Obsah (5)
§ 199§ 200§ 2§ 56§ 641 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-6328 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. detsembril 2006 Viru Maakohus koosseisus eesistuja Heli Väinaste rahvakohtunikud Ülle Gaver ja Anne Maas sekretäri Enjar Malm,
§ 199
lg 2 p 4,7,8 järgi 10 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 4) 09.03.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4 järgi 1 a vangistusega, vabanes Murru Vanglast 18.03.2005 pärast karistuse kandmist, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, rahatrahvid tasumata, viibib vahi all alates 22.02.2006, süüdistustes
§ 200lg 2 p 4,7,9,10; 199 lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi.
K.V ja E.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, varjates oma nägu kaeluse ja peakattega, tungisid jalaga ust lahti lüües 12.02.2006 kella 22.30 paiku xxxx korterisse, kus nõudsid korteris viibinud L T ja L K raha ja süüa ning kui L T ja L K tahtsid kušetilt tõusta, suruti nad pikali, otsiti raha ja süüa kappidest ning võeti külmkapist 300 g Lastevorsti ja pool saia koguväärtuses 12.40 krooni. Kui kannatanud ütlesid, et raha pole, hakkasid K.V ja E.F neid peksma rusikatega näkku ja jalgadega kehasse, kusjuures L T löödi ka raadioga vastu pead, samuti löödi korra vastu pead korteris viibinud L T ; - selles, et nemad
§ 200
lg 2 p 4 tähendatud isikutena tungisid ust lahti lüües 12.02.2006 kella 23.00 paiku Tapal Üleviste 13-37 asuvasse korterisse, kus paiskasid pikali korteriomaniku S Z ja surusid ta põlvega vastu põrandat, kästi tal olla vait ja nõuti raha. Kui S Z vastas, et raha ei ole, ähvardati, et kui raha ikkagi leitakse, siis läheb hullemini, ja hakati korterist raha otsima, mille käigus keerati ümber ka diivan. Kuna raha ei leitud, siis K.V ja E.F lahkusid korterist. 2 Seega K.V ja E.F
§ 200
lg 2 p 4 tähendatud isikutena võttes ja püüdes ära võtta isikute grupis sissetungimisega ja nägu varjates võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures kasutati vägivalda, panid toime
§ 200lg 2 p 4,7,9 ja 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
K.V ja E.F on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et nemad
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isikutena 12.02.2006 kella 23.45 paiku püüdsid varastada xxxx maja ette pargitud R S kuuluvat sõiduautot Ford Escort reg nr xxxx, milleks lõhkusid ära ukseluku ja kui mõlemad autosse istusid, rebis E.F ära roolikatte ja tõmbas välja süüteluku ning K.V samal ajal vaatas, mis kindalaekas on. Kui E.F õnnestus auto käivitada, siis püüti koos jõuga tõmmates eemaldada mehhaanilist roolilukku, kuid tuli ära kogu rool. Seejärel väljusid mõlemad autost ja püüdsid lukku rooli küljest ära kiskuda, kuid samal ajal märkasid nad lähenevat politseisõidukit ja kuritegu jäi lõpule viimata. Seega K.V ja E.F
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isikutena isikute grupis vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime
§ 199lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatavad K.V ja E.F tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses
§ 200
lg 2 p 4,7,9,10 järgi osaliselt süüdi, süüdistuses
§ 199lg 2 p 4,7 25 lg 4 järgi tunnistasid nad ennast täielikult süüdi.
Süüdistatav K.V kinnitas kohtuistungil, et mäletab sündmusi 12.02.2006 väga ähmaselt, sest oli purjus. Süüdistatav K.V tunnistas, et tal ei olnud ajendit röövida ning ta ei varjanud oma nägu. Süüdistatava K.V väitel ei olnud tal peas midagi ning ka särgil ei olnud kraed, mida oleks saanud tõmmata näo ette. Süüdistatava K.V sõnul ka E.F ei varjanud oma nägu. Süüdistatav K.V võttis omaks, et nad käisid kahes korteris ning tema oli lükanud esimesse korterisse minnes ust ning see läks lahti, sest oli nõrk ja vilets lukk. Süüdistatav K.V mäletas, et nad tormasid sisse, tema võis midagi nõuda, lükkas kedagi ja võib-olla lõi ka. Süüdistatava K.V väitel oli pimedas korteris kolm inimest. Süüdistatava K.V sõnul nad köögis ei käinud ja külmkapist midagi ära ei söönud. Süüdistatava K.V ütlustest nähtub, et edasi olid nad läinud
- korrusele, kusjuures selle korteri uks oli olnud natuke irvakil ja tema läks esimesena sinna korterisse sisse. Süüdistatava K.V väitel oli selles pimedas korteris mingi vanem naisterahvas, keda tema lükkas. Süüdistatav K.V tunnistas, et sealt edasi läksid nad välja ja tahtsid endale võtta Üleviste 13 maja vastas seisnud Fordi. Süüdistatava K.Vsõnul oli E.F vist kääridega avanud auto ukse, misjärel tema oli ka istunud juhi kõrvale ja vaadanud partatšokki. Süüdistatav K.V tunnistas, et nad kiskusid rooli koos ärandamisvastase süsteemiga autost välja, kui nägid auto juures politseipatrulli, mispeale jooksid ära erinevates suundades. Süüdistatav K.V nõustus kannatanute L T ja R S poolt esitatud tsiviilhagidega. Süüdistatav K.V on seevastu kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 25-29) öelnud, et kui nad möödusid Üleviste 13 viimasest trepikojast, sisenes sinna midagi ütlemata E.F. Süüdistatav K.V on samas kinnitanud, et varsti kuulis ta tugevat lööki vastu ust ja jooksis ka kohe trepikotta, kus nägi, kuidas Andrei sisenes esimesel korrusel paremat kätt asuvasse korterisse. Süüdistatav K.V 3 kinnitas, et jooksis ka sellesse korterisse, kus Andrei peksis temale tundmatut vanameest, temale aga sattus ette tundmatu vanamutt, keda ta tõukas kätega kaks korda vastu nägu. Süüdistatav K.V ei mäletanud, et oleks korteris viibijatelt raha nõudnud ja ei kuulnud, et Andrei oleks raha nõudnud. Süüdistatav K.V kinnitas, et väljunud korterist, jooksis Andrei samas trepikojas
- korrusele ja tõukas käega vasakul oleva korteri ust, mis avanes, sisenedes korterisse esimesena. Süüdistatava K.V sõnul seisis koridoris temale tundmatu vanamutt, kelle Andrei pani põrandale pikali, hoides teda kätega kinni ja nõudes raha. Süüdistatava K.V väitel oli vanamutt öelnud, et tal ei ole raha, mispeale nad olid sealt ära tulnud. Süüdistatav E.F andis kohtuistungil süüdistatava K.V-ga analoogseid ütlusi, lisades, et ta mitte ei nõudnud, vaid küsis kannatanutelt raha ja lõi rusikaga vanemat meest. Süüdistatav E.F ei osanud põhjendada seda, miks ta vanemat meest lõi. Süüdistatava E.F ütlustest nähtub, et teise ülemise korruse korterisse sisenesid nad eesmärgiga saada suitsu. Süüdistatav E.F ei saanud aru, kas seal korteris oli naine või mees, sest oli pime ja tema ees seisis Deniss. Süüdistatav E.F väitis, et selles korteris ei löönud nad kedagi, kuid Deniss oli pannud selle inimese põrandale maha. Süüdistatav E.F võttis omaks, et mõte auto endale võtta tuli temalt ning autosse said nad sisse selliselt, et tema võttis võtmehoidja küljes olevate väikeste kääridega luku uksest välja. Süüdistatava E.F sõnul käivitas ta auto ja nad hakkasid ärandamisvastast seadet koos K.V-ga eemaldama, kuid see tuli välja koos rooliga. Süüdistatav E.F tunnistas, et nähes patrulli, jooksid nad ära. Süüdistatav E.F on seevastu kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 38-42) öelnud, et sisenedes korterisse, hakkas Deniss vanamutilt raha nõudma, aga too ütles, et temal raha ei ole. Süüdistatava E.F sõnul läks tema sel ajal tuppa, kus diivanil istus vanamees ja nõudis temalt raha, kuid vanamees ütles, et temal raha ei ole. Süüdistatava E.F väitel oli ta öelnud vanamehele, et viimane valetab ning seejärel löönud vanameest kaks või kolm korda rusikaga näkku. Süüdistatava E.F sõnul olid nad peale seda tõusnud Denissiga
- korrusele, kus Deniss tõukas vasakul asuva korteri ust, mis avanes ja läks esimesena uksest sisse. Süüdistatava E.F väitel seisis esikus väikese toa ukse juures temale tundmatu vanamutt, kellelt ta nõudis raha, kuid vanamutt vastas, et raha ei ole, mispeale ta läks suurde tuppa vaatama. Kannatanu L K kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 12.02.2006 kella 22.30 paiku, kui nad vaatasid L T ja L parajasti filmi, olles eelnevalt väheke alkoholi tarvitanud. Kannatanu L K tunnistas, et ta oli voodis pikali. Kannatanu L K ütlustest nähtub, et neil toas tuli ei põlenud, oli vaid teleka ja tänavalaterna valgus. Kannatanu L K väitel oli neil uks lukus, kui äkki üks kõmakas käis ja tuldi korterisse sisse. Kannatanu L K sõnul oli noormehel, kes seisis eespool, midagi suu ees. Kannatanu L K väitel küsiti temalt algul raha ja kui ta ütles, et raha ei ole, siis hakati teda peksma rusikatega ja jalgadega vastu keha ja vastu nägu. Kannatanu L K sõnul peksti ka L T , kes oli voodis, vastu nägu. Kannatanu L K kinnitas, et raadio visati vastu L pead ja vastu põrandat katki. Kannatanu L K väitel küsiti ka süüa. Kannatanu L K sõnul köögist külmkapist võeti vorsti ja saia, sest hommikul neid enam ei olnud. Kannatanu L K kinnitas, et L T tema nähes ei löödud. Kannatanu L K arvates kestis nende peksmine veerand tunni jagu kindlasti. Kannatanu L K ütlustest nähtub, et noormehed käisid korteris ringi. Kannatanu L K arvates lõid noormehed ukse jalgadega maha, sest hommikul oli uks jalajälgi täis. 4 Kannatanu L K on kohtueelsel menetlusel (tl 90-91) öelnud, et kui neile tuppa tuldi, siis kustutati esikutuli ära. Kannatanu L K väitel tulid tuppa kaks meest, kellel olid kampsunid tõmmatud üle suu ja neil olid kapuutsid peas ning nad hakkasid vene keeles raha nõudma. Kannatanu L K on öelnud, et nad olid Le kušeti peal ja L oli diivanil ning muidugi tahtis ta vahepeal ka püsti tõusta, samuti L , kuid neid lükati jälle pikali. Kannatanu L K sõnul raha nõudsid ja peksid neid mõlemad noormehed ning siis hakati neilt veel süü nõudma. Kannatanu L T kinnitas kohtuistungil, et peale tema olid korteris veel L K ja L T , kusjuures neil telekas mängis ja tänavalt paistis valgust sisse. Kannatanu L T sõnul noormehed lõid vastu korteri ust ja tulid sisse. Kannatanu L T väitel oli noormehel midagi näo ees, aga peakatteid tema arvates neil ei olnud. Kannatanu L T kinnitas, et noormehed hakkasid L K ja temalt raha nõudma, siis aga hakati teda rusikatega vastu nägu peksma, samuti löödi teda laua pealt võetud raadioga piki pead, mispeale raadio kukkus põrandale. Kannatanu L T tunnistas, et ei näinud L K löömist pealt ega pannud tähele, kas L ka peksti. Kannatanu L T sõnul küsisid noormehed veel süüa, aga neil ei olnud midagi peale saiatüki ja vorstijupi, mille kadumise köögist külmkapist avastasid nad hommikul. Kannatanu L T on kohtueelsel menetlusel (tl 5) öelnud, et mõlemal olid peas mustad maskid ning nende nägu oli varjatud. Kannatanu L T väitel hakkasid kaks meesterahvast neid peksma, lüües rusikaga ning jalaga korduvalt keha ning näo piirkonda. Kannatanu L T ütlustest nähtub, et kuna neil raha ei olnud meesterahvastele anda, siis olid meesterahvad nõudnud süüa, mispeale tema elukaaslane L oli öelnud, et mingu võtku külmkapist seda, mis seal on. Kannatanu L T on kohtueelsel menetlusel (tl 87-89) arvanud, et mehed olid maskidega, aga võis ka olla, et neil olid kampsuni kraed või sallid. Kannatanu L T väitel olid mõlemal mehel tumedad mütsid ja ta nägi ainult nende silmi. Kannatanu L T on öelnud, et teda löödi rusikaga näkku ja siis peksti jalgadega kehasse, kusjuures hoope oli ikka väga palju ja peksmine käis tema arust nii, et üks peksis teda ja teine L samaaegselt. Kannatanu L T sõnul sai L ka peksa. Kannatanu R S kinnitas kohtuistungil, et see võis olla ööl vastu 13.02.2006, kui tuli politsei, öeldes auto numbri ja küsides, kas see on tema auto. Kannatanu R S sõnul oli tema autol ukselukk katki, rool välja tiritud ja esimesel aknaklaasil oli mõra sees. Kannatanu R S väitel oli tema auto rooli peal ärandamisvastane seade ning see oli autoaknast näha. Kannatanu L T on kohtueelsel menetlusel (tl 6-9) kinnitanud, et viibides 12.02.2006 ajavahemikul kell 22.30 kuni 23.00 L ja L korteris, kuulis ta tugevat lööki vastu ust. Kannatanu L T sõnul viibisid nad kolmekesi kõik ühes toas ja vaatasid televiisorit. Kannatanu L T väitel istus tema diivanil, kuid L ja L lebasid oma voodis. Kannatanu L T kinnitas, et kohe peale lööki vastu ust, jooksid kaks meesterahvast nende tuppa. Kannatanu L T sõnul oli toas pime, ainult televiisor helendas. Kannatanu L T väitel olid mõlemad noormehed pikka kasvu, kusjuures ühel oli väga lühike soeng ja teisel oli midagi peas. Kannatanu L T on öelnud, et toas hakkas üks noormeestest L käte ja jalgadega peksma vastu nägu ja keha, pärast oli löönud laual oleva raadioga L vastu pead. Kannatanu L T väitel oli siis noormees visanud L voodist välja, nii et L oli jäänud voodi ja radiaatori vahele lamama. Kannatanu L T sõnul oli teine noormees peksnud sel ajal L käte ja jalgadega vastu keha. Kannatanu L T ütlustest nähtub, et sel ajal, kui noormehed L ja L peksid, olid nad mõlemad, rääkides puhtas vene keeles, nõudnud Lembitu ja L käest raha. Kannatanu L T väitel olid L ja L öelnud, et neil ei ole raha. Kannatanu L T on öelnud, et pärast too, kes peksis L , tuli tema juurde ja lõi teda kergelt korra vastu pead, nõudes raha. Kannatanu L T tunnistas, et ütles, et temal raha ei ole, mispeale noormehed olid lahkunud rahulikult korterist, L ja L jäid aga mõlemad põrandale lamama ja oigasid, kuid olid teadvusel. Kannatanu L T ütlustest nähtub, et umbes 20 minuti pärast olid need kaks noormeest avanud 5 nende korteri välisukse ja üks neist oli küsinud, kas nad politseid välja ei kutsunud, mispeale Lea oli vastanud, et ei kutsunud. Kannatanu L T on öelnud, et siis oli kuulda, kuidas noormehed sulgesid ukse ja läksid mööda treppi üles, kusjuures löökide heli järgi vastu ust sai ta aru, et nad lõhuvad tema tuttava S ukse taga, kes elab kolmandal korrusel korteris nr
- Kannatanu S Z on kohtueelsel menetlusel (tl 34-37) kinnitanud, et ta elab xxxx kahetoalises korteris, mis asub viiekorruselise maja viimases trepikojas. Kannatanu S Z ütlustest nähtub, et ta on kahel korral oma korteri võtmed ära kaotanud ja seetõttu ise korteri ukse luku ära lõhkunud, mistõttu tema korteri ust oli kerge avada, tuli vaid seda tõugata ja see avanes sissepoole. Kannatanu S Z sõnul heitis ta 12.02.2006 kella 23.00 paiku suurde tuppa puhkama, kui varsti pärast seda kuulis lööke vastu ust. Kannatanu S Z kinnitas, et ta tõusis ja läks ukse juurde, kui sel momendil läks uks lahti ja esikusse tungisid kaks pikka kasvu noormeest. Kannatanu S Z avaldas, et kohe keegi nendest noormeestest tõukas teda ja ta kukkus esiku põrandale. Kannatanu S Z sõnul olevat meesterahvas surunud teda põlvega vastu põrandat ja nõudnud, et ta vait oleks, aga seejärel olevat meesterahvas puhtas vene keeles küsinud, kus raha on. Kannatanu S Z oli vastanud, et temal mingisugust raha ei ole, misjärel keegi nendest oli öelnud, et praegu nad vaatavad ja kui leiavad, siis läheb tal hullemini. Kannatanu S Z tunnistas, et jäi esiku põrandale vaikselt lebama, need kaks olid aga läinud korterisse ja hakanud seal otsima, kusjuures oli kuulda, kuidas nad diivani ümber keerasid. Kannatanu S Z väitel jätkus see mitu minutit. Kannatanu S Z sõnul midagi leidmata, olid need kaks korterist ära jooksnud. Kohtulikul uurimisel avaldati alljärgnevad tõendid: - koopia AS Tapa Haigla ambulatoorse arstiabi žurnaali sissekannetest 14.02.2006 Lea Kõrtsi ja L T vigastuste kohta (tl 93), millisest nähtub, et L T avaldas, et sai oma korteris röövlite käest peksa, löödi rusikate ja jalgadega, objektiivselt kaebas põhiliselt valu seljas nimme osas, vasakul lagipeas verekoorikuga haav, parem kõrvalest hematoomis ja verine, näol nahaalused hematoomid. Lea Kõrts avaldas, et sai samas korteris koos L T peksa ning põhiliselt löödi pähe, kusjuures näol nahaalused verevalumid ja nimme osas lülisamba kohal pindmine koorikuga nahahaav 1,5 x 5 cm. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 14.02.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 10-24), millistest nähtub, et xxxx viiekorruselise paneelmaja ühetoaline korter nr 33 asub viimases kolmandas trepikojas esimesel korrusel paremal pool, kusjuures korterisse viiv uks on ühepoolne puust ja avatakse sissepoole. Uksel on siselukk 90 cm kõrgusel. Ukselukukeel on kinnises asendis üks pööre väljas. Lukk on deformeerunud ning luku otsaserv on lõhutud. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 13.02.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 43-50), millistest nähtub, et xxxx viiekorruselise paneelmaja kahetoaline korter nr 37 asub viimases kolmandas trepikojas kolmandal korrusel vasakul pool, kusjuures korterisse viiv uks on ühepoolne puust, vooderdatud dermatiiniga ja avatakse sissepoole. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 13.02.2006 ning sinna juurde kuuluvad skeem ja fototabelid (tl 52-63), millistest nähtub, et xxxx maja ees seisab sõiduauto Ford Escort reg nr 676 AVX, milline on pealt kaetud lumega. Sõiduki kõrval lumel on näha ümara kujuga poolikut eset, mille küljes on heledat värvi juhe. Vasakpoolsel küljel on näha, et ukseluku ümbrus on deformeerunud ja osaliselt on puudu lukusüdamik. Avades sõiduki juhipoolse ukse on näha, et autol puudub rooliratas. Roolivarda juures ripub juhtmete otsas lõhutud süütelukk. Põrandal maas on plastikust roolikarp. Esiklaasil on kahes kohas keskel näha rohkesti mõrasid. Elumaja juures lumel on näha sõiduauto rooliratast. - asitõendite vaatlusprotokoll 14.02.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 74-80), millistest nähtub, et musta värvi rooliratas, mille keskel on kiri Ford, on vasakult poolt deformeerunud. Rooliratta tagumisel poolel on näha, et murdunud on kaks lukustusseadme hammast. Rooli keskel on katki rooli kinnitusmehhanism ja lahti ühendatud kaks juhet. 6 Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavad K.V ja E.F on kohtuistungil kahe esimese kuriteoepisoodi kohta ütlusi andnud ilmsest soovist oma olukorda kergendada, tahtmaks näidata, et nad on toime pannud pigem avaliku korra raske rikkumise kui röövimised. Süüdistatavad K.V ja E.F ütlesid kohtuistungil ilma veenva põhjenduseta enamikus osas lahti oma kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustest, sest kohtu arvates on need tõepärased ja kinnitavad osaliselt nende süüd. Süüdistatavate K.V ja E.F kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena antud ütlused ühtivad teataval määral kannatanute Lea Kõrtsi, Lembit Trausi, L T ja S Z ütlustega, aga ka asjas kogutud kirjalike tõenditega, milliste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohtu arvates ei olnud kannatanutel mingit põhjust anda süüdistatavaid K.V ja E.F alusetult süüstavaid ütlusi, sest kohtul ei ole andmeid selle kohta, et süüdistatavatel ja kannatanutel oleks olnud mingeid varasemaid omavahelisi kokkupuuteid või vihavaenu. Süüdistatavad K.V ja E.F ei valinud xxxx maja nr 33 ja nr 37 kortereid välja mitte juhuslikult, vaid neil oli kindel teadmine, et neis korterites elavad eakad inimesed, kes ei ole võimelised enda eest seisma ja neile vastupanu osutama. Kannatanute L K ja L T kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on mõningaid vastuolusid, mis puudutavad seda, keda, kuhu ja millega peksti, kuid mõlemad kannatanud on järjekindlalt andnud ütlusi, et neilt nõuti raha ning neid peksti. Kohtu arvates on need vastuolud kõrvaldatud kannatanu L T ütlustega ning koopiaga AS Tapa Haigla ambulatoorse arstiabi žurnaali sissekannetest 14.02.2006 kannatanute L K ja L T vigastuste kohta. Kannatanu L T ütlused on kohtu arvates kõige usaldusväärsemad sellel põhjusel, et teda löödi korra vastu pead ning ta nägi kõike toas toimuvat vahetult pealt. Seda, et lisaks rahale, nõuti ka süüa, on väitnud nii kannatanu L K kui ka kannatanu L T , samuti on nad mõlemad kinnitanud seda, et hommikul avastasid nad, et köögist külmkapist on kadunud vorstijupp ja saiatükk. Kohus leiab, et nendes kannatanute L K ja L T ütlustes pole põhjust kahelda, sest süüa sellel perel rohkem ei olnudki. Näo varjamine eeldab maski, näokatte või mis tahes muu vahendi kasutamist takistamaks isiku tuvastamist. See, et süüdistatavad K.V ja E.F oleksid varjanud oma nägu kaeluse ja peakattega, ei ole kohtu arvates ei kohtueelsel menetlusel ega ka kohtulikul uurimisel üheselt tõendatud. Kannatanute L K ja L T ütlused selles osas on vastuolulised ja ebajärjekindlad, kannatanu L T on aga öelnud, et ühel oli väga lühike soeng ja teisel oli midagi peas. Kohtu arvates ei ole loogiline ka see, et sama maja ja sama trepikoja esimesse korterisse esimesel korrusel mindi nägu varjates ja teise korterisse kolmandal korrusel mitte, sest kannatanu S Z ei anna ütlusi näo varjamise kohta. Kohtu seisukoht on selline, et antud juhul on tegemist kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatavate K.V ja E.F kasuks. Kohtu arvates tuleb süüdistatavatele K.V-le ja E.F-ile
§ 200lg 2 p 4,7,9,10 järgi esitatud süüdistusest seega välja jätta p 10.
Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavad K.V ja E.F
§ 200
lg 4 tähendatud isikutena võtsid ja püüdsid ära võtta isikute grupis sissetungimisega võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures kasutati vägivalda, mistõttu on nende poolt toimepandud kuriteod õige kvalifitseerida
§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi.
Süüdistatavate K.Vja E.F süüd omaksvõtvate ütlustega, kannatanu R S ütlustega ning kirjalike tõenditega, millised on omavahel kooskõlas, leidis tõendamist, et peale röövimiste toimepanemist püüdsid süüdistatavad K.V ja E.F varastada xxxx maja ette pargitud R S kuuluvat sõiduautot Ford Escort reg nr 676 AVX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest märgati sündmuskohale lähenevat politseisõidukit. Nimetatud kuritegu on õige kvalifitseerida
§ 199lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi.
7 Süüdistatavate K.V ja E.F käitumises tuvastas kohus süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ega leidnud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
§ 2
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 56
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate K.V ja E.F karistust kergendavad oma süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, nende vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, osavõtuastet, süüdistatavate K.V ja E.F isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat K.V on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 5-l korral, kusjuures 4 mõistetud rahatrahvi on tal tasumata. Süüdistatavat E.F on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 18.03.2005, s.o. vähem kui aasta enne tema poolt uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat E.F on varem halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud, kusjuures kõik mõistetud rahatrahvid on tal tasumata.
§ 200
lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.
§ 199lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.
Kohus leiab, et süüdistatavaid K.V ja E.F tuleb toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega, milline on
§ 64
lg 1 alusel liitkaristusena raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kannatanu L T on esitanud tsiviilhagi temale raadio ja ukseluku lõhkumisega tekitatud kahjude osas kokku summas 278 krooni Kannatanu R S on esitanud tsiviilhagi temale lõhkumisega tekitatud kahjude osas kokku summas 5000 krooni. Kohus leiab, et kannatanute L T ja R S tsiviilhagid on põhjendatud ning need kuuluvad süüdistatavatelt K.V-lt ja E.F-ilt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.V
§ 200lg 2 p 4,7,9 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada K.V
§ 199
lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista K.V liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 8 Tõkend – vahistamine jätta K.Vsuhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 15.02.2006. Süüdi tunnistada E.F
§ 200
lg 2 p 4,7,9 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.F
§ 199
lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista E.F liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta E.F suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 22.02.
- Välja mõista K.V-lt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) ja E.F-ilt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) solidaarselt: - 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) krooni L T (elukoht xxxx) kasuks; - 5000 (viis tuhat) krooni R S (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista K.V-lt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) ja E.F-ilt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) kummaltki menetluskuluna sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.V-lt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) ja E.F-ilt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) kummaltki menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud (kaheksakümmend kaheksa) krooni riigituludesse. 88 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni v.-adv. Maimu Schmidti määratud korras süüdistatava K.V kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.V-lt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti osavõtu eest kohtuistungist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli krooni, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 864 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi määratud korras süüdistatava E.F kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.F-ilt (elukoht xxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi osavõtu eest kohtuistungist. 9 Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Asitõendid – töökindad, millised asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas asitõendite hoiukambris, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Eesistuja Rahvakohtunikud /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige №oremreferent H.Väinaste Ülle Gaver, Anne Maas I.Golubev Kohtuotsus jõustus
- aprillil 2007.a. Riigikohtu määrusega №oremreferent I.Golubev