Obsah (6)

§ 199§ 201§ 200§ 63§ 65§ 68

1-06-9175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprillil 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-9175 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, l

§ 199lg.2 p.4 ja § 200 lg.2 p.4 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. detsembri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Mariann Tusti Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav O.K ik. xxx, ei tööta, eluk. x, x vald, x küla, x talu, varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimastena:
2. novembril 1996.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 141 lg.2 p.1 järgi 6 a. ja 6 kuu pikuse vangistusega;
3. augustil 2003.a. Saare Maakohtu poolt

§ 201lg.2 p.1; § 209 lg.2 p.1; § 199 lg.2 p.4 järgi 2.a.

6 kuu vangistusega, millest koheselt määrati ärakandmisel vangistuses 1.a. ning 1 .a. ja 6 kuud vangistust ei pööratrud tingimis täitmisele 3 a. katseajaga, vahi all viibis

1. kuni 7.oktoobrini 2005.a. ja viibib vahi all alates
2. veebruarist 2006.a. Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Mariann Tusti Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2006.a. otsus O.K suhtes: 1) kuriteo kvalifikatsiooni osas

§ 200

lg.2 p.4 järgi süüditunnistamises ja selle kuriteo eest mõistetud karistuse osas; 2)

§ 63

lg.2 ;§ 64 ja § 65 lg.2 kohaselt mõistetud liitkaristuste osas; 3) väljamõistetud sundraha suuruse osas Mõista õigeks O.K süüdistuses

§ 200

lg.2 p.4 järgi Tunnistada süüdi O.K

§ 199

lg.2 p.4 ja 5 järgi jättes temale selle kuriteo eest mõistetud karistuse - 9 (üheksa ) kuud vangistust - muutmata.

§ 65

lg.2 alusel suurendada

§ 199lg.2 p.4 ja 5 järgi mõistetud karistust Saare Maakohtu 14.

augusti 2003.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse 1 (ühe ) aasta ja 6 ( kuue ) kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista 2 ( kaks ) aastat ja 3 ( kolm ) kuud vangistust.

§ 68

kohaselt lugeda karistuse tähtaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise ja eelvangistuse aeg 5.-

1. oktoobrini 2005.a.. Karistuse kandmise algust arvestada 7.veebruarist 2006.a. Välja mõista O.K-lt ( ik. xxx, eluk. x mk.,x vald, x küla, x talu ) riigituludesse menetluskuluna sundraha 4500 ( neli tuhta viissada ) krooni, mis tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034800017 SEB Ühispangas või Hansapangas nr.221023778606, viitenumber 2800049748 ning selgitusse märkida: ” O.K sundraha, kohtulahend nr. 1-06-9175” Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Advokaat Mariann Tusti apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. aprillil 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 4.detsembri 2006.a. otsusega tunnistati O.K süüdi:

§ 199

lg.2 p.4 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega;

§ 200lg.2 p.4 järgi ja karistati 3 a.

6 kuu vangistusega.

§ 63lg.2 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 a.

6 kuud vangistust, mida

§ 65lg.2 alusel suurendati Saare Maakohtu 14.

augusti 2003.a. otsuse järgi ärakandmata 1 a. 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 5 a. O.K tunnistati süüdi:

§ 199lg.2 p.4 järgi selles, et tema, ajavahemikul 27.

kuni 29. septembrini 2005.a. Kuressaare linnas, x eramust, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära kannatanu J. L trimmeri, väärtusega 1800 kr.;

§ 200lg.2 p.4 järgi selles, et tema, olles varem karistatud röövimise eest , 6.

veebruaril 2006.a. Kuressaare linnas, x korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades - tõugates kannatanu A.T voodile pikali ja hoides teda jõuga kinni võttis kannatanul ära 1870 kr. sularaha. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Kaitsja apellatsiooni väidete kohaselt pole vaidlust selles, et süüdistatav O.K müüs ära kannatanu J. L kuuluva trimmeri. Süüdistatav O.K elas kannatanule J. L kuuluvas elamus üürnikuna. Asjaõiguse kohaselt on üürnik asja otsene ja üürile andja asja kaudne valdaja. Ühiskasutuses olnud ruumis hoitud trimmer oli seega süüdistatava O.K kaasvalduses ja pole õige rääkida süüdistatava O.K poolt trimmeri enda valdusse pööramisest. Kvalifitseerides toimepandud teo

§ 199järgi on maakohus materiaalõigusenormi valesti kohaldanud.

Samuti ei vaidlusta apellant asjaolus, et x korteris kannatanu A. T ja süüdistatav O.K ühiselt viimase poolt soetatud alkoholi tarvitasid. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas tunnistajate A. P ja M.T ütlused tõendava kannatanult A. T raha jõuga äravõtmist. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et nad midagi sellist näinud ei ole. Tunnistajate M. H ja M. T kinnitasid, et kannatanul oli vihavaen süüdistatava J. T vastu. Kannatanu A. T eeluurimisel antud ütluste kohaselt toimus raharööv voodil, kuid tunnistajale V. V on kannatanu rääkinud, et raha äravõtmine toimus köögilaua peal. Selgusetu on mis viisil tekitas süüdistatav kannatanu käsivarrele verevalumi. Kannatanu ütlused süüdistatava poolt vägivalla kasutamise kohta pole usaldusväärsed. Usaldusväärsed on süüdistatava O.K ütlused raha vabatahtlikust üleandmise kohta. Apellant taotleb Maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja süüdistatava O.K

§ 199lg.2 p.4 ja § 200 lg.2 p.4 järgsetes süüdistustes õigeksmõistmist.

Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis korratakse valdavalt samu väiteid, mis olid kaitsja poolt esitatud esimese astme kohtu istungil kohtuvaidluse käigus ( tl. 162 pöördelt 163 ). Ringkonnakohtu seisukohalt pole vaidlust selles, et kannatanu J. L nõusolekul võis süüdistatav O.K üürilisena elada x elumajas. Maakohtu 31. oktoobri 2006.a. istungil protokollitud süüdistatava O.K ütluste kohaselt oli ta kannatanuga J. L leppinud kokku, et tasu eest kasutab ta elamiseks maja ülemist korrust. Kannatanu J. L kuuluvate ( vallas- )asjade kasutamiseks kokkulepet ei olnud. Ta polnud selle trimmerida töötanud ega olnud luba seda ära võtta. Kannatanu J. L on kohtus antud ütluses samuti pidanud ebausutavaks, et ta lubas süüdistatavale O.K-le talle kuuluvaid ( vallas- ) asju kasutada ( tl. 136-138 ). Need ütlused tõendavad, et kokkuleppele kannatanuga omandas süüdistatava O.K valdusse mitte kogu elamule ja seal leiduvatele asjadele, vaid teise korruse ruumidele. Maja teisele korrusel pääses üldkasutuses oleva esimese korruse koridori kaudu. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et koridor oli kannatanu ja süüdistatava tegelikus kaasvalduses ja kui trimmer asus süüdistatava O.K ja kannatanu J. L valitsetavas ruumis oli trimmer nende kaasvalduses. Asja ühine kasutamine ei muuda seda ühisvaraks ega tähendanud, et majaosa või elamus asunud vallasasjad polnud süüdistatavale võõrad. Süüdistatav O.K sai rikkuda ( murda ) kannatanu J. L kaasvaldust, pannes toime võõra vallaasja - trimmeri – äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ehk varguse. Süüdistatava O.K väited, nagu olnuks tal õigus trimmerit ära võtta kannatanule joodetud alkoholi näol ettemakstud üüri tõttu, on vastuolus kannatanu J. L ütlustega, mille kohaselt polnud eluruumi kasutamise kestvuse ja üüri suuruse osas kokkulepet. Tema ei ole lubanud trimmerit ära võtta ega tunnista joodud alkoholi eest süüdistatavale võlgu olemist. Puuduvad muud tõendid, mis toetaksid süüdistatava paljasõnalist väidet kannatanu J. L võlgnevusest või alkoholi ühistarvitamise abil üüri ettetasumisest. Seetõttu ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu poolt süüdistatava O.K sellele kuriteole antud juriidilise kvalifikatsiooniga

§ 199lg.2 p.4 järgi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Kr

MS § 15 sätestatud põhimõtete kohaselt rajab kohus otsuse tõenditele, mis on kohtulikul arutamisel vahetult uuritud ning protokollitud ning § 7 kohaselt tõlgendab kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kannatanult A. T

1. veebruaril 2005.a. x korteris, raha äravõtmise asjaolude selgitamisel on maakohus otsuse rajanud kohtulikul arutamisel vahetult uuritud ja protokollitud kannatanu A. T, tunnistajate A. P, V. V, M. T ja süüdistatava O.K ütlustele ja tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollile, kannatanu isiku läbivaatuse protokollile, asitõendite vaatluse protokollile ( tl. 171 pöördelt – 173). Uurides kohtuistungil eelloetletud tõendeid, nõustub ringkonnakohus apellatsiooni väitega selles, et süüdistatava O.K poolt vägivalla kasutamist raha äravõtmisel kirjeldab ainuüksi kannatanu A. T oma ütlustes. Kannatanu A. T läbivaatuse protokolli kohaselt on politseivaneminspektor A. K tuvastatud kannatanu vasaku käe randmel 2x2 cm suuruse marrastuse ja paremal käel 1x2 cm suurune muljumisjälje ning flanellsärgi parema varruka nööbi rebendi. Seadmata kahtluse alla selle uurimistoimingul saadud teabe usaldusväärsust nendib ringkonnakohus, et pelgalt isiku läbivaatuse protokollis fikseeritu põhjal pole võimalik vaieldamatult siduda leitud tervise - ja rõiva kahjustusi süüdistatava O.K teoga. KrMS § 88 lg.2 sätestab, et kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu spetsialist. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt ei ole isiku läbivaatuse protokollis lubatud teha järeldusi tervisekahjustuse laadi ja vanuse ning tervisekahjustuse tekitamise viisi või vahendi kohta. Kannatanu A. T läbivaatusel pole menetlustoimingust kohtuarsti, tervishoiutöötajat, muud spetsialisti kohustusliku osavõtu nõuet järgitud. Ainuüksi isiku läbivaatluse protokollis fikseeritu põhjal ja ilma kohtuarstliku ekspertiis arvamuseta pole võimalik kindlaks teha kannatanu A. T vasakul ja paremal käel esinenud marrastuse ning muljumisjäle tekitamise viisi, aega ega põhjustamise vahendit. Samuti ei tõenda flanellsärgi varruka nööbirebend iseenesest süüdistatava O.K poolt kannatanu kallal vägivalla kasutamist. Seetõttu pole välistatud, et kannatanul A. T esinenud tervisekahjustused ja rõivavigastus on põhjustatud muul viisil ja ajal kui süüdistatava O.K poolt
2. veebruaril 2005.a. toimepandud teoga. Politseitöötajast tunnistaja V. V ütlused selles, et kannatanu A. T teatas
3. veebruari 2005.a. kell 13.30 telefoni teel politseisse süüdistatava O.K poolt raha röövimisest, ei ole tõendiks, mis kannatanult raha vägivalla abil ära võtmist kinnitaks. Tegemist on KrMS § 68 lg.5 täheldatud tunnistaja ütlusega, kes tõenduseseme asjaolust on saanud teda teise isiku vahendusel. Pealegi edastab tunnistaja V. V oma ütluses vaid kannatanu A. T subjektiivset õiguslikku hinnangut süüdistatava O.K käitumisele. Süüdistatava O.K, kannatanu A. T, tunnistaja M. T ütlused on kattuvad selles, et kannatanu oli tõrges ega soovinud neile õlle ostmiseks raha anda. Pika veenmise järel saadi kannatanult A. T raha 25 kr.. Ringkonnakoht hinnangul tõendavad eelnimetatud kattuvad ütlused kannatanu soovimatust anda süüdistatavale O.K-le ning tunnistajatele M. T ja A. P raha joomingu jätkamiseks. Seetõttu ei saa usaldusväärne olla süüdistatava O.K väide, nagu loovutanuks kannatanu A. T ise talle suure rahasumma, mis kinnipidamisel tema juurest leiti. Süüdistatava O.K ja kannatanu A. T ütlustes ilmnevat vastuolu raha äravõtmise osas mida teiste asjakohaste tõendite puudumise tõttu pole kohtuliku arutamise käigus olnud võimalik kõrvaldada - tõlgendab ringkonnakohus KrMS § 7 lg.3 alusel süüdistatava O.K kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaieldamatult tõendatud, et ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis süüdistatav O.K kannatanult raha ära avalikult kui puuduvad usaldusväärseid tõendid vägivalla kasutamise kohta.
4. veebruaril 2005.a. kell
5. 00 toimetati joobes süüdistatava Kuressaare arestimajasse kainenemisele. 7.veebruaril 2005.a. kell 13.30 koostati Kuressaare politseijaoskonnas O.K kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Süüdistatavalt O.K-lt on kinnipidamisel ära võetud sularaha, summas 1429 kr.. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal
6. veebruaril 2005.a. endal raha vähe. Enne kahtlustatavana kinnipidamist maksis kaupluses pudeli õlle eest 8 krooni. Seda kauba eest maksmise fakti kinnitab ütlustes tunnistaja V. V ja märgib, et süüdistataval oli taskus kaks viiesaja krooni suurust rahatähte ja veel muid väiksema nominaaliga rahatähti. Kannatanu A. T on temalt ära võetud rahasumma suuruseks nimetanud 1870 kr. ja 1800 kr. kui ka 1500 kr. Kannatanu ütlused pole olnud järjekindlad, mitte ainult äravõetud rahasumma suuruses, vaid ka äravõetud rahasumma arvatava suuruse selgitamisel. Kannatanu A. T ütluste kohaselt teadis ta äravõetud rahasumma suurust, sest oli palka saanud. Samas nähtub tema ütlustest maakohtus, et palga maksmine toimub iga kuu
7. kuupäeval, s.o. asetleidnud sündmustele järgneval kuupäeval ja palga suuruseks on 3000 kr. Dokumentaalseid tõendeid kannatanule A. T tööandja poolt palaga maksmise tähtaja ja väljamaksete suuruse kohta uurimisasutus, prokuratuur ega teised menetlusosalised kohtule esitanud ei ole.
8. veebruaril 2005.a. kell 13.00 kannatanult raha äravõtmise järel suundus süüdistatav O.K Kuressaare linnas asunud Sadama kauplusse ning sealt toimetasid politseinikud ta arestimajja kainenemisele. Kriminaalmenetluse vältel pole kindlaks tehtud, et x korterist lahkumise järel kulutanuks süüdistatav O.K raha mujal kui Sadama kaupluses pudeli õlle eest tasumiseks. Ringkonnakohus asub seetõttu seisukohale, et usaldusväärselt on tõendatud kannatanult A. T ära võetud rahasumma suuruseks 1429 kr. Neil asjaoludel ringkonnakohus tühistab osaliselt Pärnu Maakohtu otsuse O.K

§ 200

lg.2 p.4 järgi süüditunnistamise ja mõistetud karistuse osas ning

§ 63lg.2 § 64 ; 65 lg.2 alusel mõistetud liitkaristuste osas.

Ringkonnakohus kvalifitseerib 6. veebruaril 2006.a. x korteris kannatanult A. T 1429 kr. ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivalda kasutamata, äravõtmise

§ 199lg.2 p.5 järgi.

Võttes arvesse süüdistatava O.K poolt ajavahemikul 27.-29.septembrini 2005.a. x eramust kannatanu J. L trimmeri vargusele antud õiguslikku kvalifikatsiooni tuleb mõlemad süüdistatava O.K poolt toimepandud kuriteod kvalifitseerida

§ 199lg.2 p.4,5 järgi.

Süüdistatava O.K süüditunnistamine vähem raskes kuriteos põhjendab ka varasemast väiksema sundraha väljamõistmise ning leebema karistuse mõistmist. Nii nagu esimese astme kohus, võtab ka ringkonnakohus karistuse mõistmisel arvesse O.K süü suurust. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteod, mida soodustas kannatanute liigne alkoholilembus ja kergeusklikus. Kannatanutel varalised nõuded süüdistatava vastu puuduvad. Karistust kergendavaid või karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kindlaks tehtud. Varasemate kuritegude toimepanemise eest kohaldatud karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat O.K hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega ole taganud õiguskorra kaitset. Ringkonnakohus peab eesmärgipäraseks ja põhjendatuks süüdistatava O.K karistamist

§ 199

lg.2 p.4,5 järgi tähtajalise vangistusega määras, mille oli mõistnud esimese astme kohus

§ 199lg.2 p.4 järgi, s.o.

9 kuud vangistust.

§ 65

lg.2 alusel tuleb

§ 199lg.2 p.4,5 järgi mõistetud karistust suurendad Saare Maakohtu 14.

augusti 2003.a. otsuse järgi ära kandmata vangistuse 1 a. 6 kuu võrra ning mitme kohtuotsuse järgi mõista süüdistatavale O.K-le lõplikuks karistuseks vangistus, tähtajaga 2 a. ja 3 kuud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.1; § 340 lg.2 p. 3 ringkonnakohus tühistab osaliselt Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2006.a. otsuse O.K suhtes:

§ 200

lg.2 p.4 järgi süüditunnistamises ja selle kuriteos eest mõistetud karistuse osas;

§ 63

lg.2 ; § 64 ja § 65 lg.2 kohaselt mõistetud liitkaristuste ning väljamõistetud sundraha suuruse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER