast karistuse kandmisele asumist. Süüdi tunnistada Egon Oknov

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada 6 (kuue) kuu vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.06.2005.

a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuu 18 päeva vangistuse arvel ja mõista Egon Oknovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest lugeda kantuks Tartu Maakohtu 16.06.2005. a otsusega mõistetud kantud karistus 1 aasta 4 kuud 18 päeva vangistust, Egon Oknovi poolt ärakandmisele kuuluv lõplik karistus on 5 (viis) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Egon Oknov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 J.S. poolt esitatud tsiviilhagi 7000 (seitse tuhat) krooni jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus läbi vaatamata jäetud tsiviilhagi esitada uuesti tsiviilkohtumenetluses. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja G.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 57.60 (viiskümmend seitse krooni 60 senti) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja Egon Oknovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 57.60 (viiskümmend seitse krooni 60 senti) krooni ja määratud kaitsja tasu 2684.50 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend neli krooni 50 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 22. detsembril 2006 alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud Egon Oknovi süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja G.K

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi grupis koos 08.08.2004 hommikul suletud, kuid lukustamata ukse avamise teel Tartumaal Luunja vallas Luunja alevikus X asuvast korterist J.S. kuuluva muusikakeskuse Philips C55 koos kõlaritega ja CD-mängija JVC varguses, millega tekitati kahju kokku 7000 krooni. 3 Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kannatanu J.S. ütlused tõendavad, et tema elukohast X Luunjas köögis olevalt kummutilt varastati tema emale kuuluv muusikakeskus ja elukaaslase CD mängija, mis olid kokku ühendatud. Varguse avastasid nad järgmise päeva hommikul kella 8-11 vahel. Öösel oli korteri uks suletud, kuid lukustamata. Vargusele eelneval õhtul oli kontsert, nad istusid X maja trepil ja ajasid juttu. Seltskonnas oli G.K, kas Egon Oknov ka oli, kannatanu ei mäleta, kuna ta on oma vennaga väga sarnane. Kannatanu lahkus seltskonnast kella 1-2 ajal öösel ja läks ära tuppa. G.K on hea tuttav, nende emad olid sõbrannad. Ta käis varem, enne 08.08.

1. a, neil sageli külas. Kohus avaldas tunnistaja E.K. ütlused (tl 6-8) KrMS § 291 p 1 alusel. Tunnistaja, kes oli X asuva maja taga kuuri juures, nägi 08.08.
2. a kella kaheksa ajal hommikul kahte meest selja tagant, kes suundusid pargi poole ja võisid tulla X majast. Ühel oli kaenlas muusikakeskuse taoline ese. Kui tunnistaja samal päeval kuulis, et naabritelt on varastatud muusikakeskus, seostas ta hommikul nähtut selle sündmusega. Tunnistaja I.S. ütluste kohaselt võtsid nad X maja ees koos G.K ja Egon Oknoviga napsi. J.O. oli ka, tema läks vist varem ära. Kes veel seltskonnas oli, seda tunnistaja ei mäleta. G.K ja Egon Oknov jäid vist kahekesi viimastena välja. Järgmisel hommikul avastas I.S., et köögist on kadunud muusikakeskus. Korteriuks oli suletud, kuid lukustama. Kahtlus langes Egon Oknovile ja G.K-le, sest naaber E.K. oli näinud, kuidas öösel käidi. Koos venna ja paari sõbraga püüdsid nad välja selgitada, kes varguse toime pani. Järgmisel päeval püüdsid nad helistada Egon Oknovile ja G.K-le, kuid ei saanud neid kätte. G.K ilmus välja paar päeva peale vargust, kuid eitas selle toimepanemist. Egon Oknoviga ei ole ta muusikakeskuse vargusest rääkinud. Tunnistaja sõnul selles koridoris, kus asub nende korter (X), pappkaste ei olnud. Tunnistaja E.S. ütlustest nähtub, et talle helistas õde J.S. ja teatas, et Egon Oknov ja G.K käisid nende juures vargil ja viisid maki ära. Ta küsis Egoni telefoninumbrit. Tunnistaja helistas Egon Oknovile, kes ütles, et ei tea vargusest midagi. Ta sai kokku G.K-ga , kes ütles talle, et nemad koos Egon Oknoviga viisid maki ära. Ta helistas veel Egon Oknovile, kes ei võtnud telefoni vastu, kuid saatis talle hiljem sõnumi, et toob asjad tagasi. Paar päeva hiljem helistas Egon Oknov ise ja ütles, et asjad tuuakse tagasi. Kohus vaatles E.S. mobiiltelefonis olevat sõnumit, mis on järgmine: „Tere evo. olen ise praegu ämma juures valgamaal. tean milles asi ja homme õhtul toob inimene kauba tagasi. helistasin ja rääkisin päeval temaga. kohtun sinuga homme luunjas. egon“, saatja number X, saadetud 10.08.2004 kell 19.18.
3. Tunnistaja J.O. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema viibis X maja trepi juures seltskonnas 10-15 minutit, seal olid ka Egon Oknov ja G.K . Vend öösel tema juurde ei tulnud, selle korteri võtit vennal ei ole. Riiete järel ta ei käinud, need olid tal seljas. Tema maja koridoris oli sel ajal üks suurem pappkast, mille kadumise avastas tema abikaasa mõned päevad pärast seda sündmust. 4 G.K tunnistas kohtus, et ta pani varguse toime koos Egon Oknoviga ja andis toimunu kohta järgmisi ütlusi: eelneval õhtul oli Karl Madise kontsert. Sama maja trepil, kus kuritegu toime pandi, võtsid nad õhtul koos tuttavatega viina. Seal olid majaelanikud ja kannatanu vend. Nendega liitus Egon Oknov, keda ta nägi esimest korda. Egon Oknov oli tulnud külla oma vennale, kes elas vastasmajas. Oli pime, kui rahvas läks laiali. Pärast seda läksid nad koos Egon Oknoviga J.S. korterisse, võtsid muusikakeskuse ning lahkusid. Korteri uks oli lahti. Kuna natuke aega tagasi olid inimesed korterisse läinud ja tuled olid kustutatud, siis nad arvasid, et inimesed magavad. Muusikakeskus oli mitmes tükis ja nad tassisid seda mõlemad. Oli varajane hommik, hakka juba valgeks minema. Egon Oknov käis oma venna pool helistamas, kutsus oma tuttava autoga järgi ja tõi pappkasti. Egon Oknov müüs muusikakeskuse autojuhile maha. Kui palju Egon Oknov raha sai, tema ei tea, rahast ta endale midagi ei saanud. G.K ütluste kohaselt elas ta lapsepõlves kannatanuga samas majas ja siis nad said hästi läbi, kuid paar viimast aastat ei ole nad omavahel suhelnud, see oli juba enne seda süüdistust. Kohtueelsel uurimisel on G.K 11.05.
4. a kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 25-27) andnud teistsuguseid ütlusi ja väitnud, et kui õlu ja viin olid otsas, läks Egon X majja, natukese aja pärast tuli ta välja ja kutsus teda maja teisele korrusele. Korteri nr 6 ukse taga oli pappkast asjadega, mille ta palus viia lauluväljaku juurde. G.K viis kasti laululava tualettruumi ukse kõrvale varju. Seal nägi ta, et kastis on muusikakeskus, 2 kõlarit ja CD mängija. Ta tundis asjad ära - need kuulusid perekond Suidile. Varsti tuli ka Oknov tema juurde ja ta küsis Oknovilt, kas ta käis oma inimestelt vargil. Oknov vastas, et Hauka laadale minekuks on raha vaja. Egon Oknov läks oma venna J poole helistama, et leida asjadele ostja. Kui ta tagasi tuli, siis ütles, et viime asjad pargi lõppu, sinna tuleb auto järgi. Nad viisid asjad Luunja pargi lõppu, Räpina maanteele viiva tee ristmikule. 15-20 minutit hiljem tuli tume Audi, nad tõstsid asjad tagaluugist autosse. Tee peal andis autojuht Egon Oknovile asjade eest raha- mõned 500 kroonised ja 100 kroonised. Samamoodi on 11.05.
5. a kirjeldanud G.K seda sündmust kirjalikus tõendis, mis kannab pealkirja „Süü puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 24) ja ütluste olustikuga seostamisel (tl 3136). Egon Oknovi ütluste kohasele ei ole tema Luunjas Puistee 6-6 korterist esemete vargust toime pannud. Ta liitus Luunja 6 maja trepil alkoholi tarbiva seltskonnaga. Seal olid veel tema vend J.O. ja G.K, kellega tutvus kohapeal. Teisi ta ei tundnud ja nendega ei suhelnud. G.K käis tihti majas sees ja ta sai aru, et ta elab seal. Rahvas läks laiali kella kolme ajal öösel. Tema koos G.K-ga jäid sinna kuni hommikuni. Tema tahtis minna Hauka laadale, G.K tahtis kaasa tulla, kuid tal ei olnud raha. Arno heinsoo ütles, et ta müüb oma muusikakeskuse maha ja läks X majja muusikakeskust tooma. Egon Oknov läks venna juurde jope järgi, kui ta tagasi tuli, oli muusikakeskus laululava serva peal pappkarbi sees. Ta helistas oma mobiiltelefonilt ja tellis takso, takso pidi tulema poole tunni pärast Luunja pargi juurde. Nad sõitsid Tartusse ja Toidutorni juures müüs G.K muusikakeskuse 1000 krooni eest maha kas samale taksojuhile või tema sõbrale. Raha sai G.K kätte, sest tema oli muusikakeskuse omanik. E.S. sõnumi saatmise kohta selgitas Egon Oknov, et tegi seda ähvarduse mõjul. Ta uuris hirmuga, kus asjad on ja lubas tagasi tuua, sest G.K oli juba peksa saanud. Asju ta taksojuhi käest tagasi ei saanud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendite kogumiga on tõendamist leidnud, et Egon Oknov ja G.K sisenesid mõlemad kinnisest, kuid lukustamata uksest S korterisse Luunjas X
6. augusti
7. a hommikul ja varastasid korterist muusikakeskuse koos kõlaritega ning CD-mängija. 5 Seda tõendavad G.K kohtus antud ütlused. Kuigi G.K on kohtueelses menetluses oma ütlusi muutnud, rääkides algul, et varguse pani toime Egon Oknov, on ta hiljem jäänud selle juurde, et varguse panid nad toime koos. G.K tunnistas ka E.S., et varastas asjad koos Egon Oknoviga. Oma esialgseid ütlusi põhjendab G.K sellega, et ta tahtis oma osa näidata väiksemana, mis on loogiline, arvestades seda, et kannatanuteks oli tema tuttavate perekond. Isikute grupis varguse toimepanemine on raskem kuritegu, mistõttu ei ole G.K huvides anda alusetult Egon Oknovi süüstavaid ütlusi. Egon Oknovi ütlused on vastuolus tunnistaja J.O. ütlustega selles, et ta käis öösel tema juures riiete järel. Tunnistaja ütluste kohaselt ta seda ei teinud ja ei saanudki teha, kuna korteriuks oli lukus ja Egon Oknovil tema korteri võtit ei ole. Samas on G.K ütlused kooskõlas tunnistaja J.O. ütlustega selles, et pappkasti muusikakeskuse äraviimiseks tõi Egon Oknov oma venna majast. Nimelt oli J.O. ütluste kohaselt nende maja koridoris pappkast, mille kadumise avastas tema abikaasa mõni päev pärast muusikakeskuse vargust. Tunnistaja I.S. ütluste kohaselt ei olnud nende maja koridoris X pappkasti. Seega ei vasta tõele Egon Oknovi ütlused selle kohta, et G.K tõi S kuuluvad esemed majast välja pappkastis. Olemasolevate tõendite alusel on kohus seisukohal, et Egon Oknov tõi oma venna J.O. mja koridorist pappkasti varastatud muusikakeskuse ja CD mängija pakendamiseks. Asjaolu, et Egon Oknov ei ole rääkinud sündmuse kohta tõtt, nähtub ka varastatud esemete müügiga seotud asjaoludest. Mõlema süüdistatava ühesuguste ütlustega on tõendatud, et auto varastatud asjade äraviimiseks kutsus Egon Oknov. Tunnistaja E.S. ütlused tõendavad, et ta suhtles Egon Oknoviga telefoni teel ja viimane lubas, et varastatud asjad tuuakse tagasi. Seda tõendab ka Egon Oknovi poolt E.S. saadetud sõnum. G.K on tunnistanud, et ta varastas asjad koos Egon Oknoviga, kuid samas ei ole tema lubanud neid tagasi tuua. See on kooskõlas G.K ütlustega selles, et asjad müüs ära Egon Oknov oma tuttavale. Seega sai ainult Egon Oknov korraldada varastatud asjade tagastamist kannatanule, kuna G.K ei tundnud ostjat. Egon Oknov kutsus auto neile järgi Luunja pargi juurde maanteele, kuhu mõlemad süüdistatavad tassisid varastatud esemed, mitte X asuva maja juurde. Auto ootas neid pargi lõpus, mis süüdistatavate enda koostatud skeemide kohaselt on kaugel X majast. Sellest teeb kohus järeldused, et süüdistatavad soovisid varjata S kuuluvate esemete äraviimist, mis tõendab, et Egon Oknov teadis, et tegemist ei ole G.K-le kuuluva varaga. G.K ütlusi selle kohta, et vargus pandi toime koos Egon Oknoviga, kinnitavad veel tunnistaja E.K. ütlused, kes nägi hommikul kahte meest tassimas muusikakeskuse sarnast eset Luunja pargi suunas. Kuna tunnistaja sai aru, et tegemist oli muusikakeskusele sarnaneva esemega, pidi ta G.K ja Egon Oknovi nägema enne, kui nad pakendasid asjad pappkasti. Samuti oli nende liikumissuund selline, et nad võisid tunnistaja hinnangul tulla X maja juurest. See kinnitab omakorda veel G.K kohtus antud ütlusi selles, et nad tõid asjad koos majast välja ja need ei olnud pappkastis. Kuna Egon Oknovi ütlused ei vasta mitmetes detailides muude tõenditega tuvastatud asjaoludele, ei pea kohus tõsteks ka tema ütlusi selles, et tema varguse toimepanemises vahetult ei osalenud. Seega on Egon Oknovi ja G.K poolt toimepandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud toimepanduna grupi poolt (

§ 199

lg p 7), kuna tegemist on kuriteo kaastäideviijatega vastavalt

§ 21

lg 2, samuti sissetungimisega (

§ 199lg 2 p 8).

6 Kannatanu ei ole andnud kohtus ütlusi selle kohta, et G.K oli vaba sissepääs nende korterisse, ta on öelnud, et G.K käis neil tihti külas. J.S. ütluste kohaselt tegi kõige rohkem haiget see, et hea tuttav, keda ema on lapsest peale kasvatanud, tuli niimoodi nende elamisse. G.K vastates kohtuniku küsimustele, millised on tema suhted S perekonnaga, andis ütlusi selle kohta, et nad ei ole enam paar aastat suhelnud ja see juhtus juba enne käesoleva süüdistuse esitamist. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et mõlemad süüdistatavad sisenesid võõrasse korterisse valdaja tahte vastaselt ja omastasid sealt võõrast vara. Egon Oknovi on karistatud enne käesoleva kuriteo toimepanemist neli korda, sealhulgas neljal korral KrK § 139 järgi võõra vara salajase varguse eest. Tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seega on Egon Oknovi näol tegemist isikuga, kes vastab

§ 199lg 2 p 4 tunnustele.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et Egon Oknovi ja G.K tuleb toimepandud kuriteo eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 alusel on süüdistatavaid võimalik karistada kuni 5 aasta pikkuse vangistusega. G.K ja Egon Oknovi karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei ole.

Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Karistusregistri teatise kohaselt on G.K varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 04.08.2004. a otsusega

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Egon Oknovi on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neljal korral neist on teda karistatud võõra vara salajase varguse eest, viimati Tartu maakohtu 16.06.2005. a otsusega

424 järgi 8 kuu vangistusega, millele liideti

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 23.01.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 18 päeva vangistust, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust. Arvestades seda, et Egon Oknov on korduvalt varguste eest karistatud isikuna jätkanud varguste toimepanemist, tuleb talle mõista vangistuse näol miinimummäärast suurem vangistus ja raskem karistus kui G.K-le. G.K pani uue kuriteo toime katseajal, mistõttu tuleb teda karistada samuti

§ 199lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäärast suurema vangistusega.

Egon Oknov on käesolevaks ajaks talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandnud. Antud kriminaalasjas talle süüks arvatud varguse toimepanemisest on möödunud üle 2 7 aasta, mille jooksul ta ei ole uusi varavastaseid kuritegusid toime pannud. Eeltoodu alusel jõudis kohus seisukohale, et Egon Oknovi suhtes on võimalik kohaldada

§ 74sätteid.

Tsiviilhagi ja menetluskulud Kuriteoga on tekitatud moraalset ja varalist kahju, kannatanu J.S. on esitanud tsiviilhagi 7000 krooni. Kohus on seisukohal, et J.S. poolt esitatud tsiviilhagi 7000 krooni tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 68 lg 1 on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistel isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. J.S. enda ütlustega on tõendatud, et varastatud esemed ei kuulunud talle, ta ei olnud nende omanik. Seega ei ole J.S. ise varalist kahju kandnud. Võlaõigusseaduse § 1043 mõtte kohaselt peab kahju tekitanud isik hüvitama kahju kannatanule, s.o isikule, kellele on õigusvastaselt kahju tekitatud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 4500 krooni. ja. G.K määratud kaitsjale on makstud tasu kohtumenetluses 1062 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud on 57.60 krooni. Egon Oknovi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud on 57.60 ja määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 2684.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-tele 1, 3 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 8