1-07-13406\5

(07231501874)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4; KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav F.B Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, elukoht: ajutiselt XXX tõkend –kahtlustatavana kinni peetud 01.07.2007, so 1 päev, 02.07.2007-04.07.2007, so 3 päeva, vahistatud 25.12.2007 Varasem karistatus kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kümnel korral Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. F.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 01.07.2007, so 1 (üks) päev, 02.07.2007-04.07.2007, so 3 (kolm) päeva, kokku 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates F.B vahistamisest, so alates 25.12.
5. F.B suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
6. F.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2519 (kaks tuhat viissada üheksateist) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „F.B, 1-07-13406, kaitsjatasu“. 1
7. F.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena „F.B, 1-07-13406, sundraha“.
8. VS esitatud tsiviilhagi 9 200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.B-lt välja mõista VS kasuks 9 200 (üheksa tuhat kakssada) krooni.
9. MN esitatud tsiviilhagi 6 100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.B-lt välja mõista MN kasuks 6 100 (kuus tuhat ükssada) krooni.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt 06.12.2006 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni, uuesti pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 28.03.2007 kella 14.34 ajal võttis Järva maakonnas Paide linnas Pärnu tn 2 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist MN SEB Ühispanga deebetkaardiga tema arveldusarvelt sularaha summas 6100 krooni ja omastas selle. Samuti tema, 30.06.2007 õhtupoolikul varastas korterist aadressil Tallinn, VS kuuluvast käekotist sularaha 9200 krooni. Seega F.B isikuna, kes on varem toime pannud varguse, oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.B , viibides 13.11.2007.a. kella 17.50 paiku Tallinnas Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamajas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe meeste parfüümi Acqua di Gio väärtusega 1119 krooni, möödus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega alustas F.B vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani F.B toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil süüdistatav F.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 01.07.2007 koostatud VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu 30.06.2007 kell 15.30 XXX majja. Kuna korterivõti oli elukaaslase käes, siis oma korterisse nr 1 ei pääsenud ja naaber RT pakkus välja minna korterisse nr 8, milline oli tühi ja mille välisuks ei olnud lukustatav. Jäi kella 16 ajal magama ja koti koos rahaga jättis selja taha. Ärkas üles ja läks oma korterisse. Kell 19 märkas raha kadumist, kaduma oli läinud 9200 krooni. 01.07.2007 kohtas elukaaslane JT F.B, kes tunnistas oma süüd ja kelle toimetasid politseisse. (t/l 2-5 kr asi nr 1-07-13406) 20.07.2007 koostatud kannatanu VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma ütlusi ja seletas, et RT vist selles XXX majas ei ela. (t/l 6-8 kr asi nr 1-07-13406) 01.07.2007 koostatud tunnistaja JT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja XXX korterisse 30.06.2007 kella 16 ajal. Kella 19 paiku tuli VS ja seletas, et oli puhanud korteris nr 8, sest ei saanud oma tuppa sisse. Magamise ajal oli tema kotist varastatud raha 9200 krooni. Ütles, et samas korteris oli olnud ka RT. 01.07.2007 tulid naabrimehed ja ütlesid, et nende tuttav F.B oli kella 03 ajal majast kiiresti lahkunud ja et Enrih on kasiinomängija. Samal õhtul märkas Kivimurru ja Lasnamäe tänava nurgal F.B , kes tuli nende hoovi ja vestluse käigus tunnistas, et varastas VS 9200 krooni kui see magas. (t/l 9-11 kr asi nr 1-07-13406) 01.07.2007 koostatud kahtlustatava F.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas kahtlustatav ajutiselt Lubja 2 majas mõne päeva ühes, mõne päeva teises korteris. 30.06.2007 läks vaatama mis toimub korteris nr 8 ja nägi voodis puhkamas ühte naist, kes elab tema teada korteris nr
11. Käekott oli naise selja taga ja see kott oli lahti ning näha oli palju raha. Võttis raha kotist ja lahkus. Öösel kella 03 ajal läks kasiinosse Admiral Pärnu mnt-l ja mängis raha maha. (t/l 14-16 kr asi nr 1-07-13406) 29.03.2007 koostatud kannatanu MN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 28.03.2007 kella 11 paiku Järva-Jaani alevikus keskuses asuvasse kauplusesse. Koju jõudes hakkas kella 12 ajal taskuid tühjendama ja avastas, et SEB Ühispanga deebetkaart on kadunud. Ainus koht, kus see võis kaduma minna oli kaupluse juures parklas kus võttis tagataskust välja sularaha. Läks parklasse tagasi, kuid ei leidnud midagi ning üritas võtta pangaga ühendust, kuid telefonile ei vastatud. Õhtul kella 18 paiku läks tädi juurde ning internetipanga kaudu avastas, et kell 14.34 on tema arvelt võetud 6100 krooni Hansapanga automaadist. Läks Hansapanka ja sai teada, et raha on välja võetud Paides Pärnu 2 asuva kaubamaja seina küljes olevast sularahaautomaadist. Kuidas raha välja sai võtta, seda ei tea, sest PIN kood on peas ja paber koodiga hävitatud. Kui PIN koodi keegi teab, siis võib see olla F.B . Annab välja sularahatehingute väljavõtte. Varalist kahju on tekitatud 6100 krooni. (t/l 21-22 kr asi nr 1-07-13406) MN SEB Eesti Ühispanga konto väljavõte 27.03.2007 kuni 29.03.2007, millest nähtuvalt on 28.03.2007 kell 14.43 pangaautomaadist välja võetud 6100 krooni. (t/l 23 kr asi nr 107-13406) 10.07.2007 koostatud tunnistaja AV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on MN tema elukaaslane ja F.B nende tuttav. 2007 talvel elas F.B nende juures ja tal lõppes raha otsa ning ta elas nende kulul. Koos käidi poes ja siis võis F.B teada saada ka MN konto PIN koodi. Ei tea kas MN on andnud F.B-le oma pangakaarti kasutada, kuid temale on küll poes käimiseks andnud ja iga kord öelnud ka PIN koodi. 28.03.2007 sõitis F.B Paidesse ja ta andis F.B-le bussisõidu raha. Umbes 3-4 tundi hiljem avastas MN, et ta pangakaart on kadunud ja õhtul avastas ka raha kadumise. F.B Paidest tagasi ei tulnud kuigi pidi õhtul tagasi tulema. Hiljem F.B helistas, kuid tema ei tahtnud F.B-ga rääkida. Teab, et F.B on lubanud MN raha tagasi maksta 07.08.
12. (t/l 24-25 kr asi nr 1-07-13406) 3 03.07.2007 koostatud kahtlustatava F.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas kahtlustatav 2007 jaanuari lõpust märtsi lõpuni Järva Jaanis oma endise tüdruksõbra AV isa juures. Tutvus ka AV uue elukaaslase MN. Kuna M oli nädal aega metsas tööl, siis andis A talle M pangakaardi ja PIN koodi et saaks poes käia. Andis pangakaardi tagasi. 28.03.2007 lõuna paiku võttis nende korterist M pangakaardi, mis oli kas laual või rahakotis. Sõitis Paidesse raha välja võtma ja võttis raha välja Pärnu 2 asuvast hansapanga automaadist. Läks Pide kasiinosse ja mängis ning võttis raha juurde. Tahtis kontole raha tagasi maksta kuid, ei leidnud Paides sellist automaati. Sõitis taksoga Tallinnasse ja helistas A , kuid see ei tahtnud temaga rääkida. Kui raha oleks, maksaks M tagasi. (t/l 2630 kr asi nr 1-07-13406) 04.07.2007 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas F.B Paides Pärnu 2 asuvat pangaautomaati, millest võttis 28.03.2007 kell 14.34 MN kontolt 6100 krooni. (t/l 31-33 kr asi nr 1-07-13406) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et F.B on 2006 aastal saanud tulu 39 745 krooni. (t/l 43 kr asi nr 1-07-13406) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et F.B keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 49 krooni. (t/l 44 kr asi nr 1-07-13406) 13.11.2007 koostatud Tallinna Kaubamaja AS avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kell 17.50 Gonsiori 2 asuvas hoones kinni F.B , kellelt võeti ära kaubamajast varastatud kaup hinnaga 1119 krooni. (t/l 2 kr asi nr 1-08-540) 13.11.2007 koostatud tunnistaja A K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 13.11.2007 kella 17.50 ajal, kuidas meesterahvas võttis A III korrusel parfümeerialeti pealt valges karbis oleva lõhnaõli ja pistis selle endale põue. Seejärel suundus meesterahvas väljapääsu poole ja pärast kassade läbimist peeti kinni. Turvakontrolli käigus leiti Armani parfüüm Aqua di Gio hinnaga 1119 krooni. Kinni peetuks osutus F.B. Kaup ei olnud rikutud ja tagastati kauplusele. (t/l 3-4 kr asi nr 1-08-540) 13.11.2007 koostatud kahtlustatava F.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et läks kaubamajas kolmandale korrusele meeste osakonda. Nägi riiulitel Aqua di Gio lõhna, mille otsustas varastada, et see toiduraha saamiseks maha müüa. Hinda peal ei olnud ja ta ei teadnud palju see maksab. Pani lõhna taskusse ja läks teisele korrusele, kus peeti kinni. (t/l 7-9 kr asi nr 1-08-540) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VS ja MN ütlusi, tunnistajate Joel Tisleri ja AV ütlusi, pangakonto väljavõtet, ütluste olustikuga seostamise protokolli, Tallinna Kaubamaja AS avaldust, tunnistaja Aleksandr Kuznetsovi ütlusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava F.B süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, samuti KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi. Süüdistatavat süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, millistest kaks viidi süüdistatava poolt lõpuni ja kolmas jäi katse staadiumisse ning süüdistuse kohaselt pani süüdistatav varavastased kuriteod toime erinevate isikute vara suhtes erineval ajal ja erinevates kohtades. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud vargused toime pannud pooleaastaste vaheaegade järel. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et tegemist on kuritegude faktilise korduvusega, seega on süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on F.B käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on kuritegude kogumis õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. 4 Kohtueelsel menetlusel on VS esitanud tsiviilhagi 9 200 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi täies ulatuses välja süüdistatavalt kannatanu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MN esitanud tsiviilhagi 6 100 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi süüdistatavalt välja täies ulatuses kannatanu kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni viie aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning teda on kümnel korral alates 06.12.2006 karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Arvestades inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eesmärki ja iseloomu ning varavastaste väärtegude toimepanemise eesmärki, samuti seda, et senini on väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata, võib teha järelduse, et süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Seega ei ole kohtu arvates ka võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kahe vargusega tekitatud varalised kahjud ei ole kuigi suured ja ei ulatu keskmise palga määrani ning kolmanda vargusega varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu ei ole süüdistatava süü suur ning arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, võib süüdistatavale karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas arvestab kohus asjaoluga, et senini ei ole kannatanutele varalist kahju hüvitatud ja ajal, mil varavastastes kuritegudes toimus kohtueelne menetlus, jätkas süüdistatav nii varavastaste väärtegude kui ka varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistataval on pikemat aega puudunud ka alaline elukoht ning varavastaste süütegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlusest võib järeldada ka alalise ja legaalse sissetuleku puudumist. Arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava õigusvastane käitumine viimase aasta jooksul, tema üleolev suhtumine võõrasse varasse, alalise elukoha puudumine ja süüdistatava isikuandmed näitavad seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetavat karistust tingimisi kohaldamata jätta, seda ka mitte ositi, kuivõrd süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et katseajal käituks ta kriminaalhooldust takistavalt ega täidaks kontrollnõudeid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 5