lg.2 p.1,3 - § 25 lg.2,4 ja
lg.2 p.4,7 järgi I.S, isikukood: xxx süüdistuses
lg.2 p.4,5,7,8 ja
lg.2 p.7 järgi U.F, isikukood: xxx, süüdistuses
lg.2 p.7 järgi I.I, isikukood: xxx süüdistuses
lg.2 p.1,3,
ja
lg.1 järgi Maksim MOSTOV-i, isikukood: 38410130323 süüdistuses
lg.2 p.1,3 ja
järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: T.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud varguse ja asja omavolilise kasutamise eest, 09.10.2004.a kella 01.00 ajal öösel maja juures asuvas parklas grupis koos I.I-ga üritas võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil omavolilisse kasutusse võtta OÜ-le M. kuuluvat ja B. H kasutuses olevat sõiduautot VAZ 2105, kusjuures tegi kaasas olnud noaga lahti juhipoolse ukseluku, istus juhi istmele, üritas käivitada sõiduautot süüteluku juhtmete ühendamise teel ning ära võtta roolilt ärandamisvastast seadet, kuid see ei õnnestunud. Seejärel üritas I.I samuti eemaldada ärandamisvastast seadet, kuid ka temal see ei õnnestunud. Selliselt pani T.S varem varguse ja asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna toime grupi poolt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse omastamise eesmärgita, s.o.
2 p. 1,3 - § 25 lg. 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.S selles, et tema 23.03.2005.a kella 20.30 ajal maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jooksis selja tagant J. P juurde, haaras kinni tema paremal õlal rippuva käekoti sangast ja tõmbas seda enda suunas kaks korda, mistõttu J. P kukkus maha koos T.S-iga ning maas olles sai T.S käekoti temalt kätte, tõusis püsti ja jooksis ära, võttes kaasa käekoti väärtusega 200 krooni koos seal olnud esemetega, millisteks olid rahakott väärtusega 300 krooni, sularaha 3000 krooni, juhiluba väärtusega 100 krooni, sõiduauto Fiat Bravo tehniline pass väärtusega 200 krooni, kalkulaator väärtusega 100 krooni, mobiiltelefon №kia 6230 väärtusega 3400 krooni, märkmik, kosmeetikakott koos kosmeetikaga ja Hansapanga 8 informatsioonikaarti, tekitades J. P-le varalise kahju kokku 7300 krooni suuruses summas ja füüsilise vägivalla tagajärjel tervisekahjustuse – parema õlaliigese nihestuse. Selliselt pani T.S toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tarvitades kannatanu suhtes vägivalda, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.S selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, 27.04.2005.a kella 23.00 ajal hoone juures tänaval võttis grupis koos U.F ja I.S-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K-lt ära mobiiltelefoni Sony Ericsson T630 väärtusega 3000 krooni, tema suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega, milline seisnes selles, et pärast mobiiltelefoni andmist T.S-ile jäi T.S koos U.F ja I.S-iga seisma A. K ümber ringis, takistades selliselt A. K-l liikumast ning seejärel lõi I.S A. K-le ühe korra rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel tekitas A. K-le füüsilist valu. Selliselt pani T.S varem röövimise toimepannud isikuna ja grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tarvitades kannatanu suhtes vägivalda, s.o.
2 p. 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema 29.08.2004.a kella 22.00 ajal linnaliini bussis nr 5 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil bussis istuva P. I kõrvalt seljakoti väärtusega 2081 krooni, milles oli Päästeametile kuuluvad saapad väärtusega 2000 krooni, tööriiete komplekt „Matrix“ väärtusega 4500 krooni, vaheriided „Helly Hansen“ väärtusega 882 krooni, pealamp „Petzl“ väärtusega 490 krooni ja müts väärtusega 100 krooni ning P. I-le kuuluv mobiiltelefon №kia 2100 väärtusega 700 krooni, samuti magamiskoti väärtusega 1321 krooni, telgi väärtusega 2560 krooni, nahkjope väärtusega 2000 krooni ja rahakoti väärtusega 150 krooni, milles oli sularaha 300 krooni ning väljus nende esemetega bussist Pirita linnaosas asuvas bussipeatuses, tekitades P. I-le kokku varalise kahju 9112 krooni suuruses summas ja Eesti Vabariigile varalise kahju kokku 8272 krooni suuruses summas. Selliselt pani I.S toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.S selles, et tema olles varem varguse toime pannud, 25.04.2005.a ajavahemikul kella 06.30-st kuni kella 18.00-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi kiviga katki elumaja tagumisel küljel asuva akna ja koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga sisenes majja ning võttis sealt koos eeluurimisel tuvastamata isikutega kaasa V. L-le kuuluva passi, ID kaardi ja Hansapanga deebetkaardi ning K. L-le kuuluva rahakoti maksumusega 275 krooni, ühe paari sokke maksumusega 32 krooni, mobiiltelefoni Motorola karbi koos käsiraamatuga, mobiiltelefoni №kia 2 akulaadijat maksumusega 75 krooni laadija, kokku maksumusega150 krooni, mobiiltelefoni Motorola akulaadija maksumusega 100 krooni, mobiiltelefoni Sony-Ericsson akulaadija maksumusega 75 krooni, mobiiltelefoni isevalmistatud akulaadija väärtuse maksumusega 50 krooni, 3 T-särki, maksumusega 50 krooni särk, kogumaksumusega 150 krooni, teksad “George” maksumusega 425 krooni, sulejope maksumusega 2000 krooni, sviitri maksumusega 500 krooni, puuvillased püksid maksumusega 325 krooni, seinakella maksumusega 110 krooni, taskuraadio “Philips” maksumusega 360 krooni, metallist sõrmuse maksumusega 100 krooni, televiisori “Aiwa” puldi 2 maksumusega 250 krooni, tekitades K. L-le varalise kahju asjade äravõtmisega kokku 4902 krooni suuruses summas ja akna lõhkumisega 500 krooni suuruses summas, kokku 5402 krooni suuruses summas. Selliselt pani I.S varem varguse toimepannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline oli toimepandud grupi poolt ja sissemurdmisega, s.o.
2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.S selles, et tema 27.04.2005.a kella 23.00 ajal hoone juures tänaval võttis grupis koos U.F ja T.S-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K-lt ära mobiiltelefoni Sony Ericsson T630 väärtusega 3000 krooni, tema suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega, milline seisnes selles, et pärast mobiiltelefoni üleandmist T.S-ile otsustasid T.S, U.F ja I.S mobiiltelefoni A. K-le mitte tagastada, jäid seisma tema ette, takistades A. K-l liikumast ning seejärel lõi I.S A. K-le ühe korra rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel tekitas A. K-le füüsilist valu. Selliselt pani I.S grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tarvitades kannatanu suhtes vägivalda, s.o.
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.S selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, 02.11.2005.a kella 12.50 ajal bussipeatuses haaras võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pingil istuva L-I. L käest vägivalda kasutamata, avalikult L-I. L nähes käekoti ning jooksis seejärel koos käekotiga, milles oli mobiiltelefon Siemens A35 väärtusega 1150 krooni, korterivõtmed võtmehoidjaga väärtusega 100 krooni, autovõtmed väärtusega 300 krooni, rahakott väärtusega 100 krooni, sularaha 150,10 krooni, pensionitunnistus, visiitkaart, pangakaart väärtusega 30 krooni, märkmik ja ravim väärtusega 76 krooni, lähedal asuvasse metsa, kus avas koti, võttis sellest sularaha, võtmed ja mobiiltelefoni ning viskas koti koos ülejäänud esemetega põõsasse, tekitades L-I. L-le varalise kahju kokku 2656,10 krooni suuruses summas. Selliselt pani I.S varem varguse toime pannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivalda kasutamata, s.o.
2 p. 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.F on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema 27.04.2005.a kella 23.00 ajal hoone juures tänaval võttis grupis koos T.S-i ja I.S-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K-lt ära mobiiltelefoni Sony Ericsson T630 väärtusega 3000 krooni, tema suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega, milline seisnes selles, et pärast mobiiltelefoni andmist T.S-ile jäi U.F koos T.S-i ja I.S-iga seisma A. K ümber ringis, takistades selliselt A. K-l liikumast ning seejärel lõi I.S A. K-le ühe korra rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel tekitas A. K-le füüsilist valu. Selliselt pani U.F grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tarvitades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, s.o.
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.I on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema 23.07.2004.a kella 23.00 ajal maja juures grupis koos Maksim Mostoviga võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil tungis omavoliliselt sisse V.T-e 3 kuuluvasse ja V.M kasutuses olevasse sõiduautosse, lükkas jalaga sisse kolmnurkse juhipoolse ukse küljeklaasi, pani käe sealt sisse ja avas seestpoolt juhiukse. Seejärel istus ta juhi istmele ja süüteluku juhtmete ühendamise abil käivitas mootori ning sõitis sõiduautoga Maksim Mostovi juurde, kes vastavalt kokkuleppele teda lähedal asuva maja juures ootas ja teades, et tegemist on omavolilisesse kasutusse võetud sõiduautoga, istus sõiduauto kõrvalistuja istmele ning I.I koos Maksim Mostoviga sõitsid nimetatud sõiduautoga Tallinna ja sõitsid seal kuni Tallinnas, Kalasadama 8 asuva maja lähedal 24.07.2004.a kella 06.20 ajal kaotas auto juhitavuse ja paiskus vastu betoonpiiret. Selliselt pani I.I grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o.
2 p. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.I selles, et tema varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, 09.10.2004.a kella 01.00 ajal öösel maja juures asuvas parklas grupis koos T.S-iga üritas võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil omavolilisse kasutusse võtta OÜ-le M. kuuluvat ja B. H kasutuses olevat sõiduautot VAZ 2105, kusjuures T.S tegi kaasas olnud noaga lahti juhipoolse ukseluku, istus juhi istmele, üritas käivitada sõiduautot süüteluku juhtmete ühendamise teel ning ära võtta roolilt ärandamisvastast seadet, kuid see ei õnnestunud. Seejärel üritas I.I samuti eemaldada ärandamisvastast seadet, kuid ka temal see ei õnnestunud. Selliselt pani I.I varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna toime grupi poolt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse omastamise eesmärgita, s.o.
2 p. 1,3 - § 25 lg. 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.I selles, et tema 28.11.2004.a kella 21.15 ajal juhtis Harju maakonnas, Maardu linnas, Haigla tänaval sõiduautot Opel Ascona olles alkoholijoobes ja omades kehtivat 09.10.2004.a toimepandud rikkumise eest 28.10.2004.a määratud karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Selliselt pani I.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles varem sellise teo eest karistatud, s.o.
Samuti süüdistatakse I.I selles, et tema, 07.10.2006.a kella 00.09 paiku tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt AS Prisma Peremarketi Mustamäe Prisma kaupluse parklas seisvasse O. S-le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 21063. Selliselt pani I.I oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksim MOSTOV on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud asja omavolilise kasutamise ja varguse eest, 23.07.2004.a kella 23.00 ajal maja juures grupis koos I.I-ga võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil tungis omavoliliselt sisse V. T-le kuuluvasse ja V. M kasutuses olevasse sõiduautosse VAZ 2103, väärtusega 2500 krooni, kusjuures I.I lükkas jalaga sisse kolmnurkse juhipoolse ukse küljeklaasi, pani käe sealt sisse ja avas seestpoolt juhiukse. Seejärel istus ta juhi istmele ja süüteluku juhtmete ühendamise abil käivitas mootori ning sõitis sõiduautoga Maksim Mostovi juurde, kes teades, et tegemist on omavolilisesse kasutusse võetud sõiduautoga, istus sõiduauto kõrvalistuja istmele ning sõitis koos I.I-ga Tallinnas kuni 24.07.2004.a kella 06.20 ajal Kalasadama 8 asuva maja lähedal kaotas auto juhitavuse ja paiskus vastu betoonpiiret. 4 Selliselt pani Maksim Mostov, olles varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o.
2 p. 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Maksim Mostovi selles, et tema olles 14.11.2003.a Harju Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja omades kustumata karistust selle teo eest, 14.08.2005.a kella 00.45 ajal juhtis Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jõelähtme-Kemba teel sõiduautot Mazda 323, olles alkoholijoobes. Selliselt pani Maksim Mostov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles varem sellise teo eest karistatud, s.o.
MS § 245 alusel 01.02.2007.a. süüdistatav T.S , viimase kaitsja Oleg Nišajev ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Vastavalt KrMS § 245 alusel 19.03.2007.a. süüdistatav I.S , viimase kaitsja Owe Ladva ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Vastavalt KrMS § 245 alusel 31.01.2007.a. süüdistatav U.F, viimase kaitsja Toomas Pilt ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Vastavalt KrMS § 245 alusel 31.01.2007.a. süüdistatav I.I, viimase kaitsja Toomas Pilt ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Vastavalt KrMS § 245 alusel 19.03.2007.a. süüdistatav Maksim Mostov, viimase kaitsja Kristina Suvalova ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav T.S tunnistas kohtuistungil end temale
lg.2 p.1,3 - § 25 lg.2,4 ja
lg.2 p.4,7 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagid kannatanutele on ta nõus hüvitama. Süüdistatav T.S selgitas samuti, et 01.02.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler, tema (T.S ) ja tema kaitsja Oleg Nišajev kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav I.S tunnistas kohtuistungil end temale
lg.2 p.4,5,7,8 ja
lg.2 p.7 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagid kannatanutele on ta nõus hüvitama. Süüdistatav I.S selgitas samuti, et 19.03.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler, tema (I.S) ja tema kaitsja Owe Ladva kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav U.F tunnistas kohtuistungil end temale
2 p. 7 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagi kannatanule on ta nõus hüvitama. Süüdistatav U.F selgitas samuti, et 31.01.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler, tema (U.F ) ja tema kaitsja Toomas Pilt kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav I.I tunnistas kohtuistungil end temale
lg.2 p.1,3,
ja
lg.1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagid kannatanutele on ta nõus hüvitama. 5 Süüdistatav I.I selgitas samuti, et 31.01.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler, tema (I.I ) ja tema kaitsja Toomas Pilt kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav Maksim Mostov tunnistas kohtuistungil end temale
lg.2 p.1,3 ja
järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagi kannatanule on ta nõus hüvitama. Süüdistatav Maksim Mostov selgitas samuti, et 19.03.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler, tema (Maksim Mostov ) ja tema kaitsja Kristina Suvalova kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler ning süüdistatava T.S-i kaitsja Kristina Suvalova (kes asendas Oleg Nišajevi) selgitasid samuti, et nad jäävad 01.02.2007.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler ning süüdistatava I.S kaitsja Owe Ladva selgitasid samuti, et nad jäävad 19.03.2007.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde I.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler ning süüdistatava U.F kaitsja Toomas Pilt selgitasid samuti, et nad jäävad 31.01.2007.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde U.F-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler ning süüdistatava I.I kaitsja Toomas Pilt selgitasid samuti, et nad jäävad 31.01.2007.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde I.I-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Kariler ning süüdistatava Maksim Mostovi kaitsja Kristina Suvalova selgitasid samuti, et nad jäävad 19.03.2007.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Maksim Mostovile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.S-i poolt
lg.2 p.1,3 - § 25 lg.2,4 ja
lg.2 p.4,7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava T.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud; samuti on tõendamist on leidnud süüdistatava I.S poolt
lg.2 p.4,5,7,8 ja
lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava I.S käitumine on õigesti kvalifitseeritud; samuti on tõendamist on leidnud süüdistatava U.F poolt
lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava U.F käitumine on õigesti kvalifitseeritud; samuti on tõendamist on leidnud süüdistatava I.I poolt
lg.2 p.1,3,
ja
lg.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava I.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud; samuti on tõendamist on leidnud süüdistatava Maksim Mostovi poolt
lg.2 p.1,3 ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava Maksim Mostovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud. J. P tsiviilhagi 7300.-EEK-i nõudes rahuldada. A. K tsiviilhagi 150.-EEK-i nõudes rahuldada. P. I tsiviilhagi 8412.-EEK-i nõudes rahuldada. 6 K. L tsiviilhagi 5402.-EEK-i nõudes rahuldada. V. M tsiviilhagi 3776.-EEK-i ( tsiviilhagist summas 7556.-EEK-i on 3780.-EEK-i hüvitatud) nõudes rahuldada. O. S tsiviilhagi 1000.-EEK-i nõudes rahuldada. Kohus leiab samuti, et 01.02.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Karileri, süüdistatava T.S-i ja viimase kaitsja Oleg Nišajevi (seda kinnitas ka Kristina Suvalova ) vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe T.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 19.03.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Karileri, süüdistatava I.S ja viimase kaitsja Owe Ladva vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe I.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 31.01.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Karileri, süüdistatava U.F ja viimase kaitsja Toomas Pildi vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe U.F-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 31.01.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Karileri, süüdistatava I.I ja viimase kaitsja Toomas Pildi vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe I.I-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 19.03.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vallo Karileri, süüdistatava Maksim Mostovi ja viimase kaitsja Kristina Suvalova vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe Maksim Mostovile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlaste isikuid, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus ) asjaolusid; – ning juhindudes KrMS §-dest 247 – 249 kohus O t s u s t a s: Süüdi mõista T.S
Süüdi mõista T.S
lg.2 p.4,7 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ aastase vangistusega.
lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 3 /kolm/ aastat vangistust. Kohaldades
§-de 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel lugeda käesoleva raskema karistusega – 3 /kolme/ aastase vangistusega kaetuks –Tartu Maakohtu 13.10.2006.a. otsusega mõistetud kergem karistus – 1 /üks/ aasta ja 4 /neli/ kuud vangistust, millest kandmata 1 /üks/ aasta, 2 /kaks/ kuud ja 5 /viis/ päeva vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat vangistust. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Kohaldades
lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemikud 09.10.-11.10.2004.a, s.o. 3 /kolm/ päeva ja 28.04.-29.04.2005.a, s.o. 2 /kaks/ päeva ning 29.09.2006.a. - 12.10.2006.a., s.o. 14 /neliteist/ päeva, seega kokku 19 /üheksateist/ päeva. Seega karistusest kuulub ära kandmisele 2 /kaks/ aastat, 11 /üksteist/ kuud ja 11 /üksteist/ päeva vangistust alates eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 13.10.2006.a.. Süüdi mõista I.S
lg.2 p.4,5,7,8 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega. Süüdi mõista I.S
7 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ aastase vangistusega. 7
lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 3 /kolm/ aastat vangistust.
lg.2 sätete alusel määrata, et mõistetud vangistusest pööratakse kohesele täitmisele 1 /üks/ aasta, 4 /neli/ kuud ja 22 /kakskümmend kaks/ päeva vangistust, ülejäänud karistuse osa 1 /üks/ aasta, 7 /seitse/ kuud ja 8 /kaheksa/ päeva vangistust jätta vastavalt
lg.1 ja lg.3 süüdimõistetu I.S suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata kui süüdimõistetu I.S ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 p.1-5-s sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
– 29.04.2005.a.,s.o. 2 /kaks/ päeva ning 02.11.2005.a. – 22.03.2007.a.,s.o. 1 /üks/ aasta , 4 /neli/ kuud ja 20 /kakskümmend/ päeva karistusaja hulka ning seega koheselt ärakandmisele kuuluv karistus 1 /üks/ aasta , 4 /neli/ kuud ja 22 /kakskümmend kaks/ päeva vangistust lugeda ära kantuks. Tõkend – vahistamine asendada tõkendiga – elukohast lahkumise keeld, mis jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Ning vabastada I.S vahi alt kohtusaalis. Määrata süüdimõistetu I.S katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada süüdimõistetu I.S-ile katseajaks
elada kohtu määratud alalises elukohas;
Kohaldades
lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.F ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava U.F suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata U.F katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada U.F-ile katseajaks
elada kohtu määratud alalises elukohas;
lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 28.04.2005.a. – 29.04.2005.a.,s.o. 2 /kaks/ päeva. 8
22.03.2007.a.. Süüdi mõista I.I
Süüdi mõista I.I
Kohaldades
lg.1 p.1 sätteid võtta I.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks/ aastaks.
lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 2 /kaks/ aastat vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 2 /kaheks/ aastaks. Kohaldades
lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.I ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava I.I suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata I.I katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada I.I-le katseajaks
elada kohtu määratud alalises elukohas;
§-de 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel lugeda käesoleva raskema karistusega – 2 /kahe/ aastase vangistusega kaetuks –Harju Maakohtu 30.11.2005.a. otsusega mõistetud kergem karistus – 3 /kolm/ kuud vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 /kaks/ aastat vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 2 /kaheks/ aastaks,
Katseaja kulgemist arvestada alates 30.11.2005.a.. Lisakaristuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev,s.o. 22.03.2007.a..
lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 24.07.2004.a.,s.o. 1 /üks/ päev ning 09.10.2004.a. – 11.10.2004.a.,s.o. 3 /kolm/ päeva, seega kokku 4 /neli/ päeva. Süüdi mõista I.I
otsust toimepandud kuriteo eest ning karistada teda rahalise karistusega 75 (seitsmekümne viie) päevamäära (päevamäära suurus 253.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 18975.EEK-i (kaheksateist tuhat üheksasada seitsekümmend viis krooni), mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 4100064939. Kohaldades
lg.1 sätteid, määrata rahaline karistus tasumisele 10 kuu jooksul igakuiselt summas 1897.50.-EEK-i, alates kohtuotsuse jõustumisest. 9 Süüdi mõista Maksim MOSTOV
lg.2 p.1,3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 360 (kolmesaja kuuekümne) päevamäära (miinimumpäevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 18000.-EEK-i (kaheksateist tuhat krooni). Süüdi mõista Maksim MOSTOV
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 300 (kolme saja) päevamäära (miinimumpäevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 15000.-EEK-i (viisteist tuhat krooni). Kohaldades
lg.1 p.1 sätteid võtta Maksim Mostovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks/ aastaks.
lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista rahaline karistus 360 (kolmesaja kuuekümne) päevamäära (miinimumpäevamäära suurus 50.EEK-i) ulatuses, s.o. summas 18000.-EEK-i (kaheksateist tuhat krooni) ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 2 /kaheks/ aastaks. Kohaldades
lg.1 sätteid arvestades karistusaja sisse Maksim Mostovi eelvangistuses viibitud aja 24.07.2004.a.,s.o. 1 /üks/ päev ning 26.04.2006.a. – 25.08.2006.a., s.o. 119 /sada üheksateist/ päeva ning vastavalt
lg 2 arvestada vangistuspäevade arv ümber rahaliseks karistuseks ning kuna rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, siis lugeda Maksim Mostovile mõistetav rahaline karistus kantuks täies ulatuses. Tõkend – vahistamine tühistada ning vabastada Maksim Mostov vahi alt kohtusaalis. Asitõendina antud kriminaalasjas olev SIM – kaart tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. K-le. Antud kriminaalasjas olevad asitõendid, mis on hoiul nende seaduslike valdajate käes, jätta kohtuotsuse jõustumisel nende seaduslikele valdajatele. Asitõendina antud kriminaalasjas olev DNA – proov, mis on saadetud koos kriminaalasjaga kohtusse, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendina antud kriminaalasjas olev leping nr. 4027, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista T.S-ilt 7300.-EEK-i (seitse tuhat kolmsada krooni) J. P kasuks Välja mõista T.S-ilt, U.F-ilt ja I.S-ilt solidaarselt 150.-EEK-i (ükssada viiskümmend krooni) A. K kasuks . Välja mõista I.S-ilt 8412.-EEK-i (kaheksa tuhat nelisada kaksteist krooni) P. I kasuks. Välja mõista I.S-ilt 5402.-EEK-i (viis tuhat nelisada kaks krooni) K. L kasuks. Välja mõista I.I-lt ja Maksim Mostovilt solidaarselt 3776.-EEK-i (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend kuus krooni) V. M kasuks. Välja mõista I.I-lt 1000.-EEK-i (üks tuhat krooni) O. S kasuks. Välja mõista T.S-ilt tasu Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti Osakonnas teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 1840.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220004799019 Eesti Ühispangas , kood 401, viitenumbriga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.