1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-07-15127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. Detsembril 2007.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-07-15127

§ 121

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav K.G, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.G kuriteos

§ 121järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära (150x50), s.o. seitse tuhat viissada

§ 66

sätete kohaselt määrata mõistetud rahaline karistus K.G poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud igakuise maksena 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni iga kuu

1. kuupäevaks. 2 Rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ K.G , 1-07-15127, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista K.G’ ilt kahjutasu 2567 (kaks tuhat viissada kuuskümmend seitse) krooni 90 senti kannatanu M Oa ( ) kasuks. Muus osas jätta kannatanu M Oa tsiviilhagi läbivaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtuotsuse jõustumisel K.G’ i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. Välja mõista K.G’ ilt riigituludesse menetluskulu sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-07-15127 , isik kelle eest tasutakse – K.G, nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik K.G on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.07.2007.a. varahommikul kella 04.00-05.00 paiku lõi Saare maakonnas Leisi vallas Oitme külas toimunud ürituse „Saaremaa Õlletoober” parkimisplatsil tekkinud sõnavahetuse käigus M Oa’le kolmel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 21.07.2007.a. tuvastati kannatanu M Oa’l Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonnas valvearsti poolt näo põrutus ja hamba traumaatiline kaotus. 3 Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani K.G toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi on saadetud kohtusse asja arutamiseks üldmenetluses ja K.G on antud kohtu alla süüdistatuna kuriteos

§ 121järgi.

Kohtuistungil esitas prokurör taotluse menetluse jätkamiseks kokkuleppemenetluses esitades kohtule sõlmitud kokkuleppe ja kannatanu nõusoleku asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses. Kohus nõustus menetluse jätkamisega kokkuleppemenetluse sätete järgi. Prokuröriga toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K.G-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K.G-le nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.G-le karistuseks rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 150x50=7500.00 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine K.G poolt ositi täitmisele tähtajaga üks aasta, s.o. 7500:12=625.00 krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. K.G selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K.G on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. K.G on nõus ka kannatanu poolt kohtueelses menetluses esitatud kahjutasunõudega summas 2567.90 krooni. Kui kannatanul on veel kriminaalasjast tulenevalt reaalselt kantud kulutusi siis on ta nõus ka need hüvitama. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K.G, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu M Oa on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluses asja lahendamiseks. Kohtueelses menetluses on kannatanu esitanud tsiviilhagi summale 2567.90 krooni, millest 647.00 krooni seondub sõidukuludega politseiasutusse ja koju tagasi ning ülejäänud summa tervisekahjutusest tingitud ravikuludega. Kokkuleppemenetluseks nõusolekut andes on kannatanu M Oa nimetanud kahjutasu suuruseks 24795.00 krooni, lisades kulutuste tõendamiseks SA- st Tallinna Hambapolikliinik väljastatud hinnakalkulatsiooni traumajärgsest hambakaotusest tingitud hamba taastamiseks (tl.47). Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud hinnakalkulatsiooni põhjal ei ole võimalik tsiviilhagi suurust määrata, kuna tegemist ei ole reaalselt kantud kulutusega. Kohus leiab, et selles osas tuleb hagi jätta läbivaatamata selgitades kannatanule tema õigust esitada tsiviilnõue tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leiab, et K.G tuleb süüdi tunnistada

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta (tl.39) tuleb Indrek 4 K.G’ ile rahalise karistuse määramisel arvestada keskmiseks päevasissetuleku suuruseks miinimum päevamäär 50.00 krooni. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub K.G’ alt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 5400 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 5