lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava R.N kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav R.N on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 52) öelnud, et „Mul ei olnud hetkel raha kaasas ja tal oli Gin, arvatavasti oli see põhjuseks. Mäletan seda, et olime meesterahva kallal koos E.S.“ Süüdistatav R.N möönis kohtuistungil, et nii võis olla küll, sest siis ta mäletas paremini. Süüdistatava R.N ütlustest nähtub, et politseinike aadressil võis ta kasutada solvavaid väljendeid, sest oli palju alkoholi tarvitanud. Süüdistatav R.N võttis omaks, et ta võis hoida kannatanul kõrist kinni, kuid usub, et ta viimast ei kägistanud, sest ta ei ole selline, kes kägistaks inimest. Süüdistatava R.N sõnul oli kannatanu talle täiesti võõras inimene. Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et ta tuli koos Erki ja Kalmeriga jalgsi baarist. Süüdistatava E.S-i sõnul sai pärast Erki juurest auto toodud. Süüdistatava E.S-i väitel olid nad kõik purjus ja Kalmer sõitis poe ette. Süüdistatava E.S-i sõnul oli Erki kõrvalistmel ja tema oli viimase taga. Süüdistatav E.S kinnitas, et nad nägid ühte meest džinniga poest välja tulemas. Süüdistatav E.S viitas kohtuistungil viibivale kannatanule, kinnitades, et see oli sama mees. Süüdistatav E.S ei mäletanud, kas keegi pöördus selle mehe poole ja hüüdis talle midagi. Süüdistatava E.S-i ütlustest nähtub, et neil oli plaan lihtsalt ringi sõita ning siis, kui nad poe eest ära sõitsid, oli Kalmer roolis. Süüdistatava E.S-i väitel jättis Kalmer ühe maja juures auto seisma. Süüdistatava E.S-i sõnul oli Urmas Leemets auto kõrval. Süüdistatav E.S kinnitas, et Erki läks autost välja. Süüdistatava E.S-i ütlustest nähtub, et algul Erki ja U L olid rääkinud, siis olid pikali maas, paari meetri kaugusel autost. Süüdistatav E.S väitis, et tema läks vaatama, miks viimased on pikali. Süüdistatava E.S-i sõnul olid Erki ja U L üksteise peal ning tema läks sinna Erkit ära tõmbama, et viimast autosse tagasi tuua. Süüdistatava E.S-i väitel esimesel korral ei olevat tal õnnestunud Erkit ära tõmmata, sest ta ei jõudnud, kuid ta proovis uuesti tõmmata, lüües U L , kes oli pikali, jalaga jalgadesse, sest Erki oli jalgadega kuidagi kinni. Süüdistatav E.S tunnistas, et sai Erki püsti ja siis nad kukkusid pikali tagasi, kui tuli see naine, mispeale nad läksid koos R.N-iga tagasi linna poole. Süüdistatava E.S-i ütlustest nähtub, et kui ta autost välja läks, siis oli džinn keset teed ja ta pani selle auto kapoti peale. Süüdistatav E.S kinnitas, et tema ei näinud küll, et Kalmer Altmäe oleks autost väljas käinud. Süüdistatava E.S-i sõnul said nad Kalmer Altmäega uuesti kokku 15 m eemal, siis oli viimane autoga sinna tulnud ja nad istusid auto peale. Süüdistatava E.S-i ütlustest nähtub, et politseinikud viisid ta tagasi U L maja juurde ning ta nägi sel päeval pärast veel U L .
lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava E.S-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav E.S on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 30) öelnud, et „Olime tumesinise BMW-ga, mis kuulub R.N-ile . Kõik olime tarvitanud alkoholi. Kaubanduskeskusest tuli välja üks meesterahvas, kellega tekkis Erkil või Kalmeril sõnavahetus. Oli mingi jutt mingist džinnist, mis sel meesterahval käes oli.“ Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et see on tema jutt uurijale, kuid tal ei tulnud meelde kummal, kas Erkil või Kalmeril oli sõnavahetus selle mehega.
lg 1 alusel määras kohus 3 prokuröri taotlusel süüdistatava E.S-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav E.S on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 30) öelnud, et „Mõne hetke pärast sõitsime autoga sellele meesterahvale järgi.“ Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et nad läksid sama teed kaudu, aga mitte just mehele järele. Süüdistatav E.S väitis, et nad ei näinud, kuhu poole see mees kaubanduskeskuse juurest läks.
lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava E.S-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav E.S on kohtueelsel menetlusel vastastamisel Kalmer Altmäega (tl 46) öelnud, et „Mäletan, et kui hakkasime selle meesterahva maja juurest ära minema, siis ma võtsin Gini kaasa, aga kuhu see lõpuks sai, ma ei tea, kuna siis, kui me autost ära tulime, võtsin ma autost Sprite ja Aramisi, aga Gini ei olnud.“ Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et ta ütles uurijale, et võttis džinni kaasa, aga ta ei mäleta, mis sellest edasi sai.
lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava E.S-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav E.S on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 48) öelnud, et „Pöörasime selja ja hakkasime R.N-iga minema raamatukogu poole. Siis võtsin ka Gini, mille olin BMW juurde pannud või oligi see pudel auto juures, sest auto oli peksmiskohale üsna lähedal.“ Süüdistatav E.S jäi kohtuistungil kindlaks sellele, et ta võttis džinni kaasa. Süüdistatav E.S oma sõnul ei teadnud, miks ta džinni kaasa võttis. Süüdistatav E.S avaldas, et tal ei olnud plaaniski võtta kannatanu sõrmust ja kella. Süüdistatav E.S väitis, et džinni pärast ta kannatanut lööma ei läinud, samas ei osanud ta ka öelda, mille pärast ta siis kannatanut lööma läks. Süüdistatava E.S-i väitel toimus see sündmus umbes 10 minutit.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava E.S-i kaitsja taotlusel süüdistatava E.S-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav E.S on kohtueelsel menetlusel (tl 47) öelnud, et „Tunnistan seda, et ma lõin seda meesterahvast, aga ma ei löönud teda Gini äravõtmiseks, vaid selleks, et R.N selle meesterahva haardest päästa. Gini võtsin endale, ma ei teagi, mis põhjusel, see jäi mulle lihtsalt kätte.“ Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et see on õige jutt, mis ta politseis rääkis. Süüdistatava E.S-i sõnul ei kuulnud ta poe juures juttu džinni äravõtmisest, samuti ei olevat ta kuulnud seda, mida autos räägiti, sest muusika mängis kõvasti. Süüdistatav Kalmer Altmäe kinnitas kohtuistungil, et nad olid eelmisel õhtul baaris käinud ja auto said kätte R.N hoovist. Süüdistatav Kalmer Altmäe võttis omaks, et ta oli purjus, kuid E.S ja R.N olid rohkem purjus. Süüdistatav Kalmer Altmäe kinnitas, et tema istus R.N auto rooli ning nad sõitsid Grossi poe juurde, sest nad mõtlesid, et kohtavad seal ehk kedagi. Süüdistatav Kalmer Altmäe avaldas, et tema kõrval istus R.N ning viimase taga istus E.S . Süüdistatava Kalmer Altmäe sõnul seisid nad seal poe juures 10-20 minutit ja auto aknad ei olnud kinni. Süüdistatava Kalmer Altmäe väitel tuli U L poest välja ja keegi autost ütles talle midagi. Süüdistatava Kalmer Altmäe sõnul oli U L džinn käes. Süüdistatav Kalmer Altmäe avaldas, et siis tuli mõte, et käiks linna peal, et kutsuda kedagi rooli, kui keegi ütles, et jää seisma. Süüdistatava Kalmer Altmäe sõnul oli mees maja juures ja nad jäid mehest paari meetri kaugusele. Süüdistatav Kalmer Altmäe kinnitas, et autost väljus R.N , minnes kannatanu juurde ning nad hakkasid madistama, vehkisid kätega ja siis, kui nad olid natuke madistanud, E.S läks appi, aidates R.N püsti. Süüdistatava Kalmer Altmäe väitel ei olnud U L püsti. Süüdistatav Kalmer Altmäe kinnitas, et tema autost väljas ei käinud ja džinnipudelit ei näinud. Süüdistatava Kalmer Altmäe väitel läksid R.N ja E.S peale madistamist kaubanduskeskuse juurde tagasi. Süüdistatav Kalmer Altmäe oma sõnul kannatanu abikaasat ei pannud tähele.
lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Kalmer Altmäe kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav Kalmer Altmäe 4 on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 35) öelnud, et „Kuulsin, et läks sõnelemiseks, mille järel kohe Erki lõi seda meesterahvast keha piirkonda. Nad kukkusid pikali, mille järel läks Enar ka autost välja Erkile appi. Nägin, et Enar ka lõi seda meesterahvast mõne korra. Ma arvan, et käega. Sel ajal, kui Erki koos selle meesterahvaga pikali kukkusid, kukkus ka Gini pudel tänavale. Nägin, et Enar selle üles võttis ning pani selle kapoti peale. Peale seda, kui Enar oli seda meest mõned korrad löönud, tuli Kesk 17 majast välja üks naisterahvas, kes karjus, et lõpetage ära. Peale seda võttis Enar selle Gini kaasa ning läks koos Erkiga mööda Kesk tänavat tagasi Kooli tänavale.“ Süüdistatav Kalmer Altmäe tunnistas kohtuistungil, et võis olla niimoodi jah. Kannatanu U L kinnitas kohtuistungil, et oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud. Kannatanu U L tunnistas, et tuli Grossi poest, olles ostnud naabrile paki Leeki ja endale pudeli džinni. Kannatanu U L väitel pani ta suitsud taskusse ja pudel oli tal kaenla all. Kannatanu U L sõnul sõitis sinna tume BMW ja jäi seisma. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et autol olid aknad lahti ja autos muusika mängis. Kannatanu U L väitel sellest samast autost öeldi, et mis sa vahid, et anna džinn siia. Kannatanu U L ei teanud, kes hüüdis. Kannatanu U L tunnistas, et kahte inimest nägi ta autos kindlasti. Kannatanu U L kinnitas, et tal tekkis hirm ja ta tahtis sealt kiiresti eemale saada. Kannatanu U L avaldas, et talle tundus, et nad on ebakaines olekus ja ehk tulevad kallale ja hakkas kodu poole minema, mis asub Grossi poest 400-500 m kaugusel. Kannatanu U L sõnul ta kuulis, et auto hakkab talle järele tulema. Kannatanu U L tunnistas, et oli jõudnud minna 200-300 m, kui võttis plätud jalast ja hakkas paljajalu koju jooksma. Kannatanu U L põhjendas jooksma hakkamist sellega, et ta kartis või tundis nagu ette, et nad tulevad talle järele. Kannatanu U L väitel jõudsid nad talle järele tema maja juures. Kannatanu U L tunnistas, et ta kuulis, kui auto uksed tehti lahti ja 2 inimest tulid autost välja. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et ta neid inimesi ei näinud, aga 2 ukse pauku käis. Kannatanu U L väitel tulid mõlemad selja tagant, üks haaras tal kohe kõrist kinni, mispeale ta tõmbas käed silme ette ja kukkus. Kannatanu U L sõnul enne öeldi talle midagi sellist, et kus sa raisk lähed, või et saime su kätte. Kannatanu U L kinnitas, et ta ei näinud, kes teda kägistas, tundis vaid, et oli suur kogu. Kannatanu U L väitel üks võttis kõrist, teine tuli külje pealt ja pani talle ühe korra ribidesse, siis kulmudesse ja vastu küünarnukki ka. Küsimusele, millega teda löödi, vastas kannatanu U L , et nägi vaid musti kingi, järelikult jalaga. Kannatanu U L kinnitas, et pudel, mis tal oli kaenla all, kukkus maha. Kannatanu U L väitel autost hüüti, et võta džinn ära ja siis tuligi kolmas. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et näppude vahelt nägi ta, et džinnipudeli võttis ära see, kes peksis jalaga, viies selle autosse ja andes selle tagant teisest aknast sisse. Kannatanu U L avaldas algul, et teda kägistati 15-20 minutit, siis et 10-15 minutit ja kolmas hõiskas autost, et talle lõpp peale. Kannatanu U L väitel oli peksja tagasi tulnud ja keegi hõiskas, et võta käed tal silme eest ära, et löö tal moll sisse. Kannatanu U L väitel see sama, kes peksis, tahtis ka kella ja sõrmust talt ära võtta, kuid siis ta naine, olles temast 5-10 m kaugusel värava juures, oli hõisanud, et mis te teete siin, lõpetage ära, et ta kutsub politsei ja siis lasi kägistaja tal kõrist lahti ja siis ta sai püsti ja nad olid jooksnud minema. Kannatanu U L kinnitas, et see, kes autost hõiskas, tuli tema juurde kohe peale seda, kui peksja džinnipudeli autosse viskas, sest ta kuulis sammusid. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et kolmas lõi talle 2-3 korda jalaga vastu küünarnukki, öeldes veel naisele, et mis sa mölised. Kannatanu U L tunnistas, et lõpuks oli tema juures 3 inimest ning et ta on selles täiesti kindel. Kannatanu U L osutas kohtuistungil R.N-ile kui isikule, kes teda kägistas, kuid keda ta näost-näkku ei näinud, vaid tunnetas, et oli suurem mees. Kannatanu U L osutas kohtuistungil E.S-ile kui isikule, kes teda peksis ja keda ta näost-näkku nägi. Küsimusele, et kas ta kolmandat ka nägi midagi tegemas, vastas kannatanu U L , et ei, aga naise ütluste järgi ta teab, et viimane tuli sinna kõrvale. Kannatanu U L võttis omaks, et tundis, et neid oli kokku 3, kuid ei või seda kinnitada, et see oli see 5 sama kolmas mees, kes on kohtusaalis. Küsimusele, mis suitsupakist sai, vastas kannatanu U L , et see oli tal taskus ja ta andis selle naabrimehele. Kannatanu U L kinnitas, et läks samal päeval arsti juurde ja siis perearstile, sest peavalu oli nii tugev. Kannatanu U L sõnul olid tal ribivigastused ja ta oli 4 päeva haiguslehel. Kannatanu U L väitel teatas naine politseisse ja kui politsei tuli, siis oli ta õues, värava juures, rääkides politseile, et 2 tulid kallale ja andsid peksa, võttes džinni ära ning tahtes kella ja sõrmust ka ära võtta. Kannatanu U L kinnitas, et algul oligi neid 2 ja pärast tuli kolmas juurde. Küsimusele, et miks ta politseile kolmandast kohe ei rääkinud, vastas kannatanu U L , et ta oli nii läbi, et tal polnud nii pikalt aega seletada ning et ta tahtis, et nad kiiresti peksjad kätte saaksid. Kannatanu U L jäi selle juurde, et neid oli 3, et kolmas ka teda lõi, sest sellest ajast on palju aega möödas, ta on nüüd järele mõelnud ja on selles kindel. Kannatanu U L sõnul üks politseinik tuli autost välja, rääkis temaga, teine politseinik istus autos. Kannatanu U L väitel 3-4 minuti pärast tuli tagant see sama BMW ja siis politsei küsis, et kas on sama auto, tema vaatas ja ütles, et jah see sama, mispeale andis politseinik peatumismärguande, aga auto ei peatunud. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et politseinik oli öelnud talle, et ole kodus, et nad lähevad neile järele ning poole tunni pärast tuli politsei ja üks neist, kelle ta kohe ära tundis, E.S, istus tagaistmel ja naeris. Hiljem on kannatanu U L kohtuistungil küsimusele, et mitu korda teda löödi, vastanud, et E.S lõi teda 5-6 korda, et ei pekstud kogu aeg, vaid et vahepeal nad trampisid seal ringi, üks hoidis kõrist kinni. Kannatanu U L tunnistas, et tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustes on ebatäpne üksnes see, et õmmeldi, sest ta kukkus hiljem isa juures ja siis õmmeldi. Kannatanu U L täpsustas, et 9-ndal ta käis isa juures ja seal ta libises ja kukkus.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava E.S-i kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 24) öelnud, et „Seejärel tuli roolist heledate juustega noormees ning võttis mu kaenla alt Gini ning viskas selle autosse.“ Kannatanu U L väitis kohtuistungil, et ta ei saanud selja taha kuidagi näha, et ta ei saanud näha, millisest uksest keegi tuli ning et ta nägi teda siis, kui ta tema ette tuli. Kannatanu U L kinnitas, et kaks isikut lõid teda, kusjuures E.S-i ta nägi, sest viimane oli ta silme ees ning naine ütles, et teine lõi ka. Kannatanu U L väitel oli džinnipudeli ära võtnud E.S .
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Kalmer Altmäe kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 24) öelnud, et „Keegi sõidukis olnud noormeestest keeras akna alla ning hõikas mulle, et mis sa vahid siin, anna Gin siia. Ütlesin, et ei anna, ma lähen koju. Peale seda võtsin plätud jalast ning hakkasin kodu poole jooksma. Läksin joostes, kuna mul tekkis hirm, et nad võivad mulle peksa anda. Kui jõudsin oma maja juurde, siis jõudsid need noormehed BMW-ga samuti minu maja juurde.“ Kannatanu U L kinnitas kohtuistungil, et algul ta läks plätudega, aga nendega ei saanud joosta, siis võttis plätud jalast ära ja jooksis paljajalu.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Kalmer Altmäe kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 38) öelnud, et „Reaalselt peksid mind 2 noormeest, kolmas noormees käis peksmise juures.“ Kannatanu U L ei osanud kohtuistungil põhjendada, miks ta selliseid ütlusi on andnud.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Kalmer Altmäe kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 68) öelnud, et „Sellest on juba aega mööda läinud ja ma ei mäleta enam nii üksikasjalikult. Esimeses ülekuulamises oli mul sündmusest veel pilt silme ees.“
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava E.S-i kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 38) öelnud, et „Politseiautos taga istus üks noormeestest, kes oli olnud üks BMW-s olnud noormeestest. Ma ei saa kinnitada, kas see oli seesama isik, kes oli olnud kõige ülbem, tahtis mult ehteid võtta ja mind roietesse 6 peksis ja kes pärast peksmist läks BMW rooli või oli ta seal sündmuse juures ja ma nägin teda, mistõttu ta mulle meelde jäi.“
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava E.S-i kaitsja taotlusel kannatanu U L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu U L on kohtueelsel menetlusel (tl 38) öelnud, et „See, kes peksis mind jalaga roietesse, istus BMW rooli ja sõitis Kesk tänava lõpu poole.“ Kannatanu U L põhjendas kohtuistungil nimetatud ütluste andmist sellega, et tal naine oli näoga auto poole ja rääkis talle, sest tema oli seljaga auto poole. Kannatanu U L väitel keegi temalt raha ei nõudnud. Kannatanu U L tunnistas, et ta ei osanud seoses oma seisundiga aega hinnata ja osa asju teadis ta naise ütluste järgi. Kannatanu U L avaldas, et ta ei näinud, kui nad linna poole tagasi läksid ja seda teab ta vaid naise jutu järgi. Kannatanu U L ütlustest nähtub, et tema tsiviilhagi koosneb haiguslehel (4 päeva) olemise tõttu saamata jäänud töötasust, samuti veel töötasust vabaks küsitud päevade eest, sest tal olid peavalud, samuti esinduspoodidest ostetud riiete – särk ja püksid maksumusest ning džinni maksumusest. Kannatanu A O kinnitas kohtuistungil, et see oli kella 8 paiku, kui nad patrullisid Tapa linnas ja juhuslik elanik teatas, et Tapa linnas sõidab ringi auto, mille juht võib olla joobes. Kannatanu A O sõnul tuli koheselt ka korrapidajalt väljakutse, et nad peavad sõitma Kesk tänavale. Kannatanu A O avaldas, et nad sõitsid konstaabel Kukkega kohale ja kohtusid hr L , kes oli tee ääres püsti. Kannatanu A O kinnitas, et hr L oli koos abikaasaga ja tal väliseid vigastusi ei olnud näha. Kannatanu A O sõnul oli U L öelnud, et tema kõrval oli seisma jäänud sinist värvi sõiduauto ja sellest tulnud mehed olid hakanud teda peksma. Kannatanu A O tunnistas, et nad hakkasid uurima, milline see masin välja näeb ja P K pani kirja andmeid, kui nad äkki märkasid, et üks BMW keerab Kesk tänavale. Kannatanu A O sõnul küsis ta U L , et kas see on see sama auto ja viimane vastas, et jah. Kannatanu A O kinnitas, et ta märkas juhi kõrval istujat, kelle ta pärast ära tundis ja kelle nime E.S sai ta pärast jaoskonnas teada. Kannatanu A O sõnul märkisid nad üles auto numbri ja Rakvere korrapidaja käest said nad andmed, kellele see auto kuulus ja selle kasutaja. Kannatanu A O avaldas, et nad sõitsid Kooli tänavale, aga seda autot nad seal ei märganud, kuid majast väljus mees, kes väitis, et on R.N isa. Kannatanu A O väitel olid nad viimasele rääkinud, milles asi ja öelnud, et las see seltskond tuleb jaoskonda. Kannatanu A O kinnitas, et R.N , E.S ja Kalmer Altmäe tulid jaoskonda koos R.N isaga. Kannatanu A O väitel olid R.N, E.S ja Kalmer Altmäe silmnähtavalt joobes ning see väljendus nende kõnes, kõnnakus ja maneerides. Kannatanu A O sõnul olid nad öelnud, et nemad pole midagi teinud, pole midagi näinud. Kannatanu A O väitel teistega neil probleeme ei olnud, ainult R.N-iga oli, sest ta solvas neid jaoskonnas väljenditega Jõgeva mendid, kuradi jobud, et ei oska dokumente koostada, et te veel kahetsete seda, et tema räägib vaid Joel Allaga ning autos Rakveresse sõites, et ei oska sõita, et ei oska midagi teha, et maksate neile tänase päeva kinni. Kannatanu A O täpsustas kohtuistungil varem antud ütlusi, kinnitades, et U L oli öelnud, et tema kõrval peatus auto ja 2 isikut tulid autost välja. Kannatanu A O sõnul on tal niimoodi meelde jäänud, kuid ta käesoleval ajal enam täpselt ei mäleta.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Kalmer Altmäe kaitsja taotlusel kannatanu A O kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Kannatanu A O on kohtueelsel menetlusel (tl 4) öelnud, et „Kesk tänavale jõudes rääkis L , et teda olid röövinud isikud, kes sõitsid tumedat värvi sportautoga, et sõiduk oli peatunud tema maja juures, sõidukist väljusid kaks noormeest ja hakkasid teda käte ja jalgadega peksma ning võtsid talt ära paki sigarette ja Gini.“ Kohtuistungil jäi kannatanu A O selle juurde, et nii võis olla küll. Kannatanu P K kinnitas kohtuistungil, et A O rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Kannatanu P K avaldas, et kui nad Kesk tänavale jõudsid, siis oma maja juures seisis L ja tema kõrval 7 oli abikaasa. Kannatanu P K sõnul polevat tema U L vigastusi näinud. Kannatanu P K ütlustest nähtub, et tema autost ei väljunud, kuid oli kuulnud, mida rääkisid A O ja U L . Kannatanu P K väitel oli U L kurtnud, et tema kõrval peatus tumedat värvi sõiduauto ja sellest väljusid 2 noormeest, kes hakkasid koheselt teda peksma ja võtsid ära pudeli džinni ja paki sigarette, samuti olid nad tahtnud võtta muid esemeid ka, aga see ei õnnestunud. Kannatanu P K kinnitas, et sõiduk oli täielikult tema vaateväljas ja silmside oli tal kõrvalistuja E.S-iga , kelle isiku nad hiljem jaoskonnas tuvastasid. Kannatanu P K ütlustest nähtub, et kui need isikud jaoskonda hiljem tulid, siis rääkisid nad, et pole asjast üldse teadlikud ja ei saa aru, miks neid sinna kutsuti. Kannatanu P K väitel võtsid nad autosse kodanik E.S-i ja viisid U L juurde, et tuvastada, kas ta oli see isik, kes U L kallale tungis. Kannatanu P K sõnul oli U L öelnud, et kindla peale on ta üks neist. Kannatanu P K ütlustest nähtub, et solvamine leidis aset juba jaoskonda sisenemisel, sest siis algasid sõimusõnad. Kannatanu P K kinnitas, et kui ta koostas joobe tuvastamise protokolli, siis kodanik R.N ütles, lugedes eelnevalt tema nimesilti, et kodanik Kukeke, sina pole siin mingi tegija. Kannatanu P K ütlustest nähtub, et hiljem autos kasutas R.N samu sõnu, et jobud, kuradi mendid, sitapead. Kannatanu P K sõnul oli R.N A O kohta öelnud, et viimane ei oska autot juhtida. Kannatanu P K möönis, et sõna sitapea oli ka, aga võib-olla ei saanud see sõna kirja. Kannatanu P K oli kindel selles, et U L rääkis vaid kahest isikust, kes teda peksid. Tunnistaja A L , kes on kannatanu U L abikaasa, kinnitas kohtuistungil, et tema abikaasa oli eelneval päeval alkoholi tarvitanud. Tunnistaja A L avaldas, et tema nägi sündmust lõpu poole. Tunnistaja A L kinnitas, et ta tuli välja, sest abikaasa oli nagu liiga kauaks ära jäänud. Tunnistaja A L väitel kuulis ta algul väljas tümpsu, läks vaatama ja nägi musta autot. Tunnistaja A L sõnul läks ta tänavale vaatama ja nägi, et üks oli pikali, kuid siis nägi, et jalad olid tuttavad ja sai aru, et see oli tema abikaasa U L , kelle kohal peaotsis olid 2 inimest ja üks oli jalgeotsis. Tunnistaja A L väitel oli auto teisel pool teed ja üks auto uks oli lahti. Tunnistaja A L on kindel, et autos ei olnud sel hetkel kedagi. Tunnistaja A L väitis, et nägi vaid selle nägu, kes oli jalgeotsis, sest teised, kes olid pea juures olid nagu tardunud ja läinud jalgsi kiiresti kaubanduskeskuse poole, kui ta oli öelnud, et mis te teete, kutsun politsei Tunnistaja A L kinnitas, et kui ta tuli, siis nendest kahest, kes ära läksid, üks hoidis tema abikaasal käega kõrist kinni. Tunnistaja A L väitel oli kolmas natuke tagunud U L , vahtinud veel üleoleva pilguga, öelnud, et mis sa mölised ning läinud siis auto poole ja auto roolis veel naernud üleolevalt. Tunnistaja A L sõnul oli auto ringi keeranud ja läinud teistele kaubanduskeskuse poole järele. Tunnistaja A L väitel olid tema abikaasal riided verised ja ninast tuli tal päris palju verd. Tunnistaja A L kinnitas, et politsei näitas talle seda heleda peaga poissi, kelle silmad olid nagu pahupidi ja kes oli jalgeotsis. Tunnistaja A L sõnul läks see poiss auto rooli ja ütles talle, et ära mölise.
lg 1 alusel määras kohus süüdistatava E.S-i kaitsja taotlusel tunnistaja A L kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Tunnistaja A L on kohtueelsel menetlusel (tl 43) öelnud, et „Abikaasa juurde minnes nägin, et üks noormees hoidis U kätega kõrist ja kaks lõid teda jalaga kehasse, kuhu täpselt ei oska öelda.“ Tunnistaja A L ei osanud kohtuistungil põhjendada, miks ta on kohtueelsel menetlusel selliseid ütlusi andnud, kinnitades üksnes, et kolmekesi nad olid seal ja ta on tahtnud kõike unustada. Tunnistaja A L sõnul oli abikaasa U L talle kodus avaldanud, et džinnipudel võeti ära. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - koopia toimkonna tööst (tl 7), millest nähtub, et toimkonna vanem A O on 04.08.2007 kell 08.10 politseile tehtud väljakutse kohta teinud sissekande, et „Kesk tn-l L U teatas, et talle oli peksa antud ja ära võetud pakk sigarette ja pudel Gini. Kahtlusalustena mainis, et sõidavad ringi 8 tumeda sõiduautoga. Samas sõitis meie poole s/a BMW 843 TFX. Kannatanu väitis, et sama auto oli. Andsin sõiduautole peatumismärguande. Sõiduk ei peatunud, vaid põgenes. Hilisemal otsimisel selgusid kahtlusalused R.N , Kalmer Altmäe, E.S , toimetatud Rakverre.“ - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 15), millest nähtub, et Kalmer Altmäel tuvastati 04.08.2007 kell 09.10 alkoholijoove (0,99 mg/l). - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 16) Kalmer Altmäe kohta. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 17), millest nähtub, et R.N tuvastati 04.08.2007 kell 09.15 alkoholijoove (1,14 mg/l). - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 18) R.N kohta. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 19), millest nähtub, et E.S-iltuvastati 04.08.2007 kell 09.05 alkoholijoove (0,80 mg/l). - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 20) E.S-i kohta. - koopia U L kiirabikaardist (tl 25), millest nähtub, et Tapa kiirabi sai 04.08.2007 kell 14.10 U L xxxx väljakutse. U L avaldas, et hommikul kell 8.30 tulid tänaval (xxxx) noormehed kallale, nõudsid raha. Löödi jalaga vastu paremat õlavart ja vasakule rindkerele, siis püüdsid kägistada. Nahamarrastus vasaku kõrvasüljenäärme piirkonnas ja vasaku kulmu kohal. Neelamine valulik. - lisa U L kiirabikaardile 04.08.2007 (tl 26), mille kohaselt U L diagnoositi rindkere ja parema õlavarre põrutus. - koopia U L töövõimetuslehest (tl 39), millest nähtub tema töövabastuse periood 06.08.2007 – 09.08.2007. - äratundmiseks esitamise protokoll 30.08.2007 (tl 40), mille kohaselt kannatanu U L avaldas „Tunnen ära fotol nr 3 oleva noormehe tema juuste ja näokuju järgi. Tal oli selline ümaram nägu. Teisel kahel noormehel on hoopis teistsugused näod. See fotol nr 3 olev noormees oli seesama isik, kes peksis mind jalaga roietesse, tahtis ära võtta minu ehted ja kella, tema ütles kägistajale noormehele, „võta käed eest ära, ma lömastan ta näo“, tema oli see noormees, kes istus pärast politseiautos, kui teda mulle näidati. Minu arvates istus tema ka BMW rooli pärast peksmist.“ Foto nr 3 all äratuntud isikuks osutus E.S. - äratundmiseks esitamise protokoll 16.09.2007 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 63-64), mille kohaselt tunnistaja A L avaldas: „ma ei tunne mulle esitatud isikutest kedagi ära. Mäletan, et minuga õiendanud ja BMW rooli istunud noormees oli ülbe, ennasttäis olekuga, punnis silmadega ja hästi heledate juustega ja neist kolmest noormehest kõige lühem, umbes minu abikaasa (169 cm) kasvu. Mulle esitatud isikute seas ei ole seda noormeest, kes istus BMW rooli ja keda politseiametnikud mulle röövimise hommikul teenistussõidukis näitasid. Äratundmiseks esitati Kalmer Altmäe koos kahe talle sarnase isikuga. Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus on sunnitud tõdema, et kuna sündmuste kulgu puudutavad kannatanu U L ja tunnistaja A L ütlused on reas detailides ebajärjekindlad ja vastuolulised, siis saab kohus nende ütlustest tõenditena arvestada üksnes neid ütlusi, millised on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Kannatanu U L ja tunnistaja A L on isikud, kes sündmust vahetult tajusid. Kannatanu U L ütluste ebajärjekindlus ja vastuolulisus on kohtu arvates tingitud sellest situatsioonist, milles kannatanu U L sündmust tajus, sellest, et ta nägi näost-näkku vaid ühte isikut E.S-i, kes teda jalaga lõi ning sellest, et ta oli seljaga auto poole, aga samuti sellest, et osadest asjaoludest on ta saanud teada hiljem oma abikaasa A L käest. Tunnistaja A L ütluste ebajärjekindlus ja vastuolulisus on tingitud sellest, et tunnistaja A L ei näinud kogu sündmust algusest lõpuni pealt. Süüdistatav R.N võttis kohtuistungil omaks selle, et ta oli kannatanu U L kallal koos E.S-iga ning arvatavasti oli Gin selle kallaletungimise 9 põhjuseks. Süüdistatav R.N tunnistas kohtuistungil, et ta võis hoida kannatanu U L kõrist kinni, kuid ta ei kägistanud. Süüdistatav E.S avaldas kohtuistungil, et R.N läks autost välja ning nad olid kannatanu U L rääkinud, siis olid pikali maas. Süüdistatava E.S-i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kui ta autost välja läks, siis oli džinn keset teed ja ta pani selle auto kapoti peale. Süüdistatav E.S võttis kohtuistungil omaks selle, et ta lõi kannatanu U L , kes oli pikali maas, jalaga jalgadesse, et R.N kannatanu U L haardest päästa. Süüdistatav E.S avaldas kohtuistungil, et tal ei olnud plaaniski võtta kannatanu U L sõrmust ja kella. Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et tema võttis džinni kaasa. Süüdistatav E.S väitis kohtuistungil, et tema ei näinud küll, et Kalmer Altmäe oleks autost väljas käinud. Süüdistatav Kalmer Altmäe võttis kohtuistungil omaks selle, et ta kuulis R.N ja kannatanu U L vahelist sõnelust, mille järel kohe R.N lõi kannatanu U L keha piirkonda, mispeale nad kukkusid pikali ja mille järel E.S ka autost välja R.N-ile appi läks, lüües kannatanu U L mõned korrad. Süüdistatav Kalmer Altmäe jäi kohtuistungil selle juurde, et sel ajal, kui R.N koos kannatanu U L pikali kukkusid, kukkus ka Gini pudel tänavale ja E.S võttis selle üles ja pani kapoti peale, võttes hiljem selle kaasa. Süüdistatav Kalmer Altmäe kinnitas kohtuistungil, et tema autost väljas ei käinud. Kannatanu U L tunnistas kohtuistungil, et ta neid inimesi ei näinud, aga 2 ukse pauku käis. Kannatanu U L kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et enne öeldi talle midagi sellist, et kus sa raisk lähed, või et saime su kätte. Kannatanu U L väitis kohtuistungil, et mõlemad tulid selja tagant, sealjuures üks suur kogu haaras tal kohe kõrist kinni ja kägistas teda, mispeale ta tõmbas käed silme ette ja kukkus, teine oli tulnud külje pealt ja arvatavasti jalaga löönud talle ühe korra ribidesse, siis kulmudesse ja vastu küünarnukki ka. Kannatanu U L kinnitas kohtuistungil, et pudel, mis tal oli kaenla all, kukkus maha ja selle oli võtnud üles see, kes peksis jalaga. Kannatanu U L väitis kohtuistungil, et see sama mees, kes peksis, tahtis ka kella ja sõrmust talt ära võtta. Kannatanu U L jäi kohtuistungil selle juurde, et neid oli 3 ning et kolmas ka teda lõi 2-3 korda jalaga vastu küünarnukki. Kaudsete tõenditena arvestab kohus kannatanute A O ja P K kohtuistungil antud ütlusi, kellele kannatanu U L avaldas, et teda peksid kaks noormeest, võttes ära pudeli džinni. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et kui ta tuli, siis nendest kahest, kes ära läksid, üks hoidis tema abikaasal käega kõrist kinni. Tunnistaja A L väitis kohtuistungil, et kolmas oli natuke tagunud U L . Tunnistaja A L sõnul oli abikaasa U L talle kodus avaldanud, et džinnipudel võeti ära. Kannatanu U L on samal päeval välja kutsunud kiirabi, kellele avaldas, et 04.08.2007 hommikul tulid noormehed kallale, talle löödi jalaga vastu õlavart ja vasakule rindkerele, püüti kägistada. Kannatanu U L diagnoositi nahamarrastus vasaku kõrvasüljenäärme piirkonnas ja vasaku kulmu kohal, neelamise valulikkus. Kannatanu U L diagnoositi täiendavalt rindkere ja parema õlavarre põrutus. Kannatanu U L on E.S ära tundnud noormehe, kes peksis teda jalaga roietesse. Eeltoodud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et süüdistatavad R.N ja E.S tungisid süüdistuses tähendatud ajal ja kohas kallale kannatanu U L , kägistasid kõrist, peksid ning võtsid ära 1,5 l Gini väärtusega 25.80 krooni, pannes sellega kannatanu U L suhtes toime röövimise, kuid süüdistusest kuulub välja jätmisele alljärgnev „samuti püüdsid ära võtta kella väärtusega 300 krooni, kõrvarõngaid väärtusega 500 krooni ja 2 sõrmust koguväärtusega 4100 krooni, mis aga ei õnnestunud A L sekkumise tõttu“, sest selle kohta on olemas üksnes kannatanu U L ütlused ja ükski teine tõend seda ei kinnita. Kohtu arvates ei ole põhjust kahelda kannatanu U L nendes ütlustes, et teda kägistati kõrist ja peksti. Kannatanu U L suhtes tarvitatud vägivald oli suunatud tema vastupanu mahasurumisele ja see oli ajaliselt seotud asja – 1,5 l Gini pudeli hõivamisega. Seda, et kannatanu U L oleks peksnud veel keegi kolmas isik, on kohtuistungil kinnitanud üksnes kannatanu U L ja tunnistaja A L , kuid ükski teine tõend seda ei kinnita ja kohus seda seetõttu tõendatuks ei loe. 10 Süüdistatav R.N võttis kohtuistungil omaks selle, et ta võis politseinike aadressil kasutada solvavaid väljendeid, sest oli palju alkoholi tarvitanud. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda kannatanute A O ja P K sarnaste ütluste tõepärasuses. KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on oma 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-60-07 öelnud, et „Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja.“ Tunnistamaks süüdistatavat Kalmer Altmäed süüdi kaastäideviijana, peab kohus ära näitama need faktilised asjaolud, millest tulenevalt saab väita, et ta on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teopanuse realiseerimisse. Ilma teovalitsemiseta peab kohus kaaluma, kas süüdistatavat Kalmer Altmäed saab käsitada kaasaaitajana. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Kohtulikul uurimisel on üheselt tõendamist leidnud see, et süüdistatav Kalmer Altmäe juhtis 04.08.2007 süüdistatavale R.N-ile kuuluvat sõiduautot BMW, milles juhi kõrval istus R.N ja viimase taga istus E.S. Mõnda aega seisti Tapal Grossi kaubanduskeskuse ees, kusjuures auto aknad ei olnud kinni ja autos muusika mängis. Tõendamist on leidnud see, et kannatanu U L tuli poest välja, käes džinnipudel, kui keegi nimetatud autost ütles talle, et mis sa vahid, et anna džinn siia. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud see, et süüdistatavad R.N , E.S ja Kalmer Altmäe oleksid poe juures autos võtnud vastu otsuse minna kannatanu U L röövima. Süüdistatav E.S kinnitas kohtuistungil, et neil oli plaan lihtsalt ringi sõita ning et nad läksid sama teed kaudu, aga mitte just mehele järele. Süüdistatav E.S väitis kohtuistungil, et nad ei näinud, kuhu poole see mees kaubanduskeskuse juurest läks. Süüdistatav Kalmer Altmäe avaldas kohtuistungil, et siis tuli mõte, et käiks linna peal, et kutsuda kedagi rooli, kui keegi ütles, et jää seisma. Süüdistatavale Kalmer Altmäele saab ette heita seda, et ta sõitis sama tänavat pidi, mida mööda läks eelnevalt kannatanu U L ning et ta peatas auto kannatanu U L vahetus läheduses. Kohtu käsutuses ei ole aga tõendeid, mis annaksid alust väita, et Kesk tänavat pidi kannatanu U L mõne aja pärast järele sõitmine ei olnud juhuslik ning et peatumine kannatanu U L vahetus läheduses ei olnud spontaanne. Asjas omab kohtu arvates tähtsust seegi asjaolu, et süüdistatav Kalmer Altmäe ei juhtinud oma sõiduautot.
lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kokkuvõtvalt puuduvad kohtu arvates tõendid, mis annaksid alust käsitada süüdistatavat Kalmer Altmäed kas kaastäideviijana või kaasaaitajana, mistõttu ta kuulub temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõistmisele kuriteokoosseisu puudumise tõttu. KarS § 200 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Süüdistatavate R.N ja E.S-i poolt toimepandud tegu on kohtueelsel menetlusel 11 õigesti KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest R.N ja E.S võtsid isikute grupis ja vägivallaga kannatanu U L ära võõra vallasasja – 1,5 l Gini väärtusega 25.80 krooni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 275 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava R.N poolt toimepandud tegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 275 järgi kvalifitseeritud, sest ta solvas võimuesindajaid – politseiametnikke P K ja A O seoses nende ametikohustuste täitmisega. Süüteokoosseisud nii KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kui ka KarS § 275 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavate R.N ja E.S-i käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava R.N karistust kergendavad süü tunnistamine KarS § 275 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, süü osaline tunnistamine KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tekitatud kahju osaline vabatahtlik hüvitamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatava E.S-i karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate R.N ja E.S-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat R.N on 05.02.2003 karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi kaheksateistkümne kuulise katseajaga. Süüdistatavat R.N on väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, kusjuures määratud rahatrahvidest on tal üksnes üks rahatrahv tasutud. Süüdistatavat E.S-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 2-l korral, kusjuures määratud rahatrahvidest on tal samuti üksnes üks rahatrahv tasutud. KarS § 200 lg-s 2 sätestatud teo eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS §-s 275 sätestatud teo eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatavat R.N, keda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid kes ei ole oma varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud, tuleb KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava R.N karistamist KarS § 275 järgi rahalise karistusega ei pea kohus põhjendatuks, sest väärtegude toimepanemise eest määratud kaks rahatrahvi on tal tasumata. Kohus leiab, et süüdistatavat R.N tuleb KarS § 275 järgi karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Süüdistatava R.N puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest. Riigikohus on oma 11.04.2005 otsuses nr 3-1-1-21-05 öelnud, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Kohus on seisukohal, et šokivangistuse kohaldamisega on võimalik saavutada eripreventiivne eesmärk süüdistatava R.N kui isiku suhtes, keda on vaja suunata õiguskuulekale käitumisele ja kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine ei ole tema tegudest lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud. Kohus leiab, et süüdistatavat R.N tuleb toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega, mis on raskema kuriteo sanktsiooni alammääras ning millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulub kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning 12 ülejäänud vangistuse võib tema suhtes jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures maksimaalse pikkusega katseaja. Kohus leiab, et süüdistatavat E.S-i, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tuleb samuti karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuid süüdistatava E.S-i suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid, vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest ning määrates talle sealjuures nelja aasta pikkuse katseaja. Kannatanu U L tsiviilhagi koosneb haiguslehel (4 päeva) olemise tõttu saamata jäänud töötasust kokku summas 1300 krooni, samuti veel töötasust kokku summas 800 krooni kahe vabaks küsitud päeva eest (14.08.2007 ja 15.08.2007), sest tal olid peavalud, samuti esinduspoodidest ostetud riiete T-särk (1500 krooni) ja püksid (2500 krooni) ning röövitud džinni (25.80 krooni) maksumusest. Kannatanu U L tsiviilhagist kokku summas 6125.80 krooni on süüdistatav R.N vabatahtlikult 05.02.2008 hüvitanud 3100 krooni. Seega jääks kannatanu U L tsiviilhagiks 3025.80 krooni. Arvestades seda, et kannatanu U L käis 09.08.2007 isa juures, kus libises ja kukkus, saades peahaava, mis vajas õmblemist, ei ole kohtu arvates üheselt tõendatud, et peavalusid oleksid põhjustanud 04.08.2007 saadud vigastused. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kannatanu U L tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt summas 2225.80 krooni, milline summa kuulub süüdistatavatelt R.N-ilt ja E.S-ilt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada R.N KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista R.N liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud 2 (kahte) aastat ja 9 (üheksat) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui R.N ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.N käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 13 KarS § 78 p 1 alusel hakkab R.N-ile määratud katseaeg kulgema 21.05.2008 ning KarS § 75 lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld R.N suhtes ära muuta ning ta istungisaalis vahistada. R.N-ile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda 21.05.2008. Süüdi tunnistada E.S KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui E.S ei pane nelja aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. E.S-ile määratud katseaja alguseks lugeda 21.05.2008. Tõkend – elukohast lahkumise keeld E.S-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista KALMER AL™ÄE KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kalmer Altmäe suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista R.N-ilt ja E.S-ilt solidaarselt 2225.80 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis krooni ja 80 senti) krooni Urmas Leemetsa (elukoht Tapa Kesk 17-5) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista R.N-ilt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista E.S-ilt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista R.N-ilt ja E.S-ilt kummaltki menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise (kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse. kulud 85 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 3115.20 (kolm tuhat ükssada viisteist krooni ja 20 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 475.20 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava R.N kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista R.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 3115.20 (kolm tuhat ükssada viisteist krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi osavõtu eest kohtueelsest menetlusest ja kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 8236.40 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kuus krooni ja 40 senti, 14 s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1256.40 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava E.S-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista E.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 8236.40 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 9711.40 (üheksa tuhat seitsesada üksteist krooni ja 40 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1481.40 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Kalmer Altmäe kaitsjana osutatud õigusabi eest. R.N ja E.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Eesistuja /allkiri/ H.Väinaste Rahvakohtunikud /allkirjad/ Ü.Gaver, L.Kangur Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev 15.10.2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas: 1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.mai 2008.a kohtuotsus, mille järgi mõisteti Kalmer Altmäe KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks ja teha selles osas uus otsus, millega: 1.1.Kalmer Altmäe tunnistada süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 1.2.Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Kalmer Altmäe ei pane nelja-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. 1.3.Kalmer Altmäele määratud katseaja alguseks lugeda 15.oktoober 2008.a. 2.Välja mõista Kalmer Altmäelt (elukoht xxxx) tsiviilhagi katteks välja 2 225 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni 80 (kaheksakümmend) senti kannatanu U L (elukoht xxxx) kasuks solidaarselt koos süüdistavate R.N ja E.S-iga. 15 2.1.
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel välja mõista Kalmer Altmäelt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. 2.2.
lg 1 p 5 alusel välja mõista Kalmer Altmäelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 85 (kaheksakümmend viis) krooni. 2.3.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Kalmer Altmäelt menetluskuluna kaitsjatasu 9 711 (üheksa tuhat seitsesada üksteist) krooni 40 senti riigituludesse kaitsja-advokaat Anti Aasmaa osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistamise ja sellest osavõttu eest esimese astme kohtus. 2.4.Kalmer Altmäel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas (Swedbank) nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.