1-07-2230\3

(07251000003)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi V.Z-i süüdistus KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav V.Z , isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXXXXX varem väärteokorras karistatud 3 korral, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, kriminaalkaristused kustunud Kaitsja Advokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.Z KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades V.Z katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada V.Z-i KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda V.Z-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 21.70 (kakskümmend üks krooni ja 70 senti) krooni, postikulu 39.80 (kolmkümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni ning kaitsjatasu 1220.00 (üks tuhat kakssada kakskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VV tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.Z-ilt 19 020.69 (üheksateist tuhat kakskümmend krooni ja 69 senti) krooni V.V (XXXXXXXXXX) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus V.Z-i süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobe seisundis 31.detsembril 2006.a. pärastlõunasel ajal XXXXXXXoma elukohas XXXXXXXXX V.V. tülli minnes lõi enda alaealiste laste nähes V.V korduvalt nii käte kui ka jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades rindkere ja selja põrutuse, kolju põrutuse ning hematoomi kukla piirkonnas. Samuti lõhkus V.Z tüli käigus ära V.V kuuluva televiisori Samsung LCD 32“ S71 väärtusega 14 313.55 krooni. V.Z-i poolt tekitatud sõnavahetuse ja V.V löömisest olid häiritud naabrid T.T ning E.T, kelle juurde abi järele V.Z-i lapsed jooksid. Samuti tulid tülist kuuldes kohale naabrid A.B ja B.B, kellede kuuldes tülitsemine ja sõnavahetus jätkus, mille tõttu nende rahu sai häiritud. Avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga, pani V.Z toime kuriteo KarS § 263 p 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus V.Z on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt väites, et tema kannatanut üksnes tõukas, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Ka leiab süüdistatav, et kannatanu peaks samuti vastutama, kuna viimane alustas tüli. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis tüli ning see kasvas avaliku korra rikkumiseks. Seda, et häiritud olid majanaabrid, kinnitavad tunnistajad T.T, E.T, Aivar A.B ja B.B. Tunnistajate T.T ja E.T ütluste kohaselt pöördusid süüdistatava lapsed hädas nende poole väites, et vanemad on tülis. Nii eelpoolnimetatud tunnistajad kui ka A.B ja B,B teavad rääkida, kuidas süüdistatava elukohast kostis lärm ning kuidas kannatanu ja süüdistatav olid omavahel tülis ning tunnistajad püüdsid neid lepitada. Süüdistatav on väitnud, et tema kannatanut ei löönud. Kannatanu ei eita, et lõi süüdistatavat ühel korral, kuid ta on kinnitanud, et süüdistatav lõi teda nii käte kui jalgadega. Ka naabritest tunnistajate ütluste kohaselt oli kannatanuks ikkagi V.V ning sama on alus arvata vastavalt Järvamaa Haigla 18.jaanuari 2007.a. teatisele nr 26 (tl 12). Seda, et süüdistatav oli agressiivsem pool, näitab süüdistatav poolt lõhutud televiisor ning ka tunnistajad on väitnud, et lapsed kartsid just süüdistatava tegevust. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et V.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga kannatanu suhtes. Kuigi tüli kannatanu ja süüdistatava vahel sai alguse süüdistatava elukohas, kasvas see üle avaliku korra rikkumiseks majaelanike rahu häirimise teel. V.Z on süüdi, pannes teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. V.V on esitanud tsiviilhagi 19 020.69 krooni nõudes. Nimetatud nõue koosneb lõhutud televiisori maksumusest ja ülejäänud järelmaksu müügilepingujärgsetest maksetest, millest süüdistatav on tasunud esimese osa makse summas 826.99 krooni. Esitatud tsiviilhagi on seaduslik ja põhjendatud ja kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.Z on varem küll kriminaalkorras karistatud, kuid karistused on kustunud. Väärteokorras on V.Z karistatud kolmel korral ning väärteotrahvid on kõik tasumata. Iseloomustavad andmed puuduvad, ka puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuna V.Z ei tööta ning hüvitada tuleb küllaltki suur kahju, ei ole otstarbekaks karistuseks mitte rahaline karistus, vaid vangistus. Kuigi V.Z on varem kriminaalkorras karistatud, on need karistused kustunud, seetõttu leiab kohus, et V.Z-i võib karistusest tingimisi vabastada allutamisega katseajaks kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on taotlnud kaitsjatasu kriminaalasja kohtulikul arutamisel 800.00 krooni (koefitsent 1,0 – 2 ajapunkti). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalasja mahukust ja sellele kulunud aega arvestades. Lisaks lisandub kohtueelsel uurimisel kinnitatud kaitsjatasu 420.00 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik