Obsah (7)

§ 199§ 201§ 64§ 74§ 75§ 121§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-13251 (kohtueelses mene

§ 199

lg 2 p 7 ja § 201 lg 2 p 1,4 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja R.H (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxx; õpib; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7; § 201 lg 2 p 1 ja 4 ning § 121 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada N.I süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada N.I süüdi

§ 201

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista N.I-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx 1.2 tunnistada R.H süüdi

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada R.H süüdi

§ 201

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu ning tunnistada R.H süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.H-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud;

§ 69

alusel asendada R.H-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10. juuni 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada R.H

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xx-x xxxxxxxx.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Triin S. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt N.I-lt ja R.H-lt 3 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni Triin S. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Mare J. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt N.I-lt ja R.H-lt 8 800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni Mare J. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 N.I-lt riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2.2 R.H-lt riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Vello Sikutile 221.30 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistustest nähtuvalt on N.I ja R.H toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis

§ 199lg 2 p 7 järgi, mis seisnes ööl vastu 10.

augustit 2006 grupis koos N.I ja R.H varastasid Viljandis xxxxxxxxx majast Jaanus M. le kuulunud LG mp3-mängija väärtusega 1000.- krooni, Mare J.le kuuluva digitaalse fotoaparaadi Canon IXUS 40 väärtusega 4 500 krooni, mp3-mängija SHIRO väärtusega 1 200 krooni, CD-pleieri väärtusega 1 000 krooni, 100 krooni sularaha ja Samsung liugklapiga mobiiltelefoni väärtusega 2 000 krooni ning 2 Triin S. le kuulunud mobiiltelefoni Samsung SGH – E360 väärtusega 3 350 krooni. Kokku põhjustati vargusega kahju kokku 13 150 krooni; 2) valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt ning grupis -

§ 201lg 2 p 1 ja 4 järgi, mis seisnes 25.

oktoobril 2006 kella 17.30 ajal grupis koos N.I ja R.H isikutena, kes on varem toime pannud varguse küsisid Alo K. ilt mobiiltelefoni Nokia 6030 väärtusega 1 500 krooni, et sellega helistada. Alo K. andiski oma mobiiltelefoni noormeestele helistamiseks, kuid tagasi ta seda R.H-lt ja N.I-lt ei saanud, kuna viimase jätsid selle telefoni endale. 1.2. Süüdistusest nähtuvalt on R.H toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise

§ 121järgi, mis seisnes 22.

oktoobril 2006 õhtul Viljandi linnas Viljandi kultuurimaja hoovis omavaheline tüli käigus Kaupo P.e löömises kahel korral näo ja keha piirkonda. Löömisega tekitas R.H kannatanu Kaupo P.ele tervisekahjustuse ja valu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) N.I

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 201

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista N.I-le liitkaristus vangistusena 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud ei pöörata täitmisele, kui N.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx . 2) R.H

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 201

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu ning

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.H-le liitkaristus vangistusena 2 kuud;

§ 69

alusel asendada R.H-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada R.H

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xx-x xxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonigadega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.; § 201 lg 2 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Triin S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 350 krooni. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt N.I-lt ja R.H-lt 3 350 krooni Triin S. kasuks. Mare J. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8 800 krooni. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt N.I-lt ja R.H-lt 8 800 krooni Mare J. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava N.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava N.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Süüdistatava R.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava R.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad on õpilased ja neil puudub iseseisev sissetulek ning teod on toime pandud alaealisena jätta sundraha väljamõistmata. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) N.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 101.85 (991.20 + 110.65) krooni riigi kasuks; 2) R.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 101.85 (991.20 + 110.65) krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5