M.S , elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ F, kriminaalkorras varem karistamata, väärteo korras karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld;süüdistusasjas
F.K, elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, õpib XXXX III kursus, kriminaalkorras varem karistatud 08.01.2007.a. Harju MK poolt
lg 2 p 7 alusel v 4 kuud tingimisi 1 a 6 k katseajaga, tõkend – elukohast lahkumise keeld;süüdistusasjas
I.G, elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, algharidus, õpib XXX VIII klassis, emakeel – vene keel, töötab K OÜ, kriminaalkorras varem karistatud 4 korral: - 12.04.2000 Tallinna LK KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 , § 197 lg 2 p 1, 2 alusel 2a ting 2 a katseajaga; - 18.12.2000.a Tallinna LK KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 2 a 1 k v/k; - 19.08.2005.a Tallinna LK
Harju MK poolt
lg 2 p 4,7, § 215lg 2 p 1,3- .§ 25 lg 2 alusel vangistusega 1 a 4 k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärteo korras karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld;süüdistusasjas
I.Z , elukoht XXXX, isikukood 38209000013, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, ametlikult ei tööta, kriminaalkorras varem karistatud 21.10.2002.a. Tallinna LK poolt KrK § 140 lg 1 alusel rahalise karistusega 1500,- krooni, väärteo korras karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld;süüdistusasjas
E.D süüdistatakse selles, et tema 09.10.2006.a. ajavahemikul kell 11.25 kuni kell 11.55 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et kohtas 2006.a septembrikuus juhuslikult AK´i Tallinna linnas Linnamäe teel ilma autota ning et ta ei ole kunagi näinud AK´i isikliku sõidukiga ega ole kunagi istunud AK´i poolt Saksamaalt 2 Eestisse toimetatud sõiduautos XXX, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
Seega pani E.D oma tahtliku tegevusega toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
M.S-i süüdistatakse selles, et tema, ühise eesmärgi nimel isikute grupis koos JMga, 15.08.2006.a. Tallinna XXX asuvas korteris kallutas tahtlikult F.K tahtlikule õigusvastasele teole – tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise toimepanemisele, veendes andma F.K tema tunnistajana ülekuulamisel tegelikkusele mittevastavaid ja oluliselt moonutatud ütluseid kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolude kohta, mistõttu M.S-i ja F.K poolt tekitatud tahtluse tulemusena andiski F.K 18.08.2006.a. ajavahemikul kell 10.00 kuni kell 11.20 Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 05.08.2006.a. ostis ta AK sõiduauto XXXX 30 000,- krooni eest ning et 15 000,- krooni sellest rahast on laenatud M.S-ilt, olles eelnevalt hoiatatud
Seega pani M.S oma tahtliku tegevusega toime teise isiku kallutamise tahtlikule õigusvastasele teole – tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise toimepanemisele, s.o. pani toime
Samuti tema, 29.08.2006.a. ajavahemikul kell 15.40 kuni kell 16.45 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 2006. a augustikuu alguses laenas ta F.K-le 15 000,- krooni 30 000,- krooni maksva sõiduauto XXX ostmiseks ning et 05.08.2006.a õhtul sõidutas ta enda isale kuuluva sõiduautoga XXX F.K Tallinna linnas Lasnamäel asuva Priisle turu juurde, kus neid ootas AK sõiduautoga XXXning kuhu olevat sõiduautoga XXX tulnud ka F.K abikaasa JM, lisades, et sõiduauto XXX ostu – müügi lepingu sõlmimist F.K ja AK vahel ta ei näinud, kuna olevat Priisle turu juurest lahkunud enne, kui pooled asjaoludes kokkuleppele jõudsid, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
Seega pani M.S oma tahtliku tegevusega toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
F.K süüdistatakse selles, et tema 18.08.2006.a. ajavahemikul kell 10.00 kuni kell 11.20 andis Tallinna linna Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaaloakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et ostis 04.08.2006.a. AK´ilt viimase poolt Saksamaalt Eestisse toimetatud sõiduauto XXXX 30 000,- krooni eest ning et sõiduki omandamise kohta vormistati ka ostu – müügi leping, teades, et sõiduauto ostu – müügi tehingut tegelikkuses ei toimunud, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
Samuti tema 21.08.2006.a ajavahemikul kell 11.20 kuni kell 12.30 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana täiendavale ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 04.08.2006.a AK sõiduautot XXX (reg.nr XXXX) 30 000,- krooni eest ta siiski ei ostnud, vaid et 05.08.2006.a AK´i ja tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus vormistas AK vabatahtlikult sõiduauto XXX (reg.nr XXX) ostu – müügi lepingu enda ja F.K vahel, märkides sõiduki omanikuks F.K . Kuuldes aga 08.08.2006.a., et AK oli teinud politseisse avalduse sõiduauto XXX (reg.nr XXX) varguse kohta, pöördus ta AKile meelepaha tekitamiseks ise politseisse, soovides, et sõiduk tagastatakse selle leidmisel just temale kui sõiduki ostu – müügi lepingu järgsele omanikule, teades, et tegelikkuses isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli AKiga aset ei leidnud ning AK sõiduauto XXX (reg.nr XXX) ostu – müügi lepingut ei koostanud, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
I.G süüdistatakse selles, et tema 10.10.2006.a ajavahemikul kell 13.30 kuni kell 13.50 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et millalgi 2006.a augustikuus kohtas ta Tallinna linnas Läänemere tee 3 asuva maja lähedal AK´i musta värvi sõiduautoga XXX ning AKi palvel istus 10 kuni 20 minutiks sõidukisse, kus 3 AKiga kahekesi vestles, kinnitades hiljem enda ülekuulamisel, et vestluse ajal sõiduauto XXX juurde ükski teine sõiduauto ei sõitnud, ükski isik sõiduautole XXX ei lähenenud ning AK sõidukist vestluse kestel ei väljunud, teades, et sellised ütlused ei vasta tegelikkusele ning moonutavad oluliselt tegelikult aset leidnud sündmusi, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
Seega pani I.G oma tahtliku tegevusega toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, 16.12.2005.a. eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal istus Tallinna linnas Kose teel Tamme bussipeatuse juures AKkasutuses olevasse, kuid KVkuuluvasse sõiduautosse XXX(reg.nr XXX, väärtusega 37 500,- krooni), pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist on varastatud sõiduautoga, ning võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ilma omastamise eesmärgita, kasutas sõiduautot XXX(XXX) selles AKjuhtimisele kaasa sõites seni, kuni 16.12.2005.a kella 09.50 paiku Tallinna linnas Kolde ja Sõle tänava ristmikul politsei poolt sõiduauto XXX(XXX) kinnipidamisele sõidukist põgenes. Seega pani I.G oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o. pani toime
I.Z süüdistatakse selles, et tema 04.10.2006.a. ajavahemikul kell 13.10 kuni kell 13.55 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 2006. aasta augustikuu alguses olevat AKtemale kinnitanud, et müüb sõiduauto XXX (reg.nr XXX) F.K-le ning et ta olevat ka ise käinud enne tehingu toimumist Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas sõiduauto ostu – müügi lepingu sõlmimise kohas ning olevat näinud seal AKi, Jelena ja JMt ning veel ühte temale tundmatut noormeest, teades, et sõiduauto ostu – müügi tehingut F.K ja AKi vahel tegelikkuses ei toimunud ning et tegelikult ta eelnimetatud isikute vahelist kohtumist ei näinud, olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud
Seega pani I.Z oma tahtliku tegevusega toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
24.10.2007.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav E.D ning tema kaitsja Uido Truija käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 järgi 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.D ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 26.10.2007.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav M.S ning tema kaitsja Andres Gorkin käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 120 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- kr), s.o. 6000,- krooni ja
lg 1 - § 22 lg 2 järgi mõista rahalist karistust 80 päevamäära suuruses (päevamäär 50,- krooni), s.o. 4000,- krooni.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 10 000 krooni, suurendades raskeimat karistust (6000,- krooni) kergema karistuse (4000,- krooni) võrra.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 1000,- krooni. 4 01.11.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav F.K ning tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 280 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni), s.o. 14 000,- krooni.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2333.33 krooni. 07.11.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav I.G ning tema kaitsja Owe Ladva käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 300 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni), s.o. 15 000,- krooni;
lg 2 p 1 järgi mõista rahaline karistus 200 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni), s.o. 10 000,- krooni.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 25 000,- krooni, suurendades raskeimat karistust (15 000,krooni) kergema karistuse (10 000,- krooni) võrra.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2500,- krooni. 13.11.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav I.Z ning tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 järgi 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.Z ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. F.K, M.S, I.G, E.D ja I.Z tunnistasid ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et nende süü on täielikult tõendatud. Kokkuleppe sõlmimine on olnud F.K, M.S-i, I.G, E.D ja I.Z-i tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualused F.K, M.S , I.G, E.D ja I.Z tuleb süüdi tunnistada ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuste poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuste, nende kaitsjate ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi E.D
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.D ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista E.D-lt , ik XXX, elukoht XXX Tallinn, sundraha 6525.-krooni ja kaitsjatasu 1699.20 krooni riigituludesse. E.D tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „E.D, 1-07-14700, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumise tähtajaks määrata 30.04.2008.a. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tunnistada süüdi M.S:
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 120 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- kr) summas, s.o. 6000,- krooni;
lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning mõista rahaline karistus 80 päevamäära suuruses (päevamäär 50,- krooni), s.o. 4000,- krooni.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 10 000 krooni, suurendades raskeimat karistust (6000,- krooni) kergema karistuse (4000,- krooni) võrra.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 1000,krooni. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „M.S , 1-07-14700, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista M.S-ilt , ik XXX, elukoht XXX, sundraha 6525,- krooni riigituludesse. M.S tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „M.S, 1-07-14700, sundraha“. Sundraha tasumise tähtajaks määrata 30.04.2008.a. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tunnistada süüdi F.K
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 280 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni) summas, s.o. 14 000,- krooni.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2333.33 krooni. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „F.K , 1-07-14700, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista F.K-lt , ik XXX, elukoht XXX, sundraha 6525,- krooni riigituludesse. F.K tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „F.K, 1-07-14700, sundraha“. Sundraha tasumise tähtajaks määrata 30.04.2008.a Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 6 Tunnistada süüdi I.G:
lg 1 järgi ning mõista rahaline karistus 300 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni) summas, s.o. 15 000,- krooni;
lg 2 p 1 järgi mõista rahaline karistus 200 päevamäära suuruses (päevamäära suuruseks 50,- krooni) summas, s.o. 10 000,- krooni.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 25 000,- krooni, suurendades raskeimat karistust (15 000,- krooni) kergema karistuse (10 000,- krooni) võrra.
lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2500,krooni. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „I.G , 1-07-14700, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista I.G-lt , ik XXX, elukoht XXX, sundraha 6525,- krooni, ekspertiisitasu 730,- krooni ja kaitsjatasu 2180.64 krooni riigituludesse. I.G tasuda sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „I.G , 1-07-14700, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu“. Sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu tasumise tähtajaks määrata 31.05.2008. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tunnistada süüdi I.Z
lg 1 järgi ning mõista 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.Z ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista I.Z-ilt, ik 38209000013, elukoht XXX sundraha 6525.-krooni ja kaitsjatasu 1935.20 krooni riigituludesse. I.Z tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „I.Z, 1-07-14700, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumise tähtajaks määrata 30.04.2008.a. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid: • 2 CD plaati – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. 7 Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.